lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Üheks tõendiallikaks on I.T antud ütlused. I.T esindajal ei ole sündmuste kohta võimalik selgitusi anda. Seetõttu tulnuks istung edasi lükata. Arvestades, et väärteo aegumise tähtaeg on 2 aastat, on seadusandja seadnud kaebuse arutamise edasilükkamisele ajalise piirangu – kaebuse arutamist saab edasi lükata kuni üheks kuuks. Erandina võib seda aega pikendada mõjuvatel põhjustel. Kohus märkis, et ei tuvastanud ses asjas ühtegi erandlikku põhjust ning viitas
lg-le 2, mis sätestab, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele ning kaebuse arutamist ei ole
Maakohus leidis, et kaebuse läbivaatamine ei ole ilma I.T osavõtuta põhjendatud ka seetõttu, et
Kaebuse ja selle täienduse on allkirjastanud I.T kaitsjad Mihkel Gaver ja S. Jakubauskas, kellest viimane on teatanud, et 2 tema esindusõigus selles asjas on lõppenud. Seega tuleb lugeda kaebuse esitanud isikuks M. Gaverit. M. Gaverist I.T loobunud ei ole. Ka uus kaitsja K. Lumiste ega I.T ei ole teatanud, et M. Gaveri volitused selles asjas oleksid lõppenud. K. Lumiste ei ole kaebuse esitanud isik. K. Lumiste teatas oma esindusest alles
lg-st 2 1 nähtub, et olukorras, kus kaebuse esitanud isik ei ole istungile ilmunud, ent istungile on ilmunud tema kaitsja, kes taotleb istungi edasilükkamist, peab kohus vastavalt
lgle 1 lükkama kaebuse arutamise edasi.
lg 2 1 viide § 125 lg-le 1, mille kohaselt lükatakse kaebuse arutamine ühel korral edasi, ei tähenda, et kohtumenetluse pool peab esitama põhjendatud taotluse istungi edasilükkamiseks. Kaebajale tuleb anda võimalus kaebuse läbi vaatamiseks isegi olukorras, kus kaebajal puudub vabandus istungilt puudumiseks. Viide
lg-le 1 tähendab seda, et olukorras, kus kaitsja taotleb kaebuse läbivaatamist ilma kaebaja juuresolekuta ning kohus taotlust ei rahulda, peab lükkama kaebuse läbivaatamise edasi ühel korral ning maksimaalselt üheks kuuks. Käesoleval juhul ei ole kohus asja arutamist varem edasi lükanud. Seega olid täidetud eeldused asja arutamise edasi lükkamiseks. Kuna maakohus jättis rahuldamata kaitsja taotluse arutada asja ilma kaebaja juuresolekuta, kuid ei lükanud asja arutamist edasi ühel korral vähemalt üheks kuuks, rikkus kohus menetlusõigust. Viidates Tartu Ringkonnakohtu määrusele asjas nr 4-18-10, märgib kaitsja, et maakohus saab jätta kohtuvälise otsuse peale esitatud kaebuse
lg 2 alusel läbi vaatamata üksnes juhul, kui ta näitab veenvalt ära, miks ei ole kaebust võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Maakohus ei ole seda teinud. Kohtul oli võimalik lükata asja arutamine edasi ühel korral ning kutsuda I.T uuele istungile, kus kaebaja saanuks anda juhtunu kohta ütlusi. Kaitsja hinnangul oli menetluses esitatud piisavalt kirjalikke tõendeid, et kohus saaks teha informeeritud otsuse ka ilma I.T-d üle kuulamata. Asjaolu, et kaebajat õigustavad ütlused jäävad andmata ning see võib kahjustada kaebaja positsiooni ja minimeerida kaebuse edulootust, on kaebaja enda risk, mis ei saa olla aluseks kaebuse läbi vaatamata jätmisele. Kaitsja pidas arusaamatuks maakohtu seisukohta, et kaebuse läbi vaatamine I.T osavõtuta tema uue esindaja K. Lumiste ainuisikulisel osavõtul ei ole põhjendatud ka asjaoluga, et
Lumiste ega ka I.T , vaid I.T kaitsjad M. Gaver ja S. Jakubauskas. Kaitsja taotles asja sisulist läbivaatamist ehk tal ei olnudki kavas kaebusest loobuda. Kohtul ei tekkinud küsimust sellest, kas K. Lumiste on I.T kaitsja või mitte, s.o kas I.T on andnud advokaadile volituse enese kaitsmiseks. Kohtul ei tekkinud sellist küsimust ka enne istungit, kui advokaat teavitas kohut enese esindusõigusest ja taotles istungil osalemist virtuaalselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3 8. Maakohus on rikkunud kaebuse läbi vaatamata jätmisel oluliselt väärteomenetlusõigust, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks. 9. Kohaldades kaebuse läbi vaatama jätmisel
