2-22-8816/52

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Aleksandr Kondrašov, Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-8816 Kohtuasi Wallter UAB hagi AS LHV Pank vastu kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.12.2024 otsus Kaebuse esitaja ja liik Wallter UAB apellatsioonkaebus Kaebuse hind 3 541 792,69 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja Wallter UAB, Leedu registrikood 304740691, Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Vinni Kostja AS LHV Pank, registrikood 10539549, Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Lembit Tedder ja advokaat Saara Maria Puur Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 18.12.2024 otsus muutmata.

2.Jätta Wallter UAB apellatsioonkaebus rahuldamata.

3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Wallter UAB kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada 2-23-141549 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. 13.06.2022 esitas Wallter UAB (hageja) Harju Maakohtule hagi AS LHV Pank (kostja) vastu 3 279 437,68 euro nõudes. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras.

1.1. Hagi kohaselt on hageja Leedu äriühing, mis osutab elektroonilise raha makseteenuseid.

Hageja avab enda klientidele makseteenuse konto ja võimaldab klientidel teha SWIFT ja SEPA-makseid. Kuna hagejal ei ole SWIFT-maksete teostamise pädevust, siis kasutab hageja nende maksete tegemiseks teisi makseasutusi. Viola Money (Europe) Ltd (Viola) on Ühendkuningriigi äriühing, mis osutas elektroonilise raha makseteenuseid. 26.05.2021 avas hageja Viola veebikeskkonnas ärikliendikonto makseteenuste osutamiseks enda klientidele.

26.05.2021 avatakse Violaga koostöös makseteenuste pakkumiseks euromaksete konto IBAN EE687777000055617824 kostja juures, mille kaudu toimuvad tehingud kuni 30.07.2021.

1.2. 30.07.2021 peatab Viola ühepoolselt hageja ligipääsu ärikliendikontole, konto jääk on 3 280 539,17 eurot. Ligipääsu kaotuse järel ei saa hageja enam esitada maksejuhiseid ega autoriseerida tehinguid; hilisemad liikumised tehakse ilma kohase juhise ja autorisatsioonita.

1.3. 10.09.2021 teavitab hageja kostja juhatuse liiget, et Viola hoiab kostja juures 3,2 miljoni euro ulatuses hageja klientide vahendeid. 27.10.2021 edastab hageja kostjale kirja, mis kirjeldab Viola tegevust pettusena. 01.11.2021 vastab kostja, et hageja ei ole tema klient ja ta ei saa kliendiandmeid avaldada. 02.11.2021 palub hageja kostjal peatada tehingud rahaliste vahenditega 3,2 miljoni euro ulatuses ja osutab Violaga seotud isikute kahtlasele taustale.

1.4. 19.11.2021 esitab hageja hagi Viola vastu. 24.11.2021 keelatakse hagi tagamisega Violal kostja juures nimetatud IBAN-il raha kasutada 3 298 989,17 euro ulatuses. 30.11.2021 arestitakse Violale kuuluvad kontod, kuid rahalisi vahendeid leitakse üksnes 1 101,49 euro ulatuses.

1.5. 29.10.2021 teavitab kostja Violat kliendisuhte lõpetamise kavatsusest ja 25.11.2021 lõpetab lepingu koheselt. Hageja hinnangul sellega antakse selge signaal kontode tühjendamiseks. Hageja palub välja mõista kostja tegevuse ja tegevusetuse põhjustatud kahju 3 279 437,68 eurot ning nõuab ka viivist alates hagi esitamisest.

Kostja vastuväited 2. Kostja ei tunnista hagi. Kostja kirjeldab, et kahtlased tehingud võeti järjepidevalt uurimisele, rakendati hoolsusmeetmeid ja järgiti järelevalveasutuste juhiseid. Kolmandate isikute eest kostja ei vastuta ning kliendiandmeid ega monitooringu korda ei tohi avaldada konfidentsiaalsus- ja turvanõuete tõttu.

2 2-23-141549 2.1. VIBAN-teenus toimib selliselt, et virtuaalne konto on osa kliendi peakontost ja korraldusi annab üksnes Viola. Hagejal puudub õigus kostja suhtes tehinguid autoriseerida, peatada või infot saada. Kostja kliendiks on Viola, mitte hageja, sh enne 30.07.2021 ning ka pärast seda kuupäeva.

