KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number 28.06.2016.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) 4-16-3692 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Liilia Rehhovskaja Tõlk Eevi Pant Kohtuasi Z.E (isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, elukoht XXX, töökoht xxxx OÜ) väärteoasi liiklusseaduse § 203 ja § 205 järgi Vaidlustatud lahend Istungil osalenud isikud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.04.2016.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2303,16,000327 kaebuse esitaja Z.E kaebuse esitaja kaitsja, advokaat Küllike Namm kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135, kohus otsustas: Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.04.2016.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2303,16,000327 ning lõpetada väärteomenetlus Z.E suhtes, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Välja mõista Z.E kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 924 (üheksasada kakskümmend neli) eurot riigi eelarve vahenditest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 29.07.2016.a. Kaebuse arutamisel kohus tegi kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri PVB Tallinna Kordoni piirivalvur Siret Purga koostas 15.03.2016.a väärteoprotokolli AB 1469552 Z.E-le selle kohta, et tema 15.03.2016.a kella 17.40 ajal juhtis Harjumaal, Tallinnas Lootsi 13 juures Petrooleumi tn suunas sõidukit „Volvo Contrast“ registreerimismärk/tehasetähis: xxxx, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud. Sõidukile olid paigaldatud teisaldatavad ajaliselt kehtetud Eesti Vabariigi proovinumbrid xxxx. Samuti juhtis mootorsõidukit, millele olid paigaldatud sellele mootorsõidukile mittekuuluvad riiklikud registreerimismärgid. Kirjeldatud tegevusega rikkus Z.E LS § 76 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad liiklusseaduse § 203 ja § 205 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs karistas 05.04.2016.a väärteoasjas nr 2303,16,000327 tehtud otsusega Z.E liiklusseaduse § 205 alusel kohaldades KarS § 63 lg 1 rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Z.E kaitsja esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning palub väärteomenetluse lõpetada väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et Z.E on temale süüksarvatavad väärteod toime pannud, palub lõpetada väärteomenetluse Z.E suhtes VTMS § 30 p 1 alusel. Z.E kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm on seisukohal, et kuna sõiduk „Volvo Contrast“ oli toodud Eestisse eesmärgil müüa see edasi, siis kandis see teisaldatavat numbrimärki. Majandus- ja kommunikatsiooniministri
- märtsi 2011.a määrusega nr 19 kinnitatud „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord” lisa 3 punkti 5 kohaselt võib registreerimismärki kasutada Eestisse müügiks toodud või Eestis valmistatud registrisse kandmata sõiduki müügieelsel proovi- või katsesõidul Eesti Vabariigi üldkasutatavatel teedel, Eestisse sissetoodud sõiduki omal käigul sõitmisel piiripunktist või tolliterminalist (tollilaost) kauplusesse (ettevõtja territooriumile), registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli või ühest müügikohast teise. Eesti Autospordi Liit võib registreerimismärki kasutada Eestis registreerimata võistlusauto liikluses kasutamise võimaldamiseks treening- või võistlusperioodil. Kuna sõidukit osta sooviv isik elab Rootsi Kuningriigis, siis transportis kaebuse esitaja müügiks mõeldud sõiduki müügikohast teise üleandmiseks ostjale. Seega puudus vajadus sõiduki vahepealseks