1-20-6771/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2021, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-20-6771 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.X-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu G.X , isikukood XXX , viibimiskoht Vangla Viru Karistuse kandmise algus 25.05.2020 ja lõpp 25.01.2022 Kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey määratud korras Kohtuasja läbivaatamise aeg 22.01.2021, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta G.X elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista G.X-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 165,70 (ükssada kuuskümmend viis eurot ja 70 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaadi Mirjam Frey poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700040765 ning selgitusse märkida „ G.X, 1-20-6771, kaitsjatasu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Lion Law kasuks 165,70 eurot vandeadvokaadi Mirjam Frey poolt süüdimõistetu G.X-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, G.X-ile , kaitsjale ja prokurörile. 1 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 24.09.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6771 tunnistati G.X süüdi KarS § 3312 ja 266 lg 2 p 1 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel liideti sellele karistusele 08.04.2020 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistus ning üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.05.
2. Viru Vangla esitas 15.12.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.X-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et Viru Vangla ei toeta kinnipeetava G.X-i vangistusest enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru, et ei soovi osa võtta G. X-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, G.X-i ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav G.X kinnitas 22.01.2021 toimunud kohtuistungil, et kui ta praegu vabaneks, siis tal on töökoht olemas. Töökohaks oleks M OÜ. Ta arvab, et ta saaks seaduskuulekalt hakkama. Tal on neljas karistus, kuid arvab, et saab sellega hakkama, ta ei soovi enam vanglasse sattuda, peab oma eluviisi muutma. Ta sooviks tööle minna, siis saaks oma lapsi toetada, enda ema toetada ja enda makse maksta. Tal on lähenemiskeeld laste emale. Viimane kuritegu oli toime pandud katseajal. Kriminaalhoolduse all ta ei ole olnud. See oli lihtsalt katseaeg, ilma kohustusteta. Kui ta peaks vabanema, siis soovib osa võtta programmidest, mis aitaksid alkoholist loobuda, kuidas oma eluviise muuta ja minna arsti juurde, lasta süst teha. Ta sooviks täielikult loobuda alkoholist, sest varasema eluviisi tõttu, alkoholi pruukimise tõttu on ta vanglasse sattunud. Vanglasse ta enam tagasi sattuda ei soovi. Ta on tähele pannud oma vägivaldset käitumist. Ta on sellega tegelenud, osalenud programmides. Vabaduses ta vägivaldset käitumist jätkata ei soovi, see kindlasti ei tee talle head ja toob teda vanglasse tagasi. Ta lapsed on xxxx-aastased. Nad elavad emaga. Ta on saanud lastega suhelda vangistuses olles. Vabanemisel asuks ta elama oma ema juurde. Ema on sellega nõus. Emal ja lastel on suhted, nad veedavad koos aega nädalavahetustel. M OÜ-s soovib ta tööle asuda oskustöölisena. Teeb seal torutöid, töötab mehhanismidega. Tal on selleks ettevalmistus olemas. Ta käis kutsekoolis seda õppimas. Tal on vastavad paberid selle jaoks, tunnistused. Elektroonilise järelevalve periood võiks olla umbes paar kuud kindlasti, et aru saada, et tema kavatsused on head. Teda saab kontrollida. Edaspidi on ta nõus kriminaalhoolduses kontrollnõudeid täitma, alkoholi mitte pruukima, tööle asuma. Kaitsja leidis, et G. X tuleks vabastada ja eelkõige seetõttu, et ta on vangistuses olles aru saanud oma käitumisest. Teinud vastavad järeldused. Ta ütles kindlalt kohtule, et ei soovi enam vanglasse tagasi sattuda. Kuigi ta ei ole olnud varem kriminaalhooldusel, on ta teadlik, mida see tähendab. Ta on nõus ka olema paar kuud elektroonilise valve all, näitama, et ta suudab õiguskuulekalt ühiskonnas elada. Alkoholiga on juba tegelenud vangistuses olles, on läbinud 2 erinevad programmid. Kavatseb seda ka jätkata vabaduses olles. Leiab, et ta peab oma eluviisi muutma ja kui vaja siis on nõus ka tegema alkoholivastase süsti. Ta asub tööle M OÜ-s oskustöölisena, tehes siis torutöid ja töötades mehhanismidega. Vastavad tunnistused on olemas ja oskused selleks on ka olemas. Firma on andnud ka nõusoleku alates poolest jaanuarist käesoleval aastal G. X tööle võtta. Mis puudutab suhteid sugulastega, siis on ta ka vangistuses olles suhelnud oma lastega, emaga. Ema juurde asub ka elama. On tegelenud ka vägivalla vähendamisega, osalenud vastavates koolitustes ja kavatseb seda ka tulevikus jätkata. Vangistuses olles ei ole tal distsiplinaarkaristusi, ta on töötanud koristajana. Seega leiab kaitsja, et tõepoolest tundub, et G. X on uue lehekülje pööranud ja soovib õiguskuulekat elu jätkata. Seega leiab kaitsja, et on olemas kõik alused tema vabastamiseks. Asja materjalide hulgas on prokuröri sedastus, et ta on vangla seisukohaga nõus, aga ei ole seda põhjendanud. Kaitsja leiab ikkagi, et kui ta ütleb, et ei saa vabastada, siis tuleks tal seda motiveerida ja öelda siis mis põhjusel täpselt ei saaks vabastada. Kaitsja leiab, et selline lihtlausega vangla arvamuse sedastamine ei ole motiveeritud arvamus. Seega palub kaitsja seda mitte arvestada ning palub G.X ennetähtaegselt vabastada. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. G.X kannab liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning ta on talle mõistetud 1 aasta 8 kuu pikkusest vangistusest ära kandnud rohkem kui ühe kolmandiku, mistõttu on avanenud KarS § 76 lg 1 p -s 1 sätestatud võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Täidetud on ka muud formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. G.X-il on olemas vabanemisjärgne elukoht aadressil xxxx ning ta on nõus elektroonilise valve kohaldamisega tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral. Elektroonilise valve kohaldamisega nimetatud elukohas on nõus elukoha omanik, kelleks on kinnipeetava ema, ning elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Kohus märgib, et G.X-i käitumises vangistuses esineb positiivseid asjaolusid. Ta on alates 28.07.2020 määratud tööle koristaja ametikohale, töötamisse suhtub kohusetundlikult. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Pere - ja paarisuhte vägivalla vähendamine ning vestlused ühiskonnas kehtivatest reeglitest ja kriminaalhoolduse vajalikkusest. Alates 08.10.2020 osaleb ta sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, mis on hetkel peatunud koroonaviiruse leviku tõttu. Lisaks puuduvad tal distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Isiku vabanemisjärgsetest elutingimustest võib positiivsena tuua välja selle, et tal on olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, kus elavad kinnipeetava ema ja alaealine õde. O mavaheline suhtlus on ema sõnul hea. Samuti on kinnipeetaval vabanemisel olemas garanteeritud töökoht OÜ-s M. Eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud kogumis ei võimalda kohtul aga konkreetse kinnipeetava puhul teha siiski tõsikindlat järeldust, et käesolevaks ajaks kantud vangistus ning vangistuses läbitud programm oleks kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkumise ohtu piisavalt maandanud. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on G.X-il kolm kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi 3 teinud ja oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et varasem tingimuslik karistus ei avaldanud isikule soovitud mõju ning ta pani katseajal toime uued kuriteod. Järelikult annab kinnipeetava varasem elukäik kohtule põhjendatud aluse karta G. X-i puhul uute kuritegude toimepanemist vabaduses. Korduv kriminaalkorras karistatus ning korduv kehaline väärkohtlemine viitavad sellele, et isikul on välja kujunenud kuritegelikud harjumused, millest vabanemine vajab kohtu hinnangul rohkem aega kinnistumiseks kui üks kolmandik mõistetud karistusajast. Iseloomustusest nähtub, et kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud puudulik probleemilahendusoskus, mida on mõjutanud alkoholi kuritarvitamine. Isikut on kriminaalkorras karistatud füüsilise vägivalla kasutamise eest nii oma endise elukaaslase kui ka oma laste ema suhtes. Viimane karistus on määratud lähenemiskeelu rikkumise eest ja omavolilise sissetungi eest laste ema korterisse. Lähisuhtevägivalla intsidendid on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav saab sõnades aru, et alkohol mõjutab tema käitumist, kuid iseloomustusest nähtub, et sõpradele on keeruline ära öelda. Eeltoodust tulenevalt säilib kohtu hinnangul risk, et isik võib vabanemisel sõprade mõjutusel jätkata alkoholi tarvitamisega, mis omakorda suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et süüdimõistetu G.X-i vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks käesoleval ajal ennatlik. Ka prokuratuur ja vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu G.X-i vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 165,70 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, 432, 384 , ja 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 12.03.2021 kohtumäärusega tühistati Viru Maakohtu
3. veebruari
4. a määrus, millega jäeti G. X mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 11.02.2021 kohtumäärus 1 -20-6771 jõustus osaliselt
5. märtsil 2021 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. 4