Obsah (9)

§ 477§ 371§ 72§ 663§ 657§ 654§ 70§ 75§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Mati Maksing ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-17257 Kohtuasi N.S-i maks

§ 477

lg 1 ja

§ 371lg 1 p 2 alustel.

Määruskaebus

1. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Avaldaja palub tagastada talle määruskaebuselt tasutud riigilõivu.
2. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus valesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 artikli 1 p-i 2 b. Määrust ei ole kohtualluvuse määramisel alust kohaldada, sest avaldajal on võlad Eesti krediidiasutuste ees. Määruse artikkel 1 p-i 2 b järgi ei kohaldata määrust menetlustele, kui need puudutavad krediidiasutusi. Seega on avaldus esitatud kohtualluvuse järgi õigele kohtule.
3. Maakohus jättis

§ 72lg 1 p-d 2 ja 3 kohaldamata ning rikkus oluliselt määruse põhjendamiskohustust.

See tõi kaasa ebaõige määruse. Menetluse edasine käik 2 2-25-17257 10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§ga 659) alusel jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. 12. Maakohus leidis õigesti, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda rahvusvahelise kohtualluvuse puudumise tõttu

§ 371lg 1 p 2 alustel.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust seda tühistada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§ 654

lg 6 (koosmõjus

§-ga 659) alusel neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 13.

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

l g 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 75

lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (uuesti sõnastatud) art 3 lg 1 kohaselt kuulub maksejõuetusmenetluse algatamine selle liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Avaldaja viide sellele, et tema kohustused on Eestis asuvate võlausaldajate ees, ei oma seega tähtsust, kuna rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel lähtutakse võlgniku põhihuvide keskmest.

1. Maakohus tuvastas, et avaldaja elab ja töötab Soomes ning ka Rahvastikuregistri andmetel on tema elukoht Soome Vabariigis. Neid asjaolusid avaldaja ka ei vaidlustanud. Seega on õige maakohtu järeldus, et võlgniku põhihuvide kese asub Soome Vabariigis.
2. Maakohus ei kohaldanud ebaõigesti ka määruse 2015/848 art 1 p-i 2 b. See säte käsitleb olukorda, kus pankrotimenetlus, võlgade ümberkujundamise menetlus või saneerimismenetlus viiakse läbi krediidiasutuse suhtes. Siinsel juhul on tegemist füüsilise isiku, mitte krediidiasutuse maksejõuetuse menetlusega. Asjakohatu on ka avaldaja viide Euroopa Kohtu otsusele C-249/16, mis käsitleb Euroopa parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1215/
3. Viidatut kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes. Siinses asjas on tegemist maksejõuetusmenetlusega, mida reguleerib määrus (EL) 2015/
5. Maakohus ei pidanud kohaldama ka

§ 72lg 1 p-e 2 ja 3.

Viidatud säte annab Harju Maakohtule erialluvuse siis, kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja kui välislepingust või seadusest ei tulene teisiti. Need eeldused ei ole siinsel juhul täidetud, kuna kohtualluvus tuleneb määrusest (EL) nr 2015/

1. Ringkonnakohtul ei ole ka alust arvata, et avaldajal ei oleks võimalik oma õigusi Soome kohtus efektiivselt kaitsta, sh sõlmida võlausaldajatega kokkuleppeid.
2. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus õigesti avalduse menetlusse võtmisest. Määruskaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

Sellest tulenevalt ei rahulda ringkonnakohus avaldaja taotlust määruskaebuselt riigilõivu tagastamiseks. Kuna asjas menetluskulusid ei tekkinud, puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud. 3 2-25-17257 (allkirjastatud digitaalselt) 4