Obsah (4)

§ 149§