registreerimiseks Eestis, kuna Eestis seda sõidukit liikluses kasutusele ei võetud ning sõiduki registreerimine uue omaniku nimele oleks toimunud Rootsi Kuningriigis, kus siis sõidukile oleks kinnitatud ka nõutavad registreerimisnumbrid. Kaitsja juhib tähelepanu ka LS § 76 lg 1, mille viimane lause näeb ette, et liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida 5 tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Sõidukit „Volvo Contrast“ ei ole Eestis kasutusele võetud, kuna tegemist oli müügis oleva sõidukiga, millele oli väljastatud teisaldatav registreerimismärk. Seega ei ole menetlusalune isik LS § 76 lg 1 rikkunud. Juhul, kui kohus leiab, et väärtegu on toime pandud ja sõiduk oleks tulnud vahepeal, s.o enne laevale minekut ja uuele omanikule üle andmist vastavalt LS § 76 lg 1 registreerida, siis võiks menetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kuna sõiduki registreerimine Maanteeametis Eestist välja viimiseks ja üle andmiseks Rootsis uuele omanikule ei ole mõistlik ega otstarbekas. 2 Kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid kohtus esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebaja on toime pannud temale süüks arvatud teod, karistus on põhjendatud ning puudub alus otsuse tühistamiseks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki kogutud ja uuritud tõendeid kogumis, jõudis alljärgnevatele järeldustele. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on väärteoasja arutamise piirid kindlaks määratud väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on kohus seotud. Karistusseadustiku § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Z.E väärtegu LS § 203 järgi LS § 203 näeb ette vastutuse registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et Z.E juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas sõidukit „Volvo Contrast“. Ka ei ole vaidluse all, et kõnealune sõiduk oli Eestis registreerimata. Eelnimetatu on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega. Käesoleval juhul on vaidlus selle üle, kas Z.E poolt juhitud sõiduk pidi olema Eestis registreeritud. Kaebajale etteheidetav säte LS § 76 lg 1 näeb ette, et mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Sõiduki registereerimise kord on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri
- märtsi
- a määrusega nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord”. Kõnealuse korra § 6 lg 1 järgi kuuluvad registreerimisele Eestis alaliselt elava, Eestis elamisloa või -õiguse saanud füüsilise ja Eestis registreeritud juriidilise isiku ning välismaa äriühingu filiaali poolt Eestis kasutusele võetavad sõidukid. Kaebuse esitaja poolt kohtus antud ütluste kohaselt toodi buss „Volvo Contrast“ Eestisse remondi eesmärgil. Tegemist oli rootslaste poolt taanlastele müüdud bussiga, kuid kuna buss sai avariis kannatada, siis taanlasest ostja hinnangul oli bussi odavam remontida Eestis ja seetõttu buss Rootsi transiitnubritega saadeti Eestisse. Peale remonti pidi kaebaja bussi Rootsi tagasi viima ning laevale minnes pärast sadamas check-ini tegemist peeti ta kinni (KoTo lk 46-47). Kohus loeb kaebaja ütlusi usaldusväärseteks ning tema ütlusi selle kohta, et piirivalvurite poolt kinnipidamise ajal viibis ta sadama territooriumil bussi Rootsi tagasi toimetamise eesmärgil, kinnitavad ka pardakaardid, mille kohaselt olid nii kaebajal kui ka kõnealusel bussil olemas 3 laevapiletid Tallinn-Stockholm liinil sõitvale laevale M/S Viktoria I 15.03.2016 kell 18.00 väljuvale reisile (tlk 17). Kohus leiab, et antud väärteoasjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et Z.E poolt juhitud sõiduk „Volvo Contrast“ oleks toodud Eestisse eesmärgiga see siin kasutusele võtta või et kõnealune sõiduk oleks olnud Eestis kasutusele võetud. Kuna sõiduk toodi Eestisse vaid remondi eesmärgil, siis ei saa seda samastada sõiduki kasutusele võtuga, mistõttu ei olnud Z.E-l kohustust ka sõiduki liiklusregistrisse kandmiseks. Ka kohtuväline menetleja asus kohtus seisukohale, et sõidukit Eestis kasutusele ei võetud ning Eestis ei oleks pidanud seda sõidukit registreerima. Kummastav on aga kohtu jaoks menetleja seisukoht selle kohta, et liiklusseaduse § 203 koosseis on täidetud ka juhul, kui sõiduk on välisriigis registrisse kandmata (KoTo lk 48 pöördel, 49). Kohtu hinnangul ei ole käesolevas väärteoasjas tõendamist leidnud, et Z.E on rikkunud LS § 76 lg 1 sätestatud nõudeid sõiduki registreerimise kohta, mistõttu tema tegevuses puuduvad LS § 203 järgi kvalifitseeritava väärteo koosseisu tunnused. Z.E väärtegu LS § 205 järgi LS § 205 näeb ette vastutuse riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest. Käesolevas asjas arvatakse Z.E-le väärteoprotokolli kohaselt süüks seda, et tema juhtis sõidukit „Volvo Contrast“, millele olid paigaldatud teisaldatavad ajaliselt kehtetud Eesti Vabariigi proovinumbrid xxxx. Samuti juhtis mootorsõidukit, millele olid paigaldatud sellele mootorsõidukile mittekuuluvad riiklikud registreerimismärgid. Kaebaja ja kaitsja nõustusid sellega, et sõidukile „Volvo Contrast“ paigaldatud registreerimismärk xxxx oli kehtetu 15.03.2016 (KoTo lk 48). Kaebuse esitaja poolt kohtus antud ütluste kohaselt paigaldas tema vend xx Z.E bussile numbrid „xxxx“. Numbrid sai firmast, mille endine nimi on xxxx OÜ, kellele need numbrid kuuluvad, ei ole kuidagi kõnealuse bussiga seotud. Numbrite omaniku sõnul võis nende numbritega sõidukit teisaldada. Selle firma esidaja tegi ka kindlustuse sõidukile. Firma esindaja andis vennale üle nii rohelise raamatu kui ka numbrid. Raamatus oleval leheküljel 12 olevatel kannatel ei ole ei kaebaja ega tema venna allkirju. Ta ei kontrollinud rohelises raamatus olevaid kandeid. Tema jaoks oli üllatus, et firma andis kehtetud numbrid, kuna OÜ-ga xxxxs on ta ka varem koostööd teinud ning problemme ei ole olnud (KoTo lk 46 pöördel – 47 pöördel). Kohus peab vajalikuks märkida teisaldatava registreerimismärgi kohta järgmist: Majandus- ja kommunikatsiooniministri
- märtsi
- a määrus nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord” lisa 3 kehtestab teisaldatava registreerimismärgi ja selle kasutamise päeviku väljastamise, kasutamise ja tagastamise korra (edaspidid Kord). Korra punkti 1 järgi väljastab Maanteeamet teisaldatava registreerimismärgi (edaspidi ka registreerimismärk) ja selle kasutamise päeviku (edaspidi päevik) kirjaliku taotluse alusel sõidukite hulgi- või jaemüügi õigusega ettevõtjale või talle teenust osutavale logistikaettevõtjale, sõiduki valmistajale või tema poolt tunnustatud edasimüüjale, Maanteeameti poolt tunnustatud sõiduki teise astme valmistajale ja Eesti Autospordi Liidule (edaspidi registreerimismärgi valdaja). 