Obsah (10)

§ 162§ 659§ 423§ 368§ 168§ 171§ 177§ 662§ 696§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-22-8418 Kohtuasi Larix P

) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus nõustus kostjaga, et tuvastushagi esemeks on ainult õigussuhte tuvastamise nõuded, mitte faktiliste asjaolude kindlakstegemine. See, kas kostja on oma kohustust juhatuse liikmena rikkunud (s.t teinud mittekohaselt mõne teo või jätnud teo tegemata), on faktiline asjaolu, mida kohus käesolevas menetluses tuvastada ei saa. Samuti ei ole üksnes preventiivsel eesmärgil tuvastushagide esitamine põhjendatud. 2 2-22-8418 Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et Canderos Assets OÜ eesmärgiks on GTS Group OÜ juhatus võimalusel välja vahetada. Kohtu hinnangul ei välistaks hageja välja toodud rikkumised kostja edaspidi GTS Group OÜ juhatuse liikmena tegutsemist. Kuna hageja eesmärgiks on kahju hüvitamise nõude esitamine kostja vastu, ei ole tuvastushagi sobivaim õiguskaitsevahend. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb eraldiseisvalt analüüsida igat väidetavat kostja rikkumist ja kahju hüvitamise nõude eelduseid, mistõttu üksnes rikkumise tuvastamine ei ole piisav kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 9.

1. Maakohus kontrollis hagi menetlusse võtmisel selle lubatavust ja võttis hagi menetlusse. Seega pidas maakohus võimalikuks hagejal tuvastushuvi olemasolu. 9.
2. Käesoleval juhul ei ole hageja nõuete esemeks fakti tuvastamine, vaid hageja kolme esimese nõude esemeks on tuvastada, et kostja rikkus konkreetseid juhatuse liikme kohustusi: ei kutsunud kokku osanike üldkoosolekut ega esitanud avaldust uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmiseks, ei andnud osanikele teavet ning esitanud majandusaasta aruannet. Need kohustused tulenevad õigusaktidest ning hageja põhikirjast. Selliste kohustuste täitmata jätmine tähendab juhatuse liikme kohustuste rikkumist. See on käsitletav õigussuhtena hageja ja kostja vahel. On tõsi, et nende kohustuste rikkumise tuvastamine eeldab esmalt faktiliste asjaolude kindlakstegemist, kuna nende põhjal saab hinnata ja võtta õiguslik seisukoht küsimuses, kas kostja jättis juhatuse liikme kohustused täitmata (näiteks ei esitanud õigusaktides nõutud tähtajaks majandusaasta aruannet). Küll aga, pelgalt see, et hageja nõude lahendamine eeldab esmalt faktiliste asjaolude tuvastamist, ei tähenda, et hagi esemeks oleks faktilise asjaolu tuvastamine. 9.
3. Hageja põhjendas tuvastushagi esitamist kõigepealt preventiivse eesmärgiga. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et hageja väide kostja GTS Group OÜ juhatusse liikmeks nimetamise kohta on spekulatsioon. Küll aga, kui kohus rahuldab hageja tuvastusnõuded ja tuvastab kohtuotsuses, et kostja on varasemalt GTS Group OÜ juhatuse liikme kohustusi olulisel määral rikkunud, on hagejal sellisele kohtulahendile tuginedes võimalik takistada kostja võimalikku nimetamist GTS Group OÜ juhatuse liikmeks. Isegi kui Canderos Assets OÜ-l peaks õnnestuma kostja nimetamine GTS Group OÜ juhatuse liikmeks, siis aitab hageja taotletav tuvastushagi rahuldamine kostjat hoiatada edasiste rikkumiste eest. 9.
4. Samuti põhjendas hageja tuvastushuvi sellega, et esitada kostja ja/või Canderos Assets OÜ vastu tulevikus kahju hüvitamise nõue. Maakohtu hinnangul ei ole see sobivaim õiguskaitsevahend, kuna kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleks eraldiseisvalt analüüsida igat väidetavat kostja rikkumist ja kahju hüvitamise nõude eelduseid, mistõttu ei lihtsustaks tuvastusnõude esitamine hilisemat võimalikku kahju hüvitamise nõude rahuldamist. Hageja sellega ei nõustu. Kui kohus jõuab järeldusele, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi, on juba käesolevas asjas tehtava lahendiga juhatuse liikme kohustuste rikkumine leidnud tuvastamist. Selline lahend, millega kohustuste rikkumine on leidnud tuvastamist, on dokumentaalseks tõendiks ka teises kohtuasjas. 9.
5. Kuigi maakohus jättis hageja esitatud neljanda nõude läbi vaatamata hageja poolt selles osas hagi tagasivõtmise tõttu, ei nõustu hageja ka selles osas menetluskulude hageja kanda jätmisega. Nimelt, kui vaadata kostja vastust hagile ja kostja vastuväiteid, siis hageja esitatud neljanda nõude osas ei ole kostja 05.07.2023 vastuses hagile mingeid sisulisi vastuväiteid esitanud, vaid on märkinud, et see nõue on põhjendamatu ja ebaselge. Hageja arvates ei ole õiglane jätta sellises olukorras nõude läbi vaatamata jätmise korral ¼ menetluskulusid hageja 3 2-22-8418 kanda, kuna kostja ei ole pidanud selles osas mingeid sisulisi kulusid (eelkõige õigusabikulusid) kandma. Selles osas tuleks menetluskulud jätta

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus võttis kaebuse menetlusse, seda ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb vaidlustatud määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (

§ 659ja § 654 lg 6).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus jättis põhjendatult

§ 423lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata.

Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega ja maakohus on otsustusi piisavalt põhjendanud. Maakohus on vaidlustatud määruses piisavalt põhistanud hageja tuvastushuvi puudumist, seega ka esitatud tuvastusnõude rahuldamise võimatust. Hageja ei vaidle vastu sellele, et faktiliste asjaolude tuvastamist ei saa kohtus nõuda. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus (RKTKo 02.10.2019, 2-17-11858, p 10). Hageja hinnangul on käesoleval juhul tegemist õigussuhte tuvastamise nõudega. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et nõuda saab kohustuse olemasolu või selle puudumise tuvastamist (õigussuhe), kuid kohustuse rikkumine iseenesest mingit uut õigussuhet ei tekita. Varasemalt on ringkonnakohus asunud seisukohale, et äriühingu nõukogu esimehe kohustuste rikkumise tuvastamiseks ei saa esitada

§ 368

lgs 1 sätestatud hagi, kuna esitatud tuvastusnõue ei ole käsitatav ühegi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamise nõudena (TlnRnKm 23.10.2014, 2-13-22536, p 20). Ringkonnakohtu hinnangul on viidatud varasem seisukoht kohaldatav ka äriühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumise tuvastamise kohta. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka preventiivsel eesmärgil (selleks, et vältida kostja nimetamist juhatuse liikmeks) ei ole tuvastushagi esitamine praegusel juhul võimalik. Hageja peab põhistama oma isiklikku õiguslikku huvi õigussuhte koheseks tuvastamiseks kostja suhtes. Tuvastushuvi on olemas juhul, kui vaidlusaluse õigussuhte seisukohast on tekkinud ebaselge olukord, mis ohustab hageja õiguslikku positsiooni ja toob kaasa vajaduse asjas selgust saada (

II komm, § 368, p 3.1.3.2). Praegusel juhul ei sõltu kostja rikkumiste tuvastamisest hageja õiguslik positsioon. Õigussuhe on kostja ja GTS Group OÜ vahel. Hagejal kui GTS Group OÜ osanikul puudub õiguslik huvi tuvastamaks kostja kohustuste rikkumine GTS Group suhtes, kuna need rikkumised ei oma mõju hageja õiguslikule positsioonile. Samuti ei nõustu ringkonnakohus hagejaga, et tuvastusnõuet kohustuste rikkumise tuvastamiseks saab esitada enne kahju hüvitamise nõuet. Riigikohus on selgitanud, et kohustuste rikkumine tuvastatakse sooritusnõude (kahjunõude) lahendamisel (RKTKo 12.10.2006, 3-2-1-84-06, p 16). Tuvastushagi esitamine ja menetlemine eraldisesivalt on lubatav üksnes juhul, kui esineb objektiivne takistus sooritusnõude esitamiseks (TlnRnKm 30.12.2019, 2-17-11034, p 10). Praegusel juhul selliseid asjaolusid esile toodud ei ole. 4 2-22-8418 Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus jaotas menetluskulud ebaõigesti. Hageja esitas kohtule 4 tuvastusnõuet. Hageja loobus maakohtu menetluses ühest nõudest.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega pidigi maakohus tulenevalt hageja nõude tagasivõtmisest jätma selles osas menetluskulud hageja kanda. Lisaks jäeti ülejäänud nõuete osas hagi läbi vaatamata ning ka selles osas jättis maakohus õigesti menetluskulud hageja kanda (

§ 168lg 2).

Seega kokkuvõttes jättis maakohus õigesti menetluskulud tervikuna hageja kanda. Kohus võib jätta

§ 162

lg 4 järgi erandina menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 162

lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu (vt RKTKo 27.11.2019, 2-17-18531, p 20). Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas erandlikke asjaolusid, mis tingiksid

§ 162lg 4 kohaldamise.

Hageja väitel ei ole kostja pidanud tagasi võetud nõude osas mingeid sisulisi kulusid (eelkõige õigusabikulusid) kandma. See aga ei ole ringkonnakohtu hinnangul

§ 162lg 4 mõttes erandlikuks asjaoluks.

Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

§ 171lg 1 alusel kaebuse esitaja (hageja) kanda.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

Hageja esitas määruskaebuse lisadena täiendavad tõendid määruskaebuse väidete tõendamiseks.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kuna tegemist on määruskaebuse põhjendamiseks esitatud tõenditega võtab ringkonnakohus hageja esitatud tõendid vastu.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 427võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) / 5