2.2. Hagejale ei ole tekkinud kahju, kuna VIBAN-il hoiti hageja klientide vahendeid. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks klientidele kahju omavahenditest hüvitanud. Hageja nõuab sama rahasummat Violalt eraldi menetluses.

2.3. 24.11.2021 määras maakohus arestida VIBAN-i virtuaalne konto, mida ei ole võimalik arestida, sest rahaliikumine toimub maksevahendaja master account’i kaudu. Kostja ei saa omal algatusel muuta kohtumäärust ega arestida kontosid, mida määruses ei nimetata.

Hilisema määruse täitmine toimus viivituseta.

2.4. Sügisel 2021 monitooritakse hageja ja Viola seotud tehinguid ning suheldakse pädevate asutustega. 29.10.2021 teatatakse lepingu lõpetamisest alates 29.12.2021. 25.11.2021 lõpetatakse leping koheselt, kuna kliendi riskitase püsib kõrge. Kostja käsitab tehtud samme piisavatena riskide maandamiseks.

2.5. Kostja märgib, et seadused, millele hageja viitab, ei ole mõeldud eraõigusliku kahju hüvitamise tagamiseks. MERAS sätted ei kohaldu krediidiasutusele ning puhtmajanduslik kahju ei kuulu hüvitamisele, kui kaitsenormi eesmärk ei kata sellise kahju vältimist. Hagi rahuldamise eeldused puuduvad.

Maakohtu otsus ja põhjendused 3. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

3.1.1. Viola veebisaidi ja rakenduse tingimuste kohaselt on ärikonto Viola loodud elektrooniline konto. Viola ärikontona avati hageja kontod 26.05.2021. VIBAN-iga seotud IBAN kuulub Violale ning hagejal puudub lepinguline suhe kostjaga. Virtuaalkonto on osa kliendi peakontost ning hageja ei ole kostja ees õigustatud isik.

3.1.2. 24.11.2021 hagi tagamise määrusega arestitakse IBAN EE687777000055617824.

Tegemist on virtuaalse kontoga, mille tehingud toimuvad maksevahendaja master account’i kaudu, mistõttu sellist kontot ei ole võimalik arestida. 30.11.2021 arestitakse konkreetsed Violale kuuluvad arvelduskontod. Määruse alusel arestitakse kõik Violale kostja juures kuuluvad kontod viivituseta ning tuvastatakse vahendite olemasolu 1101,49 euro ulatuses.

3.1.3. Hageja saatis kostjale 10.09.2021 kuni 13.09.2021 mitmeid e-kirju, milles avaldas, et hageja klientide raha on ohus ja soovitakse eraviisiliselt AS-ga LHV Pank suhelda. Sama info esitas hageja 27.10.2021. Kostja vastas 01.11.2021 hagejale, et hageja ei ole klient ja kliendiandmeid ei avaldata. 02.11.2021 ja 08.11.2021 elektronkirjades avaldab hageja esindaja soovi, et kostja ei laseks teha väljamakseid Violal summas 3,2 miljonit eurot, samuti avaldab hageja tungivalt soovi eraviisiliseks asjaajamiseks. 29.10.2021 teatas kostja Violale lepingu lõpetamisest, 25.11.2021 lõpetatakse see koheselt, kuna riskitase püsib väga kõrgena.

3.2. Maakohus leidis, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 16 lg 1, § 19 lg 1 p 3, § 20 lg 1 p 6 § 23 lg 2 p 4 ei kuulu kohaldamisele.

3 2-23-141549 3.2.1. RahaPTS § 16 lg 1 sätestab kohustatud isikute koostöö. See norm annab võimaluse, kuid ei pane kohustust teha teineteisega koostööd. Seadusest tuleneva kohustuse puudumisel ei saa kostjale ette heita, et ta ei vastanud hageja koostööpalvetele ega tegutsenud hageja antud juhiste järgi. Seetõttu ei ole § 16 lg 1 VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes kaitsenorm.

3.2.2. RahaPTS § 20 lg 1 p 6 ja § 23 lg 2 p 4 sätestavad seire ja hoolsusmeetmed. Nende sätete eesmärk on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine avalik-õiguslikus huvis.