4 Korra punkt 4 kohaselt kannab Maanteeamet päevikusse registreerimismärgi valdaja nime, registrikoodi, aadressi, kontakttelefoni numbri, teisaldatava registreerimismärgiga sõiduki registreerimistunnistuse numbri ning registreerimismärgi tähtede ja numbrite kombinatsiooni. Kohtule esitatud teisaldatavate registreerimismärkide kasutamise žurnaalis 003166 leheküljel 3 sisalduvate andmete kohaselt on teisaldatav registreerimismärk xxxx koos registreerimistunnistusega xxxx väljastatud 28.01.2015 OÜ-le xxxx ning see on kehtiv kuni 28.01.2016 (KoTo lk 27- 28 pöördel). Vastavalt Korra punktile 5 võib registreerimismärki kasutada Eestisse müügiks toodud või Eestis valmistatud registrisse kandmata sõiduki müügieelsel proovi- või katsesõidul Eesti Vabariigi üldkasutatavatel teedel, Eestisse sissetoodud sõiduki omal käigul sõitmisel piiripunktist või tolliterminalist (tollilaost) kauplusesse (ettevõtja territooriumile), registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli või ühest müügikohast teise. Kooskõlas Korra punktiga 6 võib registreerimismärki kasutada ainult registreerimismärgi valdaja sõidukil. Antud juhul oli teisaldatav registreerimismärk paigaldatud sõidukile „Volvo Contrast“, kuid kaebaja sõnul puudus sellel bussil seos OÜ-ga xxxx Nähtuvalt Korrast on teisaldatav registreerimismärk ehk “xxxx” registreerimismärk mõeldud ainult Eestisse müügiks toodud või Eestis valmistatud registrisse kandmata sõiduki piiratud kasutamise võimaldamiseks. Kuna teisaldatav registreerimismärk väljastatakse sõidukite müügiõigust omava ettevõtja taotlusel, siis on teisaldatav registreerimismärk seotud kindla ettevõtjaga, mitte seotud konkreetse sõidukiga. Antud juhul on teisaldatav registreerimismärk xxxx seotud OÜ-ga xxxx, kellele on see ARK Jõhvi büroo poolt 28.01.2015.a väljastatud. Kuna Korra punkti 7 kohaselt tuleb teisaldatavate numbrimärkide kasutamise päevikusse kanda kõik „xxxx“ numbrimärgiga tehtud sõidud, siis on pandud registreerimismärgi valdaja esindajale kohustus andmete tõesust kinnitada. Teisaldatavate registreerimismärkide kasutamise žurnaalis 003166 leheküljel 12 on kanne registreerimismärgi xxxx kasutamiseks andmise kohta Z.E poolt juhitavale sõidukile „Volvo Contrast“ (KoTo lk 31). Kuna kaebaja poolt antud ütluste kohaselt ei ole ei tema ega ka tema vend teisaldatavate registreerimismärkide kasutamise žurnaali 003166 leheküljele 12 allkirju andnud, siis võib vaid eeldada, et registreerimismärgi on väljastanud ning kõnealusesse päevikusse sissekanded teinud registreerimismärgi valdaja esindaja. Kui tavaline registreerimismärk on seotud konkreetse sõidukiga, siis antud juhul on “xxxx” märk seotud kindla ettevõtjaga, mis tähendab, et ka tema vastutab selle sihipärase kasutamise eest. Selgesõnaliselt on selline vastutus ka ette nähtud Korra punktis 11, mille järgi vastutab registreerimismärgi valdaja registreerimismärgi sihipärase kasutamise ning Korra järgimise ja nõuetekohase täitmise eest. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et kuna ARK väljastab teisaldatava registreerimismärgi ja selle kasutamise päeviku vaid sõidukite hulgi- ja jaemüügi õigusega ettevõtjale, sõiduki valmistajale või tema poolt tunnustatud edasimüüjale ning “xxxx” märki võib kasutada vaid Eestisse müügiks toodud või Eestis valmistatud registrisse kandmata sõiduki müügieelsel proovi- või katsesõidul Eesti üldkasutatavatel teedel, Eestisse sissetoodud sõiduki omal käigul sõitmisel piiripunktist, tolliterminalist (tollilaost) kauplusesse (ettevõtja territooriumile), registreerimiseelsele ülevaatusele või ühest müügikohast teise, siis vastutab antud juhul registreerimismärgi xxxx mittesihipärase kasutamise eest OÜ xxxx, mitte Z.E. Arvestades, et Korra punkti 2 kohaselt väljastatakse registreerimismärk ja päevik kehtivusega üks aasta ning Korra punktis 14.1 järgi kuuluvad registreerimismärk, registreerimistunnistus ja päevik viivitamatule tagastamisele Maanteeametile, kui on lõppenud registreerimismärgi ja päeviku