1-20-6771/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-20-6771 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus K.P tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu K.P (K.P; isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. veebruari
6. a määrus, millega jäeti K.P mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
7. Vabastada K.P Viru Maakohtu
8. septembri
9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6771 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega käesoleva määruse jõustumisel.
10. Määrata K.P-le katseaeg tähtajaga kuni
11. jaanuar 2022 ja allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile.
12. Katseajal on K.P kohustatud täitma järgmisi KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4 ja 9 alusel määrata K.P-le katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele hiljemalt 2 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates; 3) alluda 2 kuu jooksul elektroonilisele valvele.
13. KarS § 75 lg 2 p 9 ning § 751 lg-te 3 ja 4 alusel allutada K.P 2 (kaheks) kuuks elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse K.P keha külge.
14. Määruskaebus rahuldada.
15. Määrata Advokaadibüroole Lion Law vandeadvokaat Mirjam Frey poolt K.P-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 28 eurot.
16. Jätta menetluskulud 28 eurot Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
17. Viru Maakohus karistas K.P 24.09.
18. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6771 KarS § 3312 ja § 266 lg 2 p 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõistis kohus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel kogumis Viru Maakohtu 08.04.
19. a otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 25.05.
20. Kohtuotsus jõustus 10.10.
22. Viru Vangla esitas 15.12.2020 Viru Maakohtule materjalid K.P enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 2.
23. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta K.P tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
24. Viru Maakohtu 11.02.
25. a määrusega jäeti K.P vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
26. Maakohus tuvastas kõigepealt, et formaalsed eeldused, sh elektroonilise valve kohaldamise võimalikkus vabanemisjärgses elukohas, on täidetud. Seejärel märkis maakohus, et K.P käitumises vangistuses esineb positiivseid asjaolusid. Ta on alates 28.07.2020 määratud tööle koristaja ametikohale, töötamisse suhtub kohusetundlikult. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ ning vestlused ühiskonnas kehtivatest reeglitest ja kriminaalhoolduse vajalikkusest. Alates 08.10.2020 osaleb ta sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, mis on hetkel peatunud koroonaviiruse leviku tõttu. Lisaks puuduvad tal distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Isiku vabanemisjärgsetest elutingimustest tõi maakohus positiivsena välja selle, et K.P-l on olemas elukoht, mis vastab elektroonilise 2 valve kohaldamise tingimustele, kus elavad kinnipeetava ema ja alaealine õde. Omavaheline suhtlus on ema sõnul hea. Samuti on kinnipeetaval vabanemisel olemas garanteeritud töökoht OÜ-s Maaparandus. 3.
27. Eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud kogumis ei võimaldanud maakohtul teha siiski tõsikindlat järeldust, et käesolevaks ajaks kantud vangistus ning vangistuses läbitud programm oleks kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkumise ohtu piisavalt maandanud. Korduv kriminaalkorras karistatus (kolm kehtivat karistust) viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Ei saa jätta tähelepanuta, et varasem tingimuslik karistus ei avaldanud isikule soovitud mõju ning ta pani katseajal toime uued kuriteod. Järelikult annab kinnipeetava varasem elukäik maakohtule põhjendatud aluse karta K.P puhul uute kuritegude toimepanemist vabaduses. Korduv kriminaalkorras karistatus ning korduv kehaline väärkohtlemine viitavad sellele, et isikul on välja kujunenud kuritegelikud harjumused, millest vabanemine vajab rohkem aega kinnistumiseks kui üks kolmandik mõistetud karistusajast. 3.
