4-17-2401/3

4-17-2401 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-17-2401 (2317,17,000004) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja K.N , ik XXX , elukoht:XXX. Liina Toming, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond RESOLUTSIOON
2. K.N süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.
3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi ning järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva.
4. Mõistetud arest 5 (viis) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 16.07.
5. Kui menetlusalune isik jätab mõistetud aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. K.N-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisi nr 17EAN0038 tegemisega tekkinud kulust 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot pool, so 168 (sada kuuskümmend kaheksa) eurot, mis tuleb 3 (kolm) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana vormistatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „K.N , 4-172401, menetluskulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel K.N-ile posti teel tema elukoha aadressile. Ülejäänud osa menetluskulust, so 168 (sada kuuskümmend kaheksa) eurot
7. jätta riigi kanda.
8. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. Asitõend: EKEI keemiaosakonnas hoiustatud kanepiõisikud tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 15% kui NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine konfiskeerida NPALS § 153 lg 2 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 1 4 ja NPALS § 7 lg 3 alusel kehtestatud korras.
10. Asitõend: ekspertiisiasutusest kohtuvälisele menetlejale tagastatud ja Lääne-Harju politseijaoskonnas hoiustatud tablett ja vedelik ning pakendid (ühes pakis), mida menetlusalune isik tagasi ei soovi, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 05.06.
11. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 06.04.2017 koostatud väärteoprotokollist nr AB1520640 nähtuvalt peeti 02.01.2017 kella 05.24 ajal Vabaduse pst 159 juures kinni sõiduk Mazda 6 registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis K.N, kelle juurest leiti 4,80 grammi marihuaanat tetrahüdrokannabinolli sisaldisega 15%, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik omandas tuvastamata ajal ja kohas ning valdas ebaseaduslikult väikeses koguses psühhotroopset ainet, rikkudes NPALS § 3 lg 1 keeldu ning pani toime NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab ennast väärteo toimepanemises süüdi. Rahatrahvid on tasumisel. On nüüd ennast rehabilitatsiooniprogrammi registreerinud. Programm toimiub rehabilitatsioonikeskuses Paldiski mnt-l, käib seal kaks kuud. Töötab ametlikult IQ OÜ. Töötab graafiku alusel üks nädal päeval, teine nädal öösel. Tabletti ja vedelikku ei taha tagasi. Võimalusel võiks aresti asendada ülskasuliku tööga, et saaks mingit kasu tuua selle asemel, et istuda. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegu on tõendatud, isik tunnistab oma süüd. Isikut on varem korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, rahatrahvid osaliselt tasumata. Karistused ei ole mõjutanud. Palub süüdi mõista, karistada arestiga 5 päeva ning välja mõista menetluskulu 168 eurot, ekspertiisiasutusest tagastatud pakendid hävitada pärast otsuse jõustumist. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid ütlusi, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sh aineekspertiisi ekti nr 17E-AN0038, mille kohaselt tuvastati menetlusaluselt isikult ära võetud fooliumpakendites kokku 4,80 grammi marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli 15%, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi ning menetlusasluse isiku karistusandmeid, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 02.02.2017 koostatud aineekspertiisist nähtuvalt sisaldasid menetlusaluse isiku juurest leitud fooliumpakendisse pakendatud kanepiõisikud endas 15% tetrahüdrokannabinooli. Menetlusaluselt isikult ära võetud ja aineekspertiisiga tuvastatud marihuaana, mille THC sisaldus on 15%, kuulub kanep ja selle töötlemisproduktid, sh marihuaana NPALS § 3 1 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Väärteoasja 2 materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusalune isik esitanud tõendeid selle kohta, et arst oleks talle kanepi või selle töötlemisproduktide käitlemiseks ettekirjutust teinud. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine amfetamiini või metamfetamiini tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades ja omades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli omandanud ja vallanud psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine, sh tarvitamine, valdamine ja omamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 15 1 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut ainuüksi
12. aasta jooksul samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud kolmel korral rahatrahvidega, millised on osaliselt tasutud. Sellised asjaolud viitavad sellele, et menetlusalusel isikul kas puuduvad piisavad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks või soov neid tasuda, kuid sellele vaatamata jätkab ta samalaadsete rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale NPALS § 15 1 lg 1 järgi inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja menetlusalusele isikule võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuivõrd teda ei ole varem arestiga karistatud. Kuivõrd menetlusalune isik töötab, leiab kohus, et mõistatava karistuse võib määrata kandmisele ositi, võimaldamaks menetlusalusel isikul arest ära kanda tööst vabal ajal pooleteise kuu jooksul. Puutuvalt taotlusesse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga asub kohus seisukohale, et selline asendamine oodatud mõju ei avaldaks. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut kahe viimase aasta jooksul regulaarselt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ning menetlusaluse isiku õigusvastane käitumine on süsteemne. Lisaks sellele on menetlusalust isikut karistatud KarS § 424 ja § 184 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest. Neist viimane karistus näitab üheselt seda, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on menetlusalusele isikule olnud aastate vältel omane. Seega üldkasulik töö ei saa menetlusalusele isikule oodatavat mõju avaldada. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on aineekspertiisi tegemisega kaasnenud kulu. Menetlusaluse isiku ankeetandmete kohaselt ta töötab ja menetlusalune isik ei ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on aasta jooksul juba kolmel korral karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda. Kuivõrd ekspertiisist nähtuvalt on läbi viidud neli uuringut ja kahe puhul tuvastati isiku süü väärteo toimepanemises ja kahe 3 uuringu tulemusena psühhotroopsete või narkootiliste ainete sisaldust ei tuvastatud, tuleb menetlusaluselt isikult välja mõista pool ekspertiisikulust, jättes teise poole riigi kanda. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4