Obsah (16)

§ 179§ 424§ 423§ 426§ 173§ 168§ 162§ 165§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 190§ 180§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad ja Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov Merily Mets 03.07.202

§ 179lg 5).

Esimene osamakse 192,50 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul määruse jõustumisest. Teine osamakse 192,50 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul esimese osamakse tasumise tähtpäevast, kolmas osamakse 192,50 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul teise osamakse tasumise tähtpäevast, neljas osamakse 192,50 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kolmanda osamakse tasumise tähtpäevast ning viies osamakse 192,50 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul neljanda osamakse tasumise tähtpäevast. 3.2. Tasumisega viivitamisel välja mõista hagejalt E R riigituludesse tasumata menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni (

§ 179lg 9).

3.

1. Kui hageja E R ei tasu riigilõivu p-s 3.1 nimetatud tähtaegadeks vabatahtlikult, kuulub määrus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
2. Harju Maakohtu menetluses on E R hagi Duo Media Networks OÜ, AS Postimees Grupp ning K L vastu kahju tekitava käitumise lõpetamise ja kahju hüvitamise nõudes.
3. Hageja esitas 19.06.2023 avalduse hagi tagasivõtmiseks (täpsustatud 20.06.2023). Hageja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4. Kohus edastas 20.06.2023 kirjaga hageja avalduse kostjatele, määras kostjatele avalduse osas seisukoha ning menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja. Kostjad esitasid 26.06.2023 seisukoha, milles avaldasid, et neil ei ole vastuväiteid hagi tagasivõtmise osas. Kostjad taotlevad menetluskulude hageja kanda jätmist. Kohtumääruse põhjendused
5. Kohus leiab, et hageja hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 423 lg 1 p 2 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

§ 424

lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Sama sätte lg 3 esimene lause järgi toimetatakse kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Kohus jätab hagi läbi vaatamata

§ 423lg 1 p 2 alusel.

6.

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 8. Menetluskulude jaotust hagi läbi vaatamata jätmise korral reguleerivad

§ 168lg-d 2, 4 ja 5.

Märgitud sätte lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisiti. Sama sätte lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 2

1. Hageja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kostjad leiavad, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna antud juhul on hageja võtnud hagi tagasi ning kostjad ei ole hagi rahuldanud.
2. Menetluskulude jaotust hagi läbi vaatamata jätmise korral reguleerivad

§ 168lg-d 2, 4 ja 5.

Märgitud sätte lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisiti. Sama sätte lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohtupraktika kohaselt võib menetluskulude jaotamisel kohaldada

§ 162

lg-t 4 ka menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-28-12, p 15). Kohtu hinnangul saab märgitud sätet kohaldada ka juhul, kui hageja võtab hagi tagasi, sest nii hagist loobumisel, kui ka hagi tagasivõtmisel reguleerivad menetluskulude jaotust samad seadusesätted.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda

§ 168lg 2 alusel.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid

§ 168

lg-te 3–5 kohaldamiseks.

§ 165

lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus toob välja, et praegu on tegemist menetlusosaliste paljususega kostja poole peal. Hageja on esitanud ühe hagi kolme kostja vastu. Kohus leiab, et kostjad ei ole vältimatud kaaskostjad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 207 lg 3 mõttes ning iga hagejalt tuleb välja mõista iga kostja menetluskulud. Kohus selgitab, et määrab kindlaks kostjate I ja II põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse ning jagab saadud summa kahega, sest tuleks määrata kindlaks hageja poolt kostjale I ja kostjale II hüvitatavate kulude suurus. 25.04.2023 kostjate I ja II poolt esitatud menetlusdokumendist nähtuvalt on kosjatel I ja II menetluses olnud üks lepinguline esindaja, kes on esitanud menetlusdokumendi mõlema kostja nimel. 26.04.2023 menetlusdokumendist nähtuvalt on kostjal III eraldi esindaja, kes on esitanud menetlusdokumendi kostja III nimel. Kostjad I ja II on menetluses tuginenud samadele väidetele, eristamata neid kostja I ja kostja II vahel. Seetõttu saab kohtu hinnangul eeldada, et kulud kostja I ja kostja II esindamiseks on kantud võrdsetes osades, mistõttu saab kostjate I ja II põhjendatud ja vajalikud menetluskulud jagada kahega. Seejärel mõistab kohus hagejalt hüvitise kostja I ja kostja II kasuks nende kulude katteks. Kohus määrab kindlaks ka kostja III põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse ning seejärel mõistab hagejalt hüvitise kostja III kasuks tema kulude katteks. 11.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab kostjate menetluskulud rahaliselt kindlaks

§ 174lg-test 1 ja 2 juhindudes.