28. Iseloomustusest nähtub, et kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud puudulik probleemilahendusoskus, mida on mõjutanud alkoholi kuritarvitamine. Isikut on kriminaalkorras karistatud füüsilise vägivalla kasutamise eest nii oma endise elukaaslase kui ka oma laste ema suhtes. Viimane karistus on määratud lähenemiskeelu rikkumise eest ja omavolilise sissetungi eest laste ema korterisse. Lähisuhtevägivalla intsidendid on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav saab sõnades aru, et alkohol mõjutab tema käitumist, kuid iseloomustusest nähtub, et sõpradele on keeruline ära öelda. Eeltoodust tulenevalt säilib kohtu hinnangul risk, et isik võib vabanemisel sõprade mõjutusel jätkata alkoholi tarvitamisega, mis omakorda suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Maakohus leidis, et K.P vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik. Määruskaebus
29. Viru Maakohtu 11.02.
30. a määruse peale esitas määruskaebuse K.P kaitsja Mirjam Frey, kes palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus otsus, millega vabastada K.P ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise järelevalve alla. 4.
31. Kaitsja hinnangul mängivad ennetähtaegse vabastamise otsustamisel rolli järgmised asjaolud: K.P on karistatud kolmel korral, vanglas viibib esimest korda ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused; ta töötab vanglas, on läbinud erinevaid vestlusi ja programmi „Eluviisitreening“; tal on olema elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele ja töökoht Maaparandus OÜ-s; ta on aru saanud alkoholiga seotud riskidest ja soovib tulevikus sellest loobuda; tal on head suhted vanemate, õe ja lastega ning suhtlusringkonnas enamasti seadusekuulekad isikud; kuigi eelmine kriminaalhooldus ebaõnnestus, on praeguseks aru saanud, mis läks valesti. Vangla iseloomustus K.P suhtes on pigem positiivne. 4.
32. Kohtuistungil kinnitas K.P , et kui teda ennetähtaegselt vabastatakse, siis ta kohustub täitma kõiki kohustusi, mille kohus temale määrab. Ennetähtaegse vabastamise eesmärk ongi just anda isikule võimalus ennast tõestada ning suurendada võimalusi rehabilitatsiooniks ja ühiskonda taassulandumiseks. Vaatamata sellele on maakohus teinud tõendeid hinnates vale järelduse ja otsustanud jätta K.P vabastamata. 3
33. K.P esitas 17.02.2021 Viru Maakohtule tõendid selle kohta, et tema läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“.
34. Tartu Ringkonnakohtu 01.03.
35. a määrusega võeti kaitsja määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 08.03.
36. Menetlusosalised täiendavaid seisukohti ega taotlusi kohtule ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
37. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses väljatoodud asjaolud väärivad tähelepanu ning toovad kaasa maakohtu määruse tühistamise, määruskaebuse rahuldamise ning K.P vangistusest vabastamise tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.
38. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kuigi niisugune ulatuslik otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, seab sellele piirid nõue, mille kohaselt peavad kohtulahendi põhjendused olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Järelikult on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdimõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ka varem leidnud, et kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena tuleb käsitada olukorda, kus vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist (RKKKm nr 31-1-12-17, p 16).
39. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus, kaaludes KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid, teinud kaalutlusvea, mille käigus on jätnud arvestamata süüdimõistetu vabastamise kasuks rääkivad rohked kaalukad asjaolud. KrMS § 341 lg 3 alusel on ringkonnakohtul võimalik see rikkumine kõrvaldada, arvestada kõiki asjaolusid ning teha uus lahend, millega vabastada K.P ennetähtaegselt vangistusest.
40. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20).
41. K.P kinnipeetava iseloomustusest on näha, et temal puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega on ta suutnud vanglas järgida nõudeid korrektselt. Kuivõrd K.P ei ole varasemalt viibinud kriminaalhooldusel (katseajal viibis KarS § 73 lg 1 alusel), puudub ka muu teave, millest saaks järeldada, et kehtestatud reeglite järgimine ei ole talle omane. Kahtlemata on vanglas nõuete järgimine lihtsam kui vabaduses, seda kinnitab samuti katseajal uue kuriteo toimepanemine, kuid siiski näitab distsiplinaarkaristuste puudumine soovi neid järgida. Samuti näitab see motivatsiooni käituda edaspidi õiguskuulekalt.
