Hageja on esitanud kohtule täiendava seisukoha, milles tõi välja, et hageja tegi kostjale kompromissettepaneku, millega kostja ei nõustunud. Hageja selgitas, et poolte vahel sõlmitud laenuleping on sõlmitud sidevahendi abil, mistõttu toimub andmesidevahetus kliendi ja administraatori vahel iseteenindusportaalis. Kostja oli läbinud ka isiku tuvastamise. Hageja lisas, et hageja on selgitanud juba eelnevalt laenusummade väljamaksmist. Hageja selgitas, et hageja on oma menetlusdokumentides viidanud krediidilimiidile 3000 eurot. Krediiti on aga korduvalt kasutusele võetud ning tagasi makstud. Hageja märkis, et hagiavalduse lisast 1 nähtub, et kostja on krediiti kasutusele võtnud kogusummas 3200 eurot. Hageja lisas, et on esitanud tõendid selle kohta, et nõude loovutamise teade on kostjale edastatud. Hageja selgitas juba 22.04.2024 detailselt vastutustundliku laenamise põhimõtet ning esitas eelneva kinnitamiseks ka tõendid. Hageja täitis ka kohtunõude, mille kohaselt kohus kohustas hagejat esitama nõude ümberarvestuse. Hageja tõi välja, et kostja võttis krediiti kasutusele kogusummas 3200 eurot ning on teinud esialgsele laenuandjale tagasimakseid kokku summas 1191,62 eurot. Hagejale on kostja tagasimakseid teinud summas 640 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja 4 on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 1368,38 eurot. Hageja selgitas, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.07.2020 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Viimase tagasimakse tasumise tähtpäev oli 10.08.
) § 402 lg 1 mõttes. xxx OÜ oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (
Hageja on esitanud kohtule krediidikontolepingu, mille alusel võimaldati kostjale krediiti. Kostja vaidles hagile vastu täies ulatuses. Kostja leidis, et lepingud on tühised, hageja ei ole kostja võlausaldaja, rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, uut graafikut pole koostatud ega kostjale edastatud, tarbijakrediidilepingu sätteid ei ole järgitud, lepingus ei ole avaldatud krediidi kogukulu, lepingutest ei tekkinud intressi tasumise kohustust, nõue on põhjendamatult suur, ebaselge ja tõendamata, viivise määra kokkulepe on tühine. Kostja taotles viivise ja sissenõudmiskulude vähendamist, kuivõrd sissenõudmiskulude nõue on põhjendamatu ning hageja menetluskulud on ülepaisutatud.
lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. xxx OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidikontolepingu nr XXX puhul oli krediidikulukuse määraks 49%. Tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 30.04.2019 lepingu sõlmimise ajal oli 20,01%. Kolmekordne määr oleks seega 60,03%. Hageja poolt väljatoodud krediidi kulukuse määr ei ületa lepingu krediidi kulukuse määra rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud 6 tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine
Kostja on vaielnud vastu nõude loovutamisele. Kostja on märkinud, et tema ei ole nõude loovutamise teadet kätte saanud. Kohus selgitab, et laenuandja on õigustatud nõuet loovutama.
sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku, so võlgniku nõusolek. Hageja esitatud loovutamise teatises on selgelt toodud kes, kellele ja millise nõude on loovutanud. Laenuandja loovutas hagejale lepingust tuleneva nõude, millest teavitati ka kostjat, edastades temale loovutamise teate. Uus võlausaldaja on 28.07.2020 teavitanud nõude loovutamisest ja menetluse alustamisest kostjat e-kirja teel, millele kostja on vastanud ning soovinud sõlmida maksekokkulepet. Kohtu hinnangul näitab asjaolu, et kostja on pärast nõude loovutamist teinud hagejale tagasimakseid, seda, et kostja oli loovutamisest teadlik. Kohus asub seisukohale, et nõue on loovutatud hagejale kehtivalt. Kostja on vaielnud vastu laenusummade kättesaamise kohta. Kostja on väitnud, et ta ei ole laenu saanud. Esialgne võlausaldaja on selgitanud, et kahjuks ei ole võimalik edastada pangakinnitust laenusumma ülekandmise kohta, kuivõrd vastav pangakonto on tänaseks suletud. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja teinud pikema aja jooksul laenu tagasimakseid nii esialgsele võlausaldajale kui ka hagejale, kellele nõue loovutati. Kostja on võlgnevust tasunud hagejale üle kahe ja poole aasta. Kohus leiab, et kostja väide, et ta ei ole krediidikonto lepingu alusel laenusummasid kätte saanud, ei vasta tõele ning ei ole eluliselt usutav. Tagasimaksete tegemine kinnitab, et kostja oli krediidikonto lepingu olemasolust teadlik ning, et kostja on raha saanud. Lisaks on kostja vaielnud vastu krediidilimiidile summas 3200 eurot, kuivõrd lepingu alusel pidi kostja saama krediiti summas 3000 eurot. Hageja on selgitanud, et krediidilimiit summas 3200 eurot tulenes sellest, et krediit on kostja poolt korduvalt kasutusele võetud ning ka tagasi makstud. Lisaks nähtub hagiavalduse lisast 1, et kostja on krediidi kasutusele võtnud kogusummas 3200 eurot (so 200+100+50+100+50+50+500+200+150+300+200+150+1000+50+50+50). Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendamatuks kostja vastuväiteid laenu mittesaamise ja krediidilimiidi summa kohta. Lisaks märkis kostja, et kostja ei ole teinud tahteavaldust hagi aluseks oleva konkreetsete tingimustega laenulepingu sõlmimiseks. Hageja on selgitanud, et poolte vahel sõlmitud laenuleping on sõlmitud sidevahendi abil, mistõttu toimus andmesidevahetus kliendi ja administraatori vahel iseteenindusportaalis, kuhu sisenemiseks oli kostjal vaja ennast identifitseerida. Hageja on esitanud kohtule lepingu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
lg 1 reguleerib, et tarbija tahteavaldus peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, millest on laenuandja lähtunud.
lg 1 kohaselt käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal.
lg 9 kohaselt sidevahendi abil sõlmitava tarbijakrediidilepingu puhul loetakse krediidiandja käesoleva seaduse § 541 lõigetes 1 ja 3 sätestatud teabele esitatavad nõuded täitnuks, kui ta on esitanud tarbijale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe käesolevas paragrahvis nimetatud teabega ja lisateabega finantsteenuste kaugturustuse kohta. Kohtule esitatud dokumentidega on tõendatud, et kostjale on edastatud lepingudokumendid koos Euroopa Tarbijakrediidi infolehega eposti teel. Kostja isik on tuvastatud ID-kaardiga. Kohus asub seisukohale, et kostja on esitanud tahteavalduse lepingu sõlmimiseks ning leping on sõlmitud kehtivalt sidevahendi abil. Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohus märgib, et laenuandja peab muuhulgas hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle olemust 7 (KAVS § 49 lg 3). Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on krediidiandja kontrollinud kostja maksevõimet avalikest andmebaasidest ning kostja esitatud andmete ja kostja pangakonto väljavõtte alusel. Hageja poolt esitatust nähtub, et kostja sissetulekud olid üksnes minimaalses määras. Kostjale on makstud Sotsiaalkindlustusameti poolt vanemahüvitist summas 1006,14 eurot kuus ja peretoetust summas 110 eurot kuus. Krediidiandja tuvastas muuhulgas kostja kohustused järgmiselt: xxx - 102 eurot, xxx - 220 eurot, xxx AS - 50 eurot, xxx AS - 200 eurot, xxx - 10 eurot, xxx AS 64,71 eurot. Hageja lisas, et automaatsüsteem on võtnud arvesse kostja majapidamiskuludeks kohustusliku miinimumi summas 150 eurot. Kostja on toonud välja, et kostja sissetulek oli laenu taotlemise hetkedel igakuiselt erinev, mis tulenes ka sellest, et kostja sissetulekut vähendati seoses COVID-19 pandeemiaga ja kostja viibis enne töötamist vanemapuhkusel. Viimane arvestatav töökoht laenulepingu sõlmimisel oli xxx-s alates 01.03.2019. Aprillis 2019 maksti kostjale töötasuna 516,96 eurot, millest tuli kostjal tasuda hagejale ning üleval pidada enda alaealisi lapsi ja kanda muid igakuiseid püsikulutusi. Kohus on tutvunud kostja pangakonto väljavõtetega, millelt nähtub, et kostja maksekäitumine kostja krediidivõimelisust ei kinnita. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet vajaliku hoolsusega. Kohus möönab, et kostja oli kohustatud laenu taotlemisel esitama krediidiandjale õiged andmed oma sissetulekute ja kohustuste kohta. Samas nähtub hageja poolt esitatust, et krediidiandja ei ole arvestanud, et kostjal oli 2 alaealist ülalpeetavat ning suures mahus laenukohustused teiste krediidiandjate ees. Kohtu hinnangul ei saanud kostja olla isikuks, kes oleks võimeline laenu teenindama. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.
lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja on esitanud kohtule nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud. Sellisel juhul palub hageja kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 1368,38 eurot (so 3200 - 1191,62 - 640). Hageja selgitas ümberarvestuses, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.07.2020 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Lepingu kohaselt oli krediidi tagastamise periood 48 kuud. Krediit võeti kostja poolt esmakordselt kasutusse 30.04.
lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise 8 korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 1368,38 eurot alates 11.08.2023 lepingujärgses viivisemääras 40,01% aastas kuni 23.07.2025 ja edasiulatuvat viivist lepingujärgses määras alates 24.07.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Kohus selgitab, et
lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Hageja nõuab viivist määras 40,01% aastas. Kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 1368,38 eurolt seadusjärgses määras alates 11.08.2023 kuni 23.07.2025 summas 318,07 eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 24.07.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja on palunud kohtul vähendada viivist seadusjärgse määrani. Kohus vähendas viivist seadusjärgse määrani, kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lisaks nõuab hageja ümberarvestuse kohaselt sissenõudmiskulusid summas 50 eurot. Kohus jätab sissenõudmiskulud kostjalt välja mõistmata, kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning sel juhul muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv summas 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ja õigusabikulud summas 1521 eurot, arvestusega 9 tundi tunnihinnaga 169 eurot. Kostja on vaielnud vastu hageja õigusabikulude suurusele. Kohus nõustub siinkohal osaliselt kostja poolt väljatooduga ja vähendab hageja õigusabikulusid ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud mõistlikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõivukulu summas 490 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot on põhjendatud kulud, mis tuleb vastavalt seadusele kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu summas 169 eurot ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses 9 vajalikud. Kohus peab põhjendatuks hagiavalduse koostamisele, komplekteerimisele ja esitamisele kulunud aega 3 tunni ulatuses, hageja 22.04.2024 seisukoha koostamisele ja esitamisele kulunud aega 1 tunni ulatuses, hageja 24.07.2024 seisukoha koostamisele ja esitamisele kulunud aega 1 tunni ulatuses ning hageja 15.12.2025 seisukoha koostamisele ja esitamisele kulunud aega 0,5 tunni ulatuses. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 550 eurot ilma käibemaksuta (5,5 tundi × 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1060 eurot, millest 490 eurot on riigilõiv, 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 550 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda vastavalt hagi rahuldamise protsendile. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Vastavalt TsMS § 637 lg 2’ „käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.“ Maakohus edasikaebamise luba ei anna. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.