3

1. Kostjad esitasid kohtule menetluskulude nimekirja 26.06.
2. Menetluskulude nimekirja järgi kuulub kostjate menetluskulude koosseisu lepingulise esindaja kulu (advokaaditasu) 3200 eurot ilma käibemaksuta. Kostjad on selgitanud, et eelnimetatud tasu puhul on tegemist koondtasuga (advokaadibürooga sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt menetlusosalised tasuvad kohtus esindamise eest advokaaditasu kindlas suuruses). Arvestades tasukokkulepet ja menetlustoimingutele kulunud aega, kujuneb lepingulise esindaja tunnitasuks käesolevas tsiviilasjas 211,04 eurot ilma käibemaksuta. Kostjad märgivad, et arvestades vaidluse spetsiifikat, on kostja kulud põhjendatud, esindajateks on kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutajad. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja teinud käesolevas menetluses menetlustoiminguid mahus 15 h ja 24 minutit. Kostjad märgivad, et lepingulised esindaja ei ole üksteise tegevusi dubleerinud ning kahe esindaja kasutamine ei ole kaasa toonud täiendavaid menetluskulusid. Kostjad kinnitavad, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga. Kostja III kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus, tutvunud kostjate poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et kostjate avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 12.

1. Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjatele õigusabiteenust tunnihinnaga 211,04 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et kostjate menetluskulude nimekirjas kajastuv lepingulise esindaja tunnitasumäär 211,04 eurot (käibemaksuta) on asja sisu, mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja ei ületa vandeadvokaadist lepingulise esindaja keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas. 12.
2. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega ja arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas kostjaid esindanud kaks lepinglist esindajat. Kostjate menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus kostjate lepingulistel esindajatel kokku perioodil 12.04.2023 kuni 03.05.2023 tehtud menetlustoimingutele 15h 24 minutit. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kõik nimetatud perioodi tehtud kostjate lepinguliste esindajate toimingud on sisuliselt seotud käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldusega tutvumisega, kostjate I ja II poolt 24.04.2023 esitatud menetlusdokumendi (esialgne vastus ja taotlus hageja kohustamiseks menetluskulude katteks tagatise andmiseks) koostamisega ning kostja III poolt 26.04.2023 esitatud menetlusdokumendi (taotlus ja esialgne vastus) koostamisega. Arvestades hageja poolt esitatud hagiavalduse koos lisadega ning kostjate poolt 25.04.2023 ja 26.04.2023 esitatud menetlusdokumentide koos lisadega sisu ja mahtu, samuti käesoleva tsiviilasja keerukust, asub kohus seisukohale, et kostja I ja II lepingulise esindaja menetlustoimingud on käesolevas asjas põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 5 tundi ja 6 minutit ning kostja III 4 lepingulise esindaja menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud samuti mahus 5 tundi ja 6 minutit. Kohtu hinnangul tuleb käesolevas tsiviilasjas hageja poolt esitatud hagiavalduse ja selle lisadega tutvumiseks pidada põhjendatuks, vajalikuks ning mõistlikuks ajakuluks 2,5 tundi, 25.04.2023 menetlusdokumendi koostamiseks pidada põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 2,5 tundi ning 26.04.2023 menetlusdokumendi koostamiseks pidada põhjendatuks ja vajalikuks samuti ajakulu 2,5 tundi. Menetluskulude nimekirjast nähtuval on lisaks eeltoodule lepingulistel esindajatel kulunud 12 minutit 03.05.2023 menetlustoimingule. Kohus leiab, et nimetatud ajakulu tuleb jagada kahega ning arvestada, et ajakulu 6 minutit on kulunud kostjate I ja II lepingulisel esindajal ning ajakulu 6 minutit kostja III lepingulisel esindajal. Seega kokku on kostja I ja II lepingulise esindaja menetlustoimingud käesolevas asjas põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 5 tundi ja 6 minutit (2,5 tundi+2,5 tundi+ 6 minutit) ning kostja III lepingulise esindaja menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud samuti mahus 5 tundi ja 6 minutit (2,5 tundi+2,5 tundi+6 minutit). Kostja III menetluskulud tuleb hüvitada koos käibemaksuga, sest kostja III ei ole käibemaksukohustuslane (

§ 174lg 10).

