1-25-5274/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuulutamise aeg 26.02.2026 Kohtuasja number 1-25-5274 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann, Marina Ninaste ja Mario Truu Kohtuasi ja menetlusliik Kriminaalasi Arvo Alveri süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtuotsus Tartu Maakohtu 13.10.

1. a otsus Süüdistatav Arvo Alver, isikukood 39212166038; viibimiskoht: Tartu Vangla; elukoht: XXX; 6 kehtivat kriminaalkaristust; tõkend: vahistatud alates 07.09.2025 Apellandid süüdistatav Arvo Alver; määratud kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Teised pooled apellatsioonimenetluse prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Kraun Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta Tartu Maakohtu 13.10.
3. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
4. Määrata vandeadvokaadi Anu Pärteli poolt apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 141,36 eurot (sh käibemaks).
5. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista menetluskulude katteks Arvo Alverilt Eesti Vabariigi kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud summas 141,36 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebekord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
6. Arvo Alverit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi korduvas mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises. Talle heidetakse ette mootorsõiduki Honda CR-V registreerimismärgiga XXX alkoholijoobes juhtimist:  30.08.2025 kella 16.45 ajal Põlva maakonnas Räpina vallas Jõeveere külas Kikka talu juures, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,06 mg/l kohta;  07.09.2025 kella 22.50 ajal Võru maakonnas Võru vallas Kääpa-Obinitsa-Võmmorski Petseri tee neljandal kilomeetril, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,84 mg/l kohta. Sellega rikkus A. Alver liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 sätet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS§ 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. A. Alverit on Tartu Maakohtu 04.11.
7. a otsusega karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest ning see karistus on kehtiv. Lisaks eelnevale puudub A. Alveril ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Maakohtu otsus
8. Tartu Maakohtu 13.10.
9. a otsusega tunnistati A. Alver KarS § 424 lg 2 järgi süüdi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mida vähendati lühimenetluse sätete kohaldamise tõttu 1 aastani. Kahtlustatavana kinnipidamise aja karistusaja hulka arvamise järel jäi kanda 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Seda karistust suurendati Tartu Maakohtu 04.04.
10. a otsusega kriminaalasjas nr 1-24-1276 mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 10 kuu vangistuse võrra. Karistuse kandmise algust arvestati kahtlustatavana kinnipidamisest 07.09.
11. A. Alverilt mõisteti välja menetluskuludena 2023,40 eurot ning see summa tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 2.
12. 30.08.
13. a episoodi osas tuvastas maakohus, et politsei sai väljakutse Räpina valda joobekahtlusega juhi kohta. Teataja sõitis autole järele ja andis jooksvalt infot selle liikumisest. Politsei tabas mootorsõidukit Honda CR-V-d juhtimas A. Alveri ning tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal joove 1,04 mg/l kohta. 2.
14. 07.09.2025 patrullisid politseinikud Võru vallas Lasva külas. Nad otsustasid kontrollida sõidukit Honda CR-V, mille üks esituli ei põlenud. Selle juhiks osutus A. Alver, kelle joobeks tuvastati tõendusliku alkomeetriga 0,84 mg/l. Juhtimisõigust süüdistataval ei ole. 2.
15. Sellises seisundis mootorsõiduki juhtimine on keelatud. A. Alver pani mõlemad teod toime otsese tahtlusega. A. Alveri tegevus täidab KarS § 424 lg-s 2 sätestatud koosseisu, kuna tegemist on 2 erineva episoodiga ning Tartu Maakohtu 04.11.
16. a otsusega on teda sarnase teo eest karistatud. 2.
17. Karistust mõistes arvestati sellega, et tegemist on kahe episoodiga. Süü on keskmisest suurem, sest A. Alver juhtis autot joobes olles lühikese aja jooksul kaks korda ning teda ei distsiplineerinud vähemalgi määral esimesel korral rikkumiselt tabamine ja menetluse alustamine. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole, karistust kergendab puhtsüdamlik kahetsus. A. Alveril on 6 kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati teda Tartu Maakohtu 04.04.
18. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7 ja 9 järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust, mis jäeti tingimisi kohaldamata 18 kuuks käitumiskontrollile allutamisega. 2 Tegemist ei ole üksikrikkumisega, vaid pigem väljakujunenud käitumismustriga, mille juurde ei kuulu enda käitumise analüüs ja kriitiline suhtumine õigusrikkumiste toimepanemisse. 2.