42. Kinnipeetava iseloomustuse andmetel on K.P täitnud peaaegu kõik individuaalses täitmiskavas märgitud tegevused. Alates 28.07.2020 on ta määratud majandustöödele koristaja ametikohale. Kuigi talle on aastaks 2021 määratud nii vestlus elustiili, käitumise ja hoiakute 4 seostumises õigusrikkumistega, samuti sotsiaalprogrammi „Pere- ja lähisuhtevägivalla vähendamine“ jätkutegevus, ei saa öelda, et tema suhtes ei oleks juba läbi viidud vestlusi ja erinevaid programme. Nii on ta läbinud 31.
43. – 11.09.2020 sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“, kus ta töötas aktiivselt kaasa ning isiku sõnul pani programm teda oma tegude üle järele mõtlema. Ka läbis ta 15.
44. – 25.09.2020 vestlused ühiskonnas kehtivatest reeglitest ja kriminaalhoolduse vajalikkusest, mille tulemusena mõistab kinnipeetav, et impulsiivset käitumist aitab vähendada erinevate lahenduste kaalumine ja alles seejärel tegutsemine. K.P on motiveeritud muutma enda impulsiivset käitumist, praktiseerima uusi õpitud käitumisviise ning järgima ühiskonnas kehtestatud reegleid.
45. K.P on kuriteod toime pannud alkoholijoobes ning tunnistanud, et alkohol mõjutab tema käitumist (vägivaldne käitumine aktiveerub alkoholi tarvitades) ja sõpradele, kes mõjutavad teda alkoholi tarvitama, on raske ära öelda. Seetõttu on äärmiselt oluline, et kinnipeetav oleks läbinud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. K.P esitas 17.02.2021 Viru Maakohtule tõendi, et ajavahemikus 08.10.2020 – 04.02.2021 läbis ta sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Sotsiaalprogrammis omandatu aitab K.P-l mõista alkoholi tarvitamise tagajärgi ning hoiduda olukordadest, kus alkoholi tarvitamine on pigem normiks. Ka kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et soovib loobuda alkoholi tarvitamisest, kuna see on tema vägivaldse käitumise ja vanglasse sattumise põhjuseks. Ringkonnakohtu hinnangul on positiivne, et süüdimõistetu mõistab temal esinevat probleemi, kuivõrd see aitab tal sellega tegeleda ja hoiduda situatsioonidest, mis võivad vii vägivaldse käitumiseni.
46. Lisaks eelnevale on K.P-l olemas elukoht koos ema ja alaealise õega, kellega suhted on head ning ema sõnul on ta valmis poega igakülgselt toetama. Samuti on tal kaks alaealist last, kellega ta samuti suhtleb, vaatamata sellele, et laste ema suhtes kehtib tal Viru Maakohtu 21.01.
47. a otsusega määratud kolmeaastane lähenemiskeeld. Kuna iseloomustuse järgi osales K.P enne vangistust laste elus aktiivselt, on kahtlemata positiivne, et vangistusest vabanedes on temal taas võimalus osaleda laste kasvatamises. Samuti on K.P-l võimalus vabanedes asuda tööle OÜ-sse Maaparandus, kus ta töötas ka enne vangistust. Ettevõtte juhatuse liikme sõnul on tegemist liikuva tööga. Elektrooniline valve võib raskendada sellisel kohal töötamist. Isegi juhul kui K.P ei saa lühiajaliselt, 2 kuu jooksul oma endisel töökohal töötada, ei ole sellest tulenevalt tema puhul mingit uute kuritegude toimepanemise riski. Lähedased on valmis K.P toetama ning majandusliku kasu saamise eesmärgil ta kuritegusid toime pannud ei ole.