Kostja I ja kostja II menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga ei taotle.

1. Arvestades asjaolu, et menetluskulude nimekirja kohaselt osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 211,04 eurot (käibemaksuta), tuleb kostjate I ja II põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda kokku 1 076,3 eurot ilma käibemaksuta (5 h 6 min x 211,04). Kohus on eelnevalt märkinud, et kindlaks tuleb määrata kostjate I ja II põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus ning jagada saadud summa kahega, sest eraldi tuleks kindlaks määrata hageja poolt kostjale I ja kostjale II hüvitatavate kulude suurus. Kohus on asunud seisukohale, et saab eeldada, et kulud kostja I ja kostja II esindamiseks on kantud võrdsetes osades, mistõttu saab kostjate I ja II põhjendatud ja vajalikud menetluskulud jagada kahega ning seejärel tuleb hagejalt välja mõista hüvitis kostja I ja kostja II kasuks nende kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt välja mõista kostja I menetluskulud summas 538,15 eurot (1 076,3 / 2) ning kostja II menetluskulud summas 538,15 eurot (1 076,3/ 2). Kostja III põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks tuleb lugeda 1 291,57 eurot koos käibemaksuga (5 h 6 m x 253,25), mis vastavalt tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt välja mõista.
2. Kostjate taotlusel märgib kohus

§ 177

lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15. Kohus on käesolevas tsiviilasjas rahuldanud 21.03.2023 kohtumäärusega hageja taotluse menetlusabi saamiseks. Kohus kohustas hagejat tasuma hagiavalduselt riigilõivu summas 1540 eurot kaheksa osamaksena järgmiselt: esimene osamakse summas 192,50 eurot tuleb hagejal tasuda 14 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates ning ülejäänud seitse osamakset, igaüks summas 192,50 eurot, tuleb hagejal tasuda iga järgneva kuu 25.-ks kuupäevaks. Käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on hageja tasunud riigilõivu kolm osamakset, seega kokku 577,5 eurot.

§ 190

lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Sama sätte lg 4 esimene lause näeb ette, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama sätte lg 7 näen ette, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse 5 tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtupraktika järgi võib kohus

§ 190

lg 7 järgi menetlusosalise mõjuval põhjusel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ka omal algatusel vabastada (Riigikohtu 04.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-161-14, p 19). Kohus on käesolevas tsiviilasjas varasemalt, hinnates menetlusabi taotluse lahendamisel hageja sissetulekuid ning kulutusi, jõudnud seisukohale, et taotlus hagiavalduse esitamisel tasutava 1540 eurose riigilõivu ositi maksmiseks tuleb rahuldada. Kohus leidis, et hageja on isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda hagiavalduse esitamise hetkel tasuda nõutavas suuruses riigilõivu. Kohus arvestas taotluses väljatoodut, hageja igakuiseid sissetulekuid ning mõistlikke kulutusi, ning asus seisukohale, et hageja on kulude planeerimisel võimeline tasuma hagiavalduselt riigilõivu osamaksetena. Hageja tõi ka ise välja, et ta on võimeline tasuma riigilõivu osamakseid summas 200 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt andis kohus hagejale menetlusabi

§ 180

lg 1 p 2 alusel ning kohustas hagejat tasuma hagiavalduselt riigilõivu summas 1 540 eurot 8 osamaksena selliselt, et iga osamakse suurus on 192,50 eurot (1540 / 8). Kohus leiab, et arvestades asjaolusid, mis olid aluseks hagejale menetlusabi andmisel, ning hageja poolt menetlust lõpetava lahendi alusel riigile hüvitamisele kuuluva menetluskulu suurust 962,50 (1540-577,5), peab kohus

§ 190

lg 7 alusel põhjendatuks võimaldada hagejal tasuda riigilõiv 962,50 eurot viie osamaksena (iga osamakse 192,50 eurot). Hageja peab nimetatud summa esimese osamakse 192,50 eurot tasuma 15 päeva jooksul määruse jõustumisest. Teine osamakse 192,50 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul esimese osamakse tasumise tähtpäevast, kolmas osamakse 192,50 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul teise osamakse tasumise tähtpäevast, neljas osamakse 192,50 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kolmanda osamakse tasumise tähtpäevast ning viies osamakse 192,50 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul neljanda osamakse tasumise tähtpäevast. 16. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 6