Need ei ole mõeldud eraõigusliku kahju hüvitamise aluseks kolmandale isikule. Tulenevalt kaitse-eesmärgi piiratusest ei ole need VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses kaitsenormid.

3.2.3. RahaPTS § 19 lg 1 p 3 reguleerib varasemate andmete piisavuse/tõelevastavuse kontrolli. Hageja ei esita asjaolusid, millest nähtuks kahtlus kostja varem kogutud andmete piisavuses või tõelevastavuses Viola suhtes. Viited võimalikule pettusele või omastamisele ei kuulu selle sätte kaitse-eesmärgi alla; kuriteokahtluse korral tuleb pöörduda õiguskaitseasutuste poole. Seetõttu puudub alus hinnata, kas kostja rikkus § 19 lg 1 p 3 kohustusi.

3.3. MERAS §-d 79 ja 80 ei kohaldu kostjale kui krediidiasutusele. Raha tõkestamise ja terrorismi rahastamise normid teenivad avalik-õiguslikku eesmärki. Nende sätete rikkumine ei loo eraõiguslikku vastutust kolmandate isikute ees puhtmajandusliku kahju eest. Seetõttu ei saa neid norme käsitada kaitsenormidena hageja kasuks deliktiõiguslikus vaidluses kostja vastu.

3.4. Kostja ei ole jätnud täitmata seadusest tulenevat kohustust VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses, kui jättis täitmata kohtumääruse. Esimese hagi tagamise määrusega 24.11.2021 arestiti IBAN EE687777000055617824, mis on VIBAN-tüüpi virtuaalne konto, mitte iseseisev arvelduskonto. Rahaliikumine käib maksevahendaja master account’i kaudu, mistõttu sellist virtuaalset viitenumbrit ei ole tehniliselt võimalik arestida. Kostja teatas 25.11.2021 täiturile vastava võimatuse kohta kohtumääruse täitmata jätmiseks. Kostja ei saa omaalgatuslikult arestida kontosid, mida kohtumääruses ei ole nimetatud, ega „parandada“ hageja valesti formuleeritud taotlust.

3.5. Kostja tegevus ei ole õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Kostja ei saanud järgida hageja juhiseid, sest sellisel juhul rikkunuks kostja ise regulatiivseid kohustusi. Kostja monitooris oma klienti ning kõrge riskitasemega tegevuse jätkamisel kliendi poolt leping temaga lõpetati. Seega on kostja käitunud kooskõlas heade kommetega.

3.6. Hagejal ei ole kostja vastu nõuet VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi. Konto, millelt tehti makseid kuulus Violale. Üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest.

3.7. Hagejal ei ole kostja vastu nõuet VÕS § 81 järgi. Hageja ei ole kohtule esitanud asjaolusid ega tõendeid, millest nähtub, millised olid Viola õigused ja huvid, mida kostja Viola ja kostja vahelise lepingu täitmise käigus ohustas samal määral kui hageja õigusi ja huve. Hageja poolt esile toodud asjaoludel olid Viola ja hageja huvid selgelt vastassuunalised.

3.8. Hagejal ei ole tekkinud tema väidetud kahju. Kuna hageja väidetel kuulusid rahalised vahendid kontol hageja klientidele, siis ei saanud kahju tekkida hagejale, vaid hageja klientidele. Lisaks on hageja loobunud oma nõuetest Viola vastu, sest 17.11.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-18257 võttis kohus vastu hageja Wallter UAB hagist loobumise Viola vastu 3 280 539,17 euro nõudes.

4 2-23-141549 3.9. MERAS §-d 79 ja 80 ei kohaldu kostjale kui krediidiasutusele. Raha tõkestamise ja terrorismi rahastamise normid teenivad avalik-õiguslikku eesmärki. Nende sätete rikkumine ei loo eraõiguslikku vastutust kolmandate isikute ees puhtmajandusliku kahju eest. Seetõttu ei saa neid norme käsitada kaitsenormidena hageja kasuks deliktiõiguslikus vaidluses kostja vastu.

Apellatsioonkaebus 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

4.1. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, p 7 ja p 8 ning VÕS § 81 lg 1–2; samuti rikkus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8.

4.2. Kostja krediidiasutusena ei järginud käibes vajalikku hoolt, kuigi teadis, et kontodel hoiti kolmandate isikute vara ning hageja oli korduvalt teavitanud pettuse kahtlustest.