48. K.P-l on kolm kehtivat kriminaalkaristust, millest kahel korral on teda karistatud vägivalla tarvitamise eest vastavalt laste ema ja elukaaslase suhtes, ähvardamise eest, laste ema elukohta sissetungimise eest, millega mh rikkus ka lähenemiskeeldu. K.P ohtlikkus seisneb alkoholi tarvitamises ning selle tagajärjel impulsiivses ja vägivaldses käitumises, mis on avaldunud peamiselt tema lähedaste suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul on tema ohtlikkust võimalik maandada kriminaalhooldusega, kus tal on abiks kriminaalhooldaja enda nõuannete ja toetusega. Kuivõrd ta ei ole varasemalt kriminaalhooldusel viibinud, ei ole ka alust arvata, et see meede oleks tema suhtes ebasobiv või ei mõjutaks tema käitumist positiivses suunas. Väheoluline ei ole ka see, et tegemist on K.P esimese vangistusega ning ringkonnakohtu hinnangul on umbes 9 kuu pikkune vangistus käesoleval juhul piisav, et motiveerida süüdimõistetut vabaduses elama seadusekuulekalt. K.P on vangistuses läbinud mitmeid tegevusi (vt käeoleva määruse p 12-13) ), mis aitavad maandada uute kuritegude toimepanemise riski. See on piisavalt madal, et võimaldad tal edaspidi kanda karistust vabaduses kriminaalhooldaja järelevalve all. 5
49. Ringkonnakohtu hinnangul on K.P edaspidist õiguskuulekust võimalik säilitada kriminaalhooldusega. Nii katseaja, käitumiskontrolli, elektroonilise valve kui ka täiendavate kohustustega aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele ja vähendatakse riski, et süüdimõistetu jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Kõik need meetmed tagavad kontrolli süüdimõistetu üle ja kinnistavad tema käitumises toimunud positiivseid muutusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et K.P tuleb allutada tulenevalt KarS § 76 lg-st 5 katseajale ärakandmata karistuse ajaks, millise aja jooksul tuleb tal täita ka käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.
50. Arvestades süüdimõistetu isikut ja tema poolt toimepandud kuritegusid, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on lisaks seadusest tulenevatele kontrollnõuetele määrata K.P-le täiendavate kohustustena ka vangla iseloomustuses märgitud KarS § 75 lg 2 p-dest 2, 4 ja 9 sätestatud kohustused, s.o mitte tarvitada alkoholi; asuda tööle või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele hiljemalt 2 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates ning alluda elektroonilisele valvele 2 kuuks. K.P andis nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kuna süüdimõistetu kannab karistust kuritegude eest, mille ta pani toime alkoholijoobeseisundis ja tal on tõsine soov vabaneda alkoholi tarvitamisest, on selline alkoholi tarvitamise keeld toeks karske eluviisi järgimisel. Kohustus asuda tööle või võtta ennast töötuna arvele tagab süüdimõistetule majandusliku kindlustatuse, arvestades samal ajal ka võimalusega, et elektrooniline valve võib piirata K.P-l tööle asumist. Elektrooniline valve aitab kontrollida K.P liikumist, sh ka oma laste emaga kokkusaamisi ja on seetõttu varasemaid kuritegusid arvestades oluline õiguskuulekust tagav meede.
51. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 341 lg-st 3 tuleb Viru Maakohtu
52. veebruari
53. a määrus tühistada ning süüdimõistetu K.P ennetähtaegselt vangistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebus tuleb rahuldada.
54. K.P kaitsja esitas Tartu Ringkonnakohtule riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise taotluse, mille andmetel kulus temal määruskaebuse koostamiseks 31 minutit, mille eest taotleb tasu 28 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud täielikult. Sellest tulenevalt tuleb hüvitada kaitsja vandeadvokaat Mirjam Freyle riigi õigusabi tasu summas 28 eurot. 19.
55. Kuna ringkonnakohus tühistab kohtumääruse, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 6 Aarne Sarjas