KOHTUOTSUS Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 28. oktoober 2025, Rakvere 2-25-109675 Kohtuasi X hagi Y vastu
§ 101
lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust). 3. Väljamõistetud elatise kohustub Y tasuma hageja seadusliku esindaja C arvelduskontole iga kuu 10-ndaks kuupäevaks. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Elatis Xle“. 4.
§ 100lg 4 kohaselt tuleb Yl väljamõistetud elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette.
- Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
- Tagaseljaotsuse täitmisel tuleb arvestada Y poolt võimalike menetluse ajal tehtud elatise maksetega.
- Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord 1
(4)Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-109675 X hagi Y. Hagiavalduse kohaselt ei ole lapse isa osalenud aktiivselt lapse kasvatamises ning 2025 märtsist ei ole lapse isa enam täitnud ka ülalpidamiskohustust lapse ees. Hageja nõuab elatise väljamõistmist perekonnaseaduses sätestatud määras. Hageja palub mõista hageja välja kasuks elatis alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o 28.03.2025 kuni 31.03.2025. a. (k. a) summas 37,12 eurot (287,72/31 kalendripäevaga = 9,28 eurot x 4 kalendripäevaga) ning alates 01.04.2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o xx.xx.xxxx. a. mõista välja elatis summas 301,74 eurot kuus (so 282,31 eurot (baaselatis) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagiavaldus koos lisadega ning menetlusse võtmise kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud isiklikult 15.09.2025, kohtu poolt määratud tähtajaks, so 06.10.2025 kostja hagile vastust ei esitanud. 2
(4)Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Perekonnaseadus (
) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
§ 97
punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
§ 100
lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.
§ 101
lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
§ 101
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui
§ 101alusel arvutatud summa.
Igakuise elatise arvutamise aluseks on
§ 101
lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub
§ 101
lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea
§ 101
lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seadus (PHS) § 17 lg 3 sätestab, et lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 28.03.2025 kuni 31.03.2025 summas 37,12 eurot ning alates 01.04.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o xx.xx.xxxx igakuine elatis summas 301,74 eurot (282,31 eurot baassumma + 59,43 eurot, so 3% keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud 50% lapsetoetusest, mis muutub iga aasta 01. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt
§ 101
lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust). Hageja palub määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja on kohustatud tasuma nimetatud elatise iga kuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu 10. kuupäeval C arvelduskontole nr XXXXXXXXXX selgitusega: „elatis“, märkides sealjuures ära kalendrikuu, mille eest ja kelle jaoks on elatis tasutud. Hageja taotlusest lähtuvalt ja TsMS § 445 lg-st 1 tulenevalt määrab kohus, et väljamõistetud elatised kohustub kostja tasuma hageja seadusliku esindaja arvelduskontole, kes teostab hageja suhtes ülalpidamist. Kohus ei märgi hageja seadusliku esindaja arvelduskonto numbrit, kuna arvelduskonto number võib aja jooksul muutuda. Igakuine elatis tuleb kostjal tasuda iga kuu 10-ndaks kuupäevaks. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Elatis Xle“.
§ 100
lg 4 kohaselt tuleb kostjal väljamõistetud elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette. Tagaseljaotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt võimalike menetluse ajal tehtud elatise maksetega. 3
(4)Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2715,66 eurot (9 x 301,74). Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel ülalpidamisasjas jätta poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 4
(4)