Krediidiasutusel on kohustus tegutseda heas usus ja käibes vajaliku hoolsusega nii, et kolmandate isikute õigushüvesid (sh vara) ei kahjustataks ka siis, kui konkreetset seadusesätet ei rikuta. Makseasutuste teenindamisel on finantskuritegevuse risk kõrgendatud ning pank peab sellest tulenevalt kehtestama ja rakendama tõhusad menetlused.

4.3. Kostja teadis, et Viola kontol hoiti kolmandate isikute (mitte Viola enda) vahendeid.

Hageja teavitused pettuse kahtlusest ja ligipääsu sulgemisest pidid ajendama kostjat järelevalvet tegema. Pank oli tuvastanud Viola kõrge riskitaseme. Kostja jättis astumata olulised sammud kahju ärahoidmiseks. Kostja oleks saanud rakendada Viola suurendatud seiret ja iseseisvalt kohaldada Viola konto ajutist aresti. Kostja üldtingimused lubavad blokeerida konto kolmanda isiku kahju vältimiseks. Kui VIBAN arest ei olnud tehniliselt võimalik, siis oleks pidanud kostja kasutama oma enda lepingulisi õigusi (üldtingimused) tehingute peatamiseks.

4.4. Kostja võimaldas 25.–26.11.2021 Violal kanda põhikontolt välja ligikaudu 1,27 miljonit eurot, kuigi kohtumäärusega oli vahendite käsutamine keelatud, ning ei avaldanud master account’i andmeid, takistades aresti.

4.5. Ekslik on maakohtu järeldus, et RahaPTS normid ei saa olla deliktiõiguslikud kaitsenormid. Kohtupraktikas on leitud, et teatud RahaPTS normidel võib olla eraõiguslik kaitse-eesmärk puhtmajandusliku kahju vältimisel (TalRnKo 24.01.2023, 2-18-5789).

4.6. Kostja ja Viola vahelise makseteenuse lepingu täitmisel kaitsti ka Viola kliente (sh hagejat), sest kontol hoiti kolmandate isikute vara; seega ei ole hageja ja Viola huvid vastassuunalised ning VÕS § 81 lg 1 eeldused on täidetud.

Vastustaja seisukoht 5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

5 2-23-141549 7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

8.Maakohus tuvastas otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks.

9.Hageja heidab maakohtule ette, et viimane jättis analüüsimata hageja väited selle kohta, et kostja rikkus hagejale kahju tekitades käibekohustust ning vastutab tekkinud kahju eest VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 lg 1 järgi. Maakohtu arutluskäik selles küsimuses on lühike, kuid kolleegium leiab, et õige on maakohtu lõppjäreldus, et kostja ei vastuta sel alusel hageja ees kahju tekkimise eest. Vastuseks hageja väidetele märgib kolleegium järgmist.

10.Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus kannatanu nõuab tema vara kahjustamisega tekkinud kahju hüvitamist ja kahju tekitajal lasus hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud abinõud, et hoida ära kannatanu omandi kahjustamine (käibekohustus), saab VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldada, et kahju tekitaja rikkus käibekohustust, mistõttu ta vastutab kannatanule eelduslikult käibekohustuse rikkumisega põhjustatud kahju eest (vt RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379/61, p 18.1).

Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohu olukorras, st milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks kasutama (vt RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379/61, p 18.2).

11.Käibekohustus tähendab oma tegevusega ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid enda loodud või kontrollitava ohu realiseerumise eest. Sõltumata üksikjuhtumi spetsiifikast, on ohtude realiseerumise vältimise püüdluste aspektist iga kord tähtsus ähvardava kahju raskusastmel, kahju tekkimise tõenäosusel ning kulutuste ja vaeva suurusel, mis on vajalikud ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks. Nimetatud parameetrite omavahelist suhet saab määrata selliselt, et mida raskem on ähvardav kahju, mida suurem on kahju tekkimise tõenäosus ning mida väiksem on kulu ja vaev kahju vältimiseks, seda suurem on tõenäosus, et eksisteerib käibekohustus (vt selle kohta RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-48-15, p 24 ja RKTKo 24.03.2021, 2-18-8345/41, p 12) (RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379/61, p 18.2).

