KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Aleksandr Kondrašov, Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-88

) § 16 lg 1, § 19 lg 1 p 3, § 20 lg 1 p 6 § 23 lg 2 p 4 ei kuulu kohaldamisele. 3 2-23-141549 3.2.1.

§ 16lg 1 sätestab kohustatud isikute koostöö.

See norm annab võimaluse, kuid ei pane kohustust teha teineteisega koostööd. Seadusest tuleneva kohustuse puudumisel ei saa kostjale ette heita, et ta ei vastanud hageja koostööpalvetele ega tegutsenud hageja antud juhiste järgi. Seetõttu ei ole § 16 lg 1 VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes kaitsenorm. 3.2.2.

§ 20lg 1 p 6 ja § 23 lg 2 p 4 sätestavad seire ja hoolsusmeetmed.

Nende sätete eesmärk on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine avalik-õiguslikus huvis. Need ei ole mõeldud eraõigusliku kahju hüvitamise aluseks kolmandale isikule. Tulenevalt kaitse-eesmärgi piiratusest ei ole need VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses kaitsenormid. 3.2.3.

§ 19lg 1 p 3 reguleerib varasemate andmete piisavuse/tõelevastavuse kontrolli.

Hageja ei esita asjaolusid, millest nähtuks kahtlus kostja varem kogutud andmete piisavuses või tõelevastavuses Viola suhtes. Viited võimalikule pettusele või omastamisele ei kuulu selle sätte kaitse-eesmärgi alla; kuriteokahtluse korral tuleb pöörduda õiguskaitseasutuste poole. Seetõttu puudub alus hinnata, kas kostja rikkus § 19 lg 1 p 3 kohustusi. 3.

1. MERAS §-d 79 ja 80 ei kohaldu kostjale kui krediidiasutusele. Raha tõkestamise ja terrorismi rahastamise normid teenivad avalik-õiguslikku eesmärki. Nende sätete rikkumine ei loo eraõiguslikku vastutust kolmandate isikute ees puhtmajandusliku kahju eest. Seetõttu ei saa neid norme käsitada kaitsenormidena hageja kasuks deliktiõiguslikus vaidluses kostja vastu. 3.
2. Kostja ei ole jätnud täitmata seadusest tulenevat kohustust VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses, kui jättis täitmata kohtumääruse. Esimese hagi tagamise määrusega 24.11.2021 arestiti IBAN EE687777000055617824, mis on VIBAN-tüüpi virtuaalne konto, mitte iseseisev arvelduskonto. Rahaliikumine käib maksevahendaja master account’i kaudu, mistõttu sellist virtuaalset viitenumbrit ei ole tehniliselt võimalik arestida. Kostja teatas 25.11.2021 täiturile vastava võimatuse kohta kohtumääruse täitmata jätmiseks. Kostja ei saa omaalgatuslikult arestida kontosid, mida kohtumääruses ei ole nimetatud, ega „parandada“ hageja valesti formuleeritud taotlust. 3.
3. Kostja tegevus ei ole õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Kostja ei saanud järgida hageja juhiseid, sest sellisel juhul rikkunuks kostja ise regulatiivseid kohustusi. Kostja monitooris oma klienti ning kõrge riskitasemega tegevuse jätkamisel kliendi poolt leping temaga lõpetati. Seega on kostja käitunud kooskõlas heade kommetega. 3.
4. Hagejal ei ole kostja vastu nõuet VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi. Konto, millelt tehti makseid kuulus Violale. Üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest. 3.
5. Hagejal ei ole kostja vastu nõuet VÕS § 81 järgi. Hageja ei ole kohtule esitanud asjaolusid ega tõendeid, millest nähtub, millised olid Viola õigused ja huvid, mida kostja Viola ja kostja vahelise lepingu täitmise käigus ohustas samal määral kui hageja õigusi ja huve. Hageja poolt esile toodud asjaoludel olid Viola ja hageja huvid selgelt vastassuunalised. 3.
6. Hagejal ei ole tekkinud tema väidetud kahju. Kuna hageja väidetel kuulusid rahalised vahendid kontol hageja klientidele, siis ei saanud kahju tekkida hagejale, vaid hageja klientidele. Lisaks on hageja loobunud oma nõuetest Viola vastu, sest 17.11.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-18257 võttis kohus vastu hageja Wallter UAB hagist loobumise Viola vastu 3 280 539,17 euro nõudes. 4 2-23-141549 3.
7. MERAS §-d 79 ja 80 ei kohaldu kostjale kui krediidiasutusele. Raha tõkestamise ja terrorismi rahastamise normid teenivad avalik-õiguslikku eesmärki. Nende sätete rikkumine ei loo eraõiguslikku vastutust kolmandate isikute ees puhtmajandusliku kahju eest. Seetõttu ei saa neid norme käsitada kaitsenormidena hageja kasuks deliktiõiguslikus vaidluses kostja vastu. Apellatsioonkaebus
8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. 4.
9. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, p 7 ja p 8 ning VÕS § 81 lg 1–2; samuti rikkus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg
10. 4.
11. Kostja krediidiasutusena ei järginud käibes vajalikku hoolt, kuigi teadis, et kontodel hoiti kolmandate isikute vara ning hageja oli korduvalt teavitanud pettuse kahtlustest. Krediidiasutusel on kohustus tegutseda heas usus ja käibes vajaliku hoolsusega nii, et kolmandate isikute õigushüvesid (sh vara) ei kahjustataks ka siis, kui konkreetset seadusesätet ei rikuta. Makseasutuste teenindamisel on finantskuritegevuse risk kõrgendatud ning pank peab sellest tulenevalt kehtestama ja rakendama tõhusad menetlused. 4.
12. Kostja teadis, et Viola kontol hoiti kolmandate isikute (mitte Viola enda) vahendeid. Hageja teavitused pettuse kahtlusest ja ligipääsu sulgemisest pidid ajendama kostjat järelevalvet tegema. Pank oli tuvastanud Viola kõrge riskitaseme. Kostja jättis astumata olulised sammud kahju ärahoidmiseks. Kostja oleks saanud rakendada Viola suurendatud seiret ja iseseisvalt kohaldada Viola konto ajutist aresti. Kostja üldtingimused lubavad blokeerida konto kolmanda isiku kahju vältimiseks. Kui VIBAN arest ei olnud tehniliselt võimalik, siis oleks pidanud kostja kasutama oma enda lepingulisi õigusi (üldtingimused) tehingute peatamiseks. 4.
13. Kostja võimaldas 25.–26.11.2021 Violal kanda põhikontolt välja ligikaudu 1,27 miljonit eurot, kuigi kohtumäärusega oli vahendite käsutamine keelatud, ning ei avaldanud master account’i andmeid, takistades aresti. 4.
14. Ekslik on maakohtu järeldus, et