Olukorda, kus kaebuse esitanud isikule on tehtud kaebuse arutamisel osalemine kohustuslikuks ja ta ei ilmu kohtuistungile, kuid kaebuse arutamisele ilmub tema kaitsja, reguleerib
lg 21, mis sätestab: „Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul on kaebuse arutamisele ilmunud kaebuse esitanud isiku kaitsja, annab kohus kaitsjale võimaluse taotleda kaebuse arutamist ilma kaebuse esitanud isiku osavõtuta. Taotluse rahuldamata jätmise korral lükatakse kaebuse arutamine ühel korral edasi vastavalt käesoleva seadustiku § 125 lõikele 1.“ Vaadates
§-i 126 tervikuna, on selge, et kaebuse esitanud isikuna mõeldakse menetlusalust isikut sõltumata sellest, kas kaebuse on esitanud menetlusalune isik ise või tema kaitsja. Maakohtu istungi protokolli kohaselt taotles kaitsja kaebuse arutamist ilma I.T osavõtuta. Kohus ei pidanud seda võimalikuks. Sellest tulenevalt pidi kohus lähtuma
lg 21 teisest lausest, mis näeb ette, et kaebuse arutamine tuleb ühel korral edasi lükata. Viide
Seda, et kaebuse arutamise saab edasi lükata ühel korral üheks kuuks, on oma määruses käsitlenud ka maakohus, kuid ringkonnakohtu hinnangul on see arutelu asjakohatu – kohtumäärusest ei selgu, kuidas on need tingimused seotud kohtu seisukohaga, et arutamise edasi lükkamiseks pole alust ja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus on andnud hinnangu nende tingimuste põhjendatusele ja on sisuliselt leidnud, et mõlemast piirangust on vajadusel võimalik mööda minna. Kohus leidis aga, et pole erandlikke asjaolusid, mis tingiks nendest piirangutest möödamineku. Arusaamatuks jääb, miks asus kohus selle asemel, et lükata asjas, mille arutamist ei olnud varem edasi lükatud ja mille edasilükkamist üle ühe kuu polnud taotletudki, arutamine ühel korral kuni üheks kuuks edasi, tegelema küsimusega, kas istungit on võimalik edasi lükata rohkem kui ühel korral ja pikemaks kui üks kuu. See, et kohtu hinnangul polnud istungi edasi lükkamiseks rohkem kui ühel korral või üle ühe kuu erandlikku põhjust, ei ole asjassepuutuv. Kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ei anna alust ka maakohtu määruses märgitu, et istungi edasi lükkamiseks pole esitatud taotlust, millest nähtuks mõjuv põhjus edasi lükkamiseks.
lg 21 nõuab kohtult asja arutamise edasi lükkamist, kui kohus ei rahulda kaitsja taotlust arutada väärteoasja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta ega sea edasi lükkamist sõltuvusse poole taotlusest ega mõjuvate põhjuste olemasolust. Seda kinnitab seletuskiri eelnõu kohta, millega
Seletuskiri ütleb sõnaselgelt, et kuna kaebuse arutamise edasi lükkamine on kohustuslik, ei ole edasi lükkamiseks nõutav kohtumenetluse poole põhjendatud taotlus ega ka see, kas menetlusalusel isikul oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus. Sellega antakse menetlusalusele isikule täiendav võimalus ilmuda kohtuistungile, kui kohus ei pea võimalikuks kaebuse arutamist üksnes kaitsja osalusel. Alles siis, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu ka edasilükatud asja arutamisele ning kohus ei pea endiselt võimalikuks asja arutamist ilma tema osavõtuta, jätab kohus kaebuse
lg 2 alusel läbi vaatamata („Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste 4 muutmise seaduse (alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmine) eelnõu nr 453 SE seletuskiri, lk 25). 10. Eeltoodust tulenevalt on maakohus kaebust läbi vaatamata jättes rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust
lg 2 mõttes.
näeb ette, et maakohtu määruse tühistamisel väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tuleb saata väärteoasi maakohtule arutamiseks uues kohtukoosseisus. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ning juhindudes
veebruari 2023 määruse ja saadab väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Allkirjastatud digitaalselt 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.