lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kaitsja Agnes Ollema-Barndõk advokaat Kristjan Nõges Süüdistatav T.V – isikukood XXX, elukoht XXX, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 5 korda. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista T.V
2.
lg 1 p 2 alusel vabastada T.V karistusest ning allutada T.V käitumiskontrollile 12 (kaheteistkümneks) kuuks. 2.1. Määrata T.V käitumiskontrolli ajaks Viru Vangla kolmanda üksuse Pärnu piirkonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma
lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja
elama oma alalises elukohas XXX; 2.1.
Kohus võib muuta mõjutusvahendi liiki.
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos tõe tuvastamist, andis kannatanuna ülekuulamisel teadvalt valeütlusi kui avaldas tegelikkusele mittevastavaid andmeid kui kinnitas, et 19.01.2016 ajavahemikul kella 07.50-st kuni kella 14.45-ni varastati XXX garderoobist tema jope taskust talle vanaema L.M-i poolt ostetud mobiiltelefon Samsung Galaxy S4 väärtusega 250 eurot, kuigi tegelikult müüs ta ise kõnealuse enda kasutuses olnud mobiiltelefoni 40 euro eest edasi oma sõbrale R.U’le, kusjuures andis mobiiltelefoni R.U’ile üle 20.01.2016 Haapsalus Pizza Grande restoranis, mistõttu oma ütlusi andes moonutas T.V tahtlikult kriminaalasjas tähtsust omavaid tegelikke asjaolusid, andes sellega kannatanuna kriminaalasjas valesid ütlusi. Sellise tegevusega pani T.V kannatanuna toime kriminaalmenetluses valeütluste andmise, s.o
Märge kriminaalhooldaja määramisest: Kriminaalasjas on Viru Vangla III üksuse Pärnu piirkonna kriminaalhooldusametnik Tiia Üksik koostanud kohtueelse ettekande T.V kohta /tl 78-81/. Prokuröri poolt kohtus T.V-le nõutud karistus:
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 p 2 ja
lg 2 alusel vabastada süüdistatav karistusest ning allutada käitumiskontrollile vastavalt
Määrata, et T.V on allutatud käitumiskontrollile Viru Vangla kolmanda üksuse Pärnu piirkonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustub täitma
lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid.
lg 2 p 2 alusel 2 1-16-5864 määrata, et süüdistatav on kohustatud käitumiskontrolli tähtaja jooksul mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 21 alusel määrata, et T.V on kohustatud käitumiskontrolli tähtaja jooksul täitma kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab T.V süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud mõjutusvahendi. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Tõkend - T.V suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 39/, mis tuleb tühistada. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb T.V-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 645 eurot (1,5 * 430). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale Kristjan Nõges T.V kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 147 eurot /tl 40-43/, 270 eurot /tl 89-93/ ja kohtuistungi tasu 24 eurot, kokku 441 eurot, millest 297 eurot on sõidukulud ja 144 eurot õigusabi tasu. KrMS § 188 kohaselt kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, mida kohus käeoleval juhul ka teeb ja T.V menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele tema isalt M.M-ilt. T.V taotles sõlmitud kokkuleppes ja kohtuistungil, et kohus jätaks kaitsja sõidukulud 297 eurot ja sundraha 50% ulatuses s.o 322,50 eurot riigi kanda ning võimaldaks T.V seaduslikul esindajal väljamõistetavad menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul, kuna perel raske majanduslik olukord ja süüdistatav on sissetulekuta alaealine. Kohus rahuldab T.V menetluskulude vähendamise ja ajatamise taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel. Kohus leiab, suuremate menetluskulude väljamõistmine võib mõjutada ka T.V resotsialiseerumist. Kohus ajatab väljamõistetavate menetluskulude tasumise seaduses maksimaalselt lubatud 1 aasta peale. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.