19. Kaitsja taotlust menetluskulude vähendamiseks ja ajatamiseks ei rahuldatud. Süüdistataval puudub sissetulek ja vara, tal on elatisevõlg ja elatise maksmise kohustus. Menetluskulude tasumine aasta jooksul ei ole suure tõenäosusega võimalik. A. Alver kannab karistust vanglas. Kui tal ka tekib mingi rahaline võimalus, siis täidetakse eelkõige elatisnõue ja sellest tekkinud võlg. Apellatsioonid
20. A. Alver taotleb 21.11.2025 esitatud apellatsioonis karistuse leevendamist ja vangistuse osalist täitmisele pööramata jätmist katseajaga. Ta leiab, et kohus ei süvenenud piisavalt asjaoludesse, põhjendused on pinnapealsed ning karistus ebaproportsionaalselt range. Liigselt on rõhutatud varasemaid, juba kantud karistusi, samas kui ei ole piisavalt arvestatud tema sotsiaalset olukorda, töösuhte olemasolu enne vahistamist, tööandja valmisolekut teda tagasi võtta, kavandatud vaimse tervise ravi, majanduslikke raskusi ja kasvavat elatisvõlga. Ta rõhutab, et osaleb vanglas AA-programmis, on motiveeritud loobuma alkoholist ning soovib jätkata ravi ja rehabilitatsiooni Lootuse Külas, vajadusel elektroonilise valve all, et töötada, tasuda elatis- ja muud kohustused ning vähendada retsidiivsusriski. Samuti palub ta võimalust tasuda menetluskulud aasta jooksul osamaksetena. 24.11.2025 esitatud motivatsioonikirjas kinnitab ta tehtud vigade mõistmist ja siirast soovi muutuda, rõhutades, et alkoholisõltuvusest vabanemine nõuab aega ja toetavat keskkonda.
21. Kaitsja on apellatsioonis seisukohal, et esineb kergendav asjaolu, kuid karistuse mõistmisel pole see olulist rolli mänginud. Kuna eelmise kohtuotsusega mõisteti karistus hoopis teiseliigilise kuriteo eest, siis võiks kaaluda võimalust asendada vangistus üldkasuliku tööga. Süüdistatav on sellega nõus ning kuna liitkaristuseks mõistetud vangistuse pikkus on alla 2 aasta, on see ka õiguslikult võimalik. Lisakohustuseks võiks panna kohustuse asuda alkoholismivastasele ravile. Menetluskulu oleks võimalik vähendada ning kulud võiks võimaldada tasuda ositi 1 aasta jooksul. Kui vangistus asendatakse üldkasuliku tööga, on A. Alveril võimalik asuda tööle ja tema rahalised võimalused paraneksid. Menetlus ringkonnakohtus
22. Tartu Ringkonnakohus võttis 01.12.2025 apellatsioonid menetlusse ning andis pooltele võimaluse esitada kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni 31.12.
24. A. Alver esitas 13.,
25. ja 22.12.2025 ringkonnakohtule kaebuse täiendusena pealkirjastatud seisukohad. Ta märgib, et saab pärast vanglast vabanemist asuda MTÜ-sse Valge Eesti rehabilitatsiooniteenusele koos majutusega ning läbida 9-kuulise sõltuvusprogrammi alkoholist loobumiseks. Ka on ta valmis andma vajadusel vereproove, läbima vajalikke sotsiaalprogramme ning on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. A. Alver palub kohtul anda endale viimane võimalus, et ta saaks tõestada oma suutlikust olla seadusekuulekas ja tegeleda oma sõltuvusprobleemiga. Lisaks palub apellant vähendada menetluskulusid ning määrata nende tasumine ositi 12 kuu jooksul. Elatise võlg suureneb praegu iga kuuga seni, kuni ta saab vabaduses uuesti tööle asuda.