kehtivus, siis lasub OÜ-l xxxx kohustus kontrollida ja jälgida, et registreerimismärki ei kasutataks pärast kehtivusaja möödumist. Kuna Xxxx OÜ on registreerimismärgi valdaja, siis oli tema kohustuseks 5 tagastada see õigeaegselt Maanteeametile ning kanda hoolt selle eest, et registreerimismärki ei kasutataks pärast 28.01.2016 ehk pärast kehtivusaja lõppu. Seega ei saa Z.E vastutada kehtetu teisaldatava registreerimismärgi kasutamise eest. Kohtu hinnangul toetab sellist arvamust ka Maanteeameti 09.05.16 otsus, millega jäeti Xxxx OÜ taotlus teisaldatava registreerimismärgi XXXX kasutamise päeviku pikendamiseks rahuldamata, kuivõrd Xxxx OÜ on rikkunud teisaldatava registreerimismärgi kasutamise kehtivat korda (KoTo lk 26-26 pöördel). Kohus peab vajalikuks märkida, et kui väärteoprotokolli kohaselt olid sõidukile „Volvo Contrast“ paigaldatud sellele mootorsõidukile mittekuuluvad riiklikud registreerimismärgid, siis tekib küsimus, missugusele sõidukile kuulusid siis registreerimismärgid XXXX või missugune oli registreerimismärk, mis kuulus kaebaja poolt juhitavale sõidukile „Volvo Contrast“. Kuna väärteoasja arutatakse VTMS § 87 alusel väärteoprotokolli piirides ja kaebaja tegu ei saa sisustada muu süüdistusega või rikkumise kirjeldusega, siis tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Z.E-le süüksarvatud tegu, LS § 76 lg 1 kirjeldatud nõuete riiklike registreerimismärkide kasutamise kohta, ei ole tõendatud, mistõttu ei saa teda ka vastutusele võtta LS § 205 järgi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna käesolevas väärteoasjas ei ole tõendamist leidnud, et Z.E on rikkunud LS § 76 lg 1 sätestatud nõudeid, siis kuulub Z.E kaebus rahuldamisele ning PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.04.2016.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2303,16,000327 tühistamisele. Menetluskulud 14.06.2016.a toimunud kohtuistungil esitas Z.E kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm kohtule dokumendid Z.E poolt väärteoasja nr 4-16-3692 raames kantud õigusabikuludest. Kohtuvaidluste käigus taotles kaitsja menetluskulude hüvitamist riigi poolt. Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ 25.05.2016.a arvest nr 2016345 nähtub, et Z.E on kohustatud tasuma õigusabi osutamise eest 924 eurot. Õigusabi osutamine hõlmas vastuväite koostamist, kaebuse koostamist, ettevalmistust ja kohtuistungil osalemist. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Nimetatud sätte alusel kuulub menetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule väljamõistmisele mõistlik kaitsjatasu. Õigusabikulude väljamõistmisel arvestab kohus asja keerukust, mahtu ja vaidluse iseloomu. Samuti arvestab kohus õigusabikulude hüvitamisel üleastumise raskust, isikule mõistetud rahatrahvi suurust ning vastaspoole tegevust. Hinnates kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkust, arvestab kohus selle tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja keerukust. Kohus leiab, et väärteoasi on keskmise keerukusega ja õigusabikulude väljamõistmisel võtab kohus arvesse fakti, et kohtule esitatud kaebuses ei piirduta vaid faktiliste asjaolude kirjeldamisega, vaid see sisaldab ka õiguslikke argumente. Kohus, tutvunud kaitsja taotlusega, selle juurde lisatud arvega, asub seisukohale, et antud väärteoasjas osutatud õigusabi osutamiseks kulunud summa 924 eurot on mõistlik ning kuulub hüvitamisele täies mahus. Kaitsja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks õigeaegselt s.t enne kohtu eemaldumist nõupidamistuppa. Aulike Salo 6 Kohtunik 7