12.Käibekohustuse rikkumisel on asjakohane hinnata, kas hageja väitel talle tekkinud kahju on puhtmajanduslik. Kohtupraktikas on selgitatud, et kahju tekitaja ei vastuta deliktiõiguse järgi üldjuhul nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest, st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline (vt RKTKo 13.06.2005, 3-2-1-64-05, p 20; RKTKo 30.11.2005, 3-2-1-123-05, p 24).

6 2-23-141549 13. Kolleegium osundab, et hageja esile toodud asjaoludel ei ole hageja kahjustatud hüveks Viola kontol oleva raha, vaid hageja nõuded Viola vastu. Kohtupraktikas on selgitatud, et pangakontol olev raha ei ole asi. Tegemist on kontoomaniku makseteenuse lepingust (VÕS § 709 lg 1) tuleneva nõudeõigusega makseteenuse pakkuja (krediidiasutuse) kui kontopidaja vastu. Nõudeõiguse sisu on anda kontopidajale korraldusi teha kontol oleva rahaga toiminguid (RKTKo 19.04.2023, 2-18-12600/82, p 15.1).

14.Hageja ei ole väitnud, et tema nõudeõigus Viola vastu oleks õiguslikult takistatud ega ka, et ta oleks kahju kandnud seeläbi, et ei saa pakkuda oma klientidele makseteenust Viola vahendusel. Hageja esile toodud asjaoludel on tema kahjuks Viola vastu esitatava nõude sissenõudmise vähene edukus, eelkõige seetõttu, et Viola suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus ning Viola kandis kostja pangas olevast kontost ära vahendid, mille arvel võis Viola pankrotivara väheneda.

15.Hageja esile toodud asjaoludel on temale tekkinud kahju puhtmajanduslik eelviidatud kohtupraktika tähenduses. Tegemist ei ole hagejale kuuluva absoluutse õiguse kahjustamisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5), vaid muu negatiivse tagajärjega hageja varale. Selline kahju ei ole käibekohustuse rikkumisega seose hüvitatav ei kohtupraktika (vt eespool viidatud) ega õiguskirjanduse järgi (Nõmm, I. Käibekohustuse rikkumisel põhinev deliktiõiguslik vastutus.

Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 102).

16.Lisaks eelnevale märgib kolleegium, et õige on ka maakohtu järeldus, et kostja ei ole hageja suhtes rikkunud käibekohustust jättes Viola konto blokeerimata. Kostja üldist hoolsuskohustust ei saa tuletada üksnes sellest, et kostja pakkus makseteenust Violale, kes tegutses makseteenuse vahendajana ning asjaolust, et hageja varale võis tekkida negatiivne tagajärg.

17.Kolleegiumi hinnangul ei ole tõendatud, et kostjal oli objektiivne info, et Viola on pannud toime finantskuriteo või kavatseb seda teha. Hageja teavitas kostjat korduvalt, et Viola blokeeris kostja vahendid vastavuskontrolli tõttu („compliance matters“, dtl 115) ja avaldas soovi kostjaga eraviisiliselt kohtuda. Kolleegiumi hinnangul ei too selle info korduv esitamine kostjale kaasa kohustust blokeerida ajutiselt Viola konto ja Viola tegevust täiendavalt kontrollida.

18.Hageja viidatud kohtupraktikast (TalRnKo 24.01.2023, 2-18-5789) ei tulene, et käibekohustuses rikkumisel saab nõuda puhtmajandusliku kahju hüvitamist. Viidatud kohtuasjas sisustas hageja kohtu hinnangul käibekohustuse rikkumist RahaPTS-s sätestatud hoolsusmeetmete puuduliku kohaldamise kaudu ning seetõttu järeldas asja läbivaatav kohus, et käibekohustuse rikkumisele viitavaid asjaolusid ei ole esile toodud. Viidatud kohtupraktikas korrati üksnes põhimõtet, et iga kaitsenormi puhul tuleb hinnata eraldi konkreetse kaitsenormi kaitse-eesmärke. Praeguses asjas ongi maakohus RahaPTS norme hinnanud eraldi ega ole leidnud, et üksnes normide päritolu tõttu on nõutava kahju hüvitamine välistatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 19. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 172 lg 1 järgi hageja kanda. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

7 2-23-141549 (allkirjastatud digitaalselt) 8

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.