normid ei saa olla deliktiõiguslikud kaitsenormid. Kohtupraktikas on leitud, et teatud

normidel võib olla eraõiguslik kaitse-eesmärk puhtmajandusliku kahju vältimisel (TalRnKo 24.01.2023, 2-18-5789). 4.

1. Kostja ja Viola vahelise makseteenuse lepingu täitmisel kaitsti ka Viola kliente (sh hagejat), sest kontol hoiti kolmandate isikute vara; seega ei ole hageja ja Viola huvid vastassuunalised ning VÕS § 81 lg 1 eeldused on täidetud. Vastustaja seisukoht
2. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus. 5 2-23-141549
4. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
5. Maakohus tuvastas otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks.
6. Hageja heidab maakohtule ette, et viimane jättis analüüsimata hageja väited selle kohta, et kostja rikkus hagejale kahju tekitades käibekohustust ning vastutab tekkinud kahju eest VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 lg 1 järgi. Maakohtu arutluskäik selles küsimuses on lühike, kuid kolleegium leiab, et õige on maakohtu lõppjäreldus, et kostja ei vastuta sel alusel hageja ees kahju tekkimise eest. Vastuseks hageja väidetele märgib kolleegium järgmist.
7. Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus kannatanu nõuab tema vara kahjustamisega tekkinud kahju hüvitamist ja kahju tekitajal lasus hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud abinõud, et hoida ära kannatanu omandi kahjustamine (käibekohustus), saab VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldada, et kahju tekitaja rikkus käibekohustust, mistõttu ta vastutab kannatanule eelduslikult käibekohustuse rikkumisega põhjustatud kahju eest (vt RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379/61, p 18.1). Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohu olukorras, st milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks kasutama (vt RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379/61, p 18.2).
8. Käibekohustus tähendab oma tegevusega ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid enda loodud või kontrollitava ohu realiseerumise eest. Sõltumata üksikjuhtumi spetsiifikast, on ohtude realiseerumise vältimise püüdluste aspektist iga kord tähtsus ähvardava kahju raskusastmel, kahju tekkimise tõenäosusel ning kulutuste ja vaeva suurusel, mis on vajalikud ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks. Nimetatud parameetrite omavahelist suhet saab määrata selliselt, et mida raskem on ähvardav kahju, mida suurem on kahju tekkimise tõenäosus ning mida väiksem on kulu ja vaev kahju vältimiseks, seda suurem on tõenäosus, et eksisteerib käibekohustus (vt selle kohta RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-48-15, p 24 ja RKTKo 24.03.2021, 2-18-8345/41, p 12) (RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379/61, p 18.2).
9. Käibekohustuse rikkumisel on asjakohane hinnata, kas hageja väitel talle tekkinud kahju on puhtmajanduslik. Kohtupraktikas on selgitatud, et kahju tekitaja ei vastuta deliktiõiguse järgi üldjuhul nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest, st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline (vt RKTKo 13.06.2005, 3-2-1-64-05, p 20; RKTKo 30.11.2005, 3-2-1-123-05, p 24). 6 2-23-141549