26. Süüdistatav esitas perioodil 17.01–09.02.2026 ringkonnakohtule veel erinevaid pöördumisi, selgitusi ja taotlusi (kokku 8-l korral). 3
27. Kaitsja A. Pärtel esitas 22.01.2026 MTÜ Rehabilitatsioonikeskus Valge Eesti 19.01.
28. a garantiikirja, mis kinnitab, et A. Alveri vabastamisel enne tähtaega on talle garanteeritud ajutine elamispind Tartus aadressil Annemõisa
29. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
30. Kolleegium leiab, et maakohus lahendas kriminaalasja õigesti ning apellatsioonide väited kohtuotsuse muutmist või tühistamist ei tingi. Kuna maakohus on näidanud, milliste tõendite alusel ta kuriteo sündmustiku kindlaks tegi, ei asu ringkonnakohus neid põhistusi kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 342 lg 3 p-st 1 juhindudes üle kordama ja vastab vaid apellatsioonidele.
31. A. Alver on esitanud perioodil 17.01–09.02.2026 rea pöördumisi. Kuna tähtaeg kirjalike seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks oli 31.12.2025, jätab ringkonnakohus need pöördumised tähelepanuta.
32. Süüdistatav leiab, vaatamata süü tunnistamisele ja puhtsüdamlikule kahetsusele mõisteti talle keskmisest raskem karistus ning mõistetud karistus on ebaproportsionaalne. Ka kaitsja hinnangul ei ole puhtsüdamlik kahetsus karistust piisavalt mõjutanud. Ringkonnakohus neid seisukohti ei jaga. KarS § 424 lg 2 näeb karistusena ette kuni 4-aastase vangistuse. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse kohaldamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr. Maakohus mõistis karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Arvestades, et tegemist on 2 erineva episoodiga, süüdistatavat on varem samaliigilise kuriteo eest karistatud, karistusregistri väljavõttest nähtuvad karistused eriliigiliste kuritegude eest võimaldavad hinnata üldist õiguskuulekust väga madalaks ja karistuse eripreventiivsele mõjule allumist halvaks, on tegemist suhteliselt leebe karistusega. A. Alver juhib mootorsõidukit joobeseisundis ja juhtimisõigust omamata. Vaatamata sellele, et ta on tabatud asukohtades, kus liiklus on hõredapoolsem, on tegemist ohtlike tegudega.
33. A. Alver heidab maakohtule ette, et kohus ei arvestanud asjaoluga, et eelmisel korral karistati teda joobeseisundis mopeedi juhtimise eest ning see on väheohtlik rikkumine. Tartu Maakohtu 04.11.
34. a otsusega on A. Alverit KarS § 424 lg 1 järgi tõesti karistatud selle eest, et ta juhtis mopeedi joobeseisundis. Praeguse asja lahendamisel ei oma eelmise sarnase teo toimepanemise asjaolud tähendust – selle teo eest mõisteti karistus ja see on ära kantud. Õiguslikku tähendust omab vaid see, et see karistus on kehtiv, s.o pole registrist kustutatud. Seega ei oma käesolevas asjas A. Alveri süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel tähtsust see, kas eelmine sarnane kuritegu pandi toime mopeedi või mõne raskema mootorsõidukiga.
35. A. Alverile mõisteti praeguses asjas KarS § 65 lg 2 kohane liitkaristus Tartu Maakohtu 04.04.
36. a otsusega, mille järgi karistati teda KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 9 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega. Kui inimene on eelmise kohtuotsusega vangistuse kandmisest tingimuslikult vabastatud või vangistus on asendatud, on kuritegude toimepanemisest hoidumine tema kõige olulisem kohustus. Seetõttu ongi seadusandja ette näinud, et kui isik paneb katseajal toime uue kuriteo, liidetakse varasema karistuse kandmata osa uuele karistusele täies ulatuses. Asja arutaval kohtul puudub seal mistahes kaalutlusruum. Süüdistatav teadis, et tal kulgeb katseaeg, kuid otsustas sellest hoolimata lausa kahel korral mootorsõidukit joobeseisundis juhtida. Selline tegu toob vääramatult kaasa kandmata karistuse täitmisele pööramise.
37. Süüdistatav ei soovi olla vanglas ning seetõttu osutavad nii süüdistatav kui ka kaitsja erinevatele õiguslikult võimalikele alternatiividele. KarS § 74 lg 5 sätestab, et kui katseajal 4 pandi uus kuritegu toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p-s 9 või 10 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Karistusregistri andmetel on A. Alverit varem karistatud nii tingimisi vangistusega, üldkasuliku tööga kui ka koheselt kandmisele kuuluva vangistusega. Vangistust on A. Alver varem kandnud 2 korda. 14.07.
38. a otsusega anti A. Alverile võimalus kanda karistust vabaduses tehes üldkasulikku tööd. Tema suhtes üles näidatud usaldust kuritarvitas A. Alver praktiliselt kohe – uued kuriteod pani ta toime juba 08.08.2020 ja 11.09.
39. Kokkuvõttes näitab A. Alveri varasem elukäik, et ükski karistusliik ei ole eripreventiivset toimet omanud. Sellises olukorras on põhjendatud vaid reaalne vangistus.
40. A. Alver heidab maakohtule ette, et otsuses on üle võetud varasemate otsuste põhjendusi ja pole piisavalt arvestatud tema sotsiaalset olukorda iseloomustavat teavet. Sellegi väitega ringkonnakohus ei nõustu. Kohtuotsuste põhjendused sarnaste tegude ja/või sama isiku poolt toime pandud tegude puhul ongi mõnevõrra sarnased. Seadus ja kohtupraktika, mida otsuse selgitamiseks kajastatakse, ajas üldjuhul ei muutu. Konkreetse süüdistatava puhul ei ole muutunud ka isiku karistusõigusliku kohtlemise põhjenditena kasutatav teave – ta on jätkanud kuritegude toime panemist, tarbib endiselt alkoholi ja oma tegude ohtlikkust ei näi aduvat. Väljaspool vaidlust on see, et vabaduses on paremini võimalik tagada nii lähedaste eest hoolitsemine kui ka rahaliste kohustuste täitmine. Paraku on vabaduses viibimise eelduseks õiguskuulekas käitumine. Iga usalduskrediit ammendub kord ning A. Alver on oma võimalused ära kasutanud.
41. Siiski tuleb nentida, et süüdistatav on vähemasti apellatsioonikohtule saadetud avaldustes tegelenud eneseanalüüsiga, jõudnud järeldusele, et tal on alkoholiprobleem ning omal jõul ta sellest tõenäoliselt ei vabane. Seda, kas A. Alver tõepoolest soovib end muuta ja on valmis selleks reaalseid pingutusi tegema, saab otsustada kohtuotsuse jõustumise korral peagi kätte jõudvas karistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses. Hetkel on A. Alver sunnitult kaine ning vanglas pakutakse erinevaid programme, mis aitavad positiivseid muutusi kinnistada. Samuti abistatakse teda vabanemisjärgseks elukorralduseks ettevalmistumisel, et tagasilanguste ohtu minimeerida. Seda, kas lisaks sõnadele väljendub muutumise soov muutuda ka tegudes, kirjeldab vangla kohtule saadetavas iseloomustuses.
42. Kaitsja ja süüdistatav viitavad mõlemad menetluskulude vähendamise võimalusele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevate menetluskulude hüvitamise kohustus tuleb seadusest ning nende vähendamine ei ole suvaotsustus. Ainuüksi rahaliste vahendite nappus seda ei tingi – halb majanduslik olukord iseloomustab enamikku süüdimõistetud inimestest. Üldreeglina tuleb kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulud tasuda. Omades mitmeid kriminaalkaristusi, oli A. Alver kuritegusid toime pannes teadlik, et süüdimõistva otsusega kaasnevad paratamatult ka menetluskulud. Mingisuguseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks menetluskulude vähendamise, kolleegium ei tuvastanud.
43. Menetluskulude ajatamine on aga põhjendatud olukordades, kus saab eeldada pikendatud tähtaja jooksul kulude ära tasumist. Ringkonnakohus märgib maakohtuga nõustuvalt, et praegusel juhul see nii ei ole. Süüdistataval on erinevad võlad ja igakuine lapse ülalpidamise kohustus, samas vara tal ei ole. Selline olukord ei võimalda prognoosida, et ajatamise korral saaksid menetluskulud aasta jooksul tasutud.
44. Eelnevat arvestades jäävad apellatsioonid rahuldamata. A. Alver on toime pannud KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteod. Karistuse mõistmisel ega menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel ei ole maakohus eksinud. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes 5 KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 13.10.
45. a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
46. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude osas. A. Alverile riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel esitas 26.11.2025 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks määramiseks. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele 95 minutit, mille eest taotleb ta tasu 141,36 eurot, sh käibemaks 27,36 eurot. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja tasutaotlus põhjendatud ning kuulub täielikult rahuldamisele.
47. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg 2 alusel A. Alveri kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6