10. Kolleegium osundab, et hageja esile toodud asjaoludel ei ole hageja kahjustatud hüveks Viola kontol oleva raha, vaid hageja nõuded Viola vastu. Kohtupraktikas on selgitatud, et pangakontol olev raha ei ole asi. Tegemist on kontoomaniku makseteenuse lepingust (VÕS § 709 lg 1) tuleneva nõudeõigusega makseteenuse pakkuja (krediidiasutuse) kui kontopidaja vastu. Nõudeõiguse sisu on anda kontopidajale korraldusi teha kontol oleva rahaga toiminguid (RKTKo 19.04.2023, 2-18-12600/82, p 15.1).
11. Hageja ei ole väitnud, et tema nõudeõigus Viola vastu oleks õiguslikult takistatud ega ka, et ta oleks kahju kandnud seeläbi, et ei saa pakkuda oma klientidele makseteenust Viola vahendusel. Hageja esile toodud asjaoludel on tema kahjuks Viola vastu esitatava nõude sissenõudmise vähene edukus, eelkõige seetõttu, et Viola suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus ning Viola kandis kostja pangas olevast kontost ära vahendid, mille arvel võis Viola pankrotivara väheneda.
12. Hageja esile toodud asjaoludel on temale tekkinud kahju puhtmajanduslik eelviidatud kohtupraktika tähenduses. Tegemist ei ole hagejale kuuluva absoluutse õiguse kahjustamisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5), vaid muu negatiivse tagajärjega hageja varale. Selline kahju ei ole käibekohustuse rikkumisega seose hüvitatav ei kohtupraktika (vt eespool viidatud) ega õiguskirjanduse järgi (Nõmm, I. Käibekohustuse rikkumisel põhinev deliktiõiguslik vastutus. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 102).
13. Lisaks eelnevale märgib kolleegium, et õige on ka maakohtu järeldus, et kostja ei ole hageja suhtes rikkunud käibekohustust jättes Viola konto blokeerimata. Kostja üldist hoolsuskohustust ei saa tuletada üksnes sellest, et kostja pakkus makseteenust Violale, kes tegutses makseteenuse vahendajana ning asjaolust, et hageja varale võis tekkida negatiivne tagajärg.
14. Kolleegiumi hinnangul ei ole tõendatud, et kostjal oli objektiivne info, et Viola on pannud toime finantskuriteo või kavatseb seda teha. Hageja teavitas kostjat korduvalt, et Viola blokeeris kostja vahendid vastavuskontrolli tõttu („compliance matters“, dtl 115) ja avaldas soovi kostjaga eraviisiliselt kohtuda. Kolleegiumi hinnangul ei too selle info korduv esitamine kostjale kaasa kohustust blokeerida ajutiselt Viola konto ja Viola tegevust täiendavalt kontrollida.
15. Hageja viidatud kohtupraktikast (TalRnKo 24.01.2023, 2-18-5789) ei tulene, et käibekohustuses rikkumisel saab nõuda puhtmajandusliku kahju hüvitamist. Viidatud kohtuasjas sisustas hageja kohtu hinnangul käibekohustuse rikkumist

-s sätestatud hoolsusmeetmete puuduliku kohaldamise kaudu ning seetõttu järeldas asja läbivaatav kohus, et käibekohustuse rikkumisele viitavaid asjaolusid ei ole esile toodud. Viidatud kohtupraktikas korrati üksnes põhimõtet, et iga kaitsenormi puhul tuleb hinnata eraldi konkreetse kaitsenormi kaitse-eesmärke. Praeguses asjas ongi maakohus

norme hinnanud eraldi ega ole leidnud, et üksnes normide päritolu tõttu on nõutava kahju hüvitamine välistatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 19. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 172 lg 1 järgi hageja kanda. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. 7 2-23-141549 (allkirjastatud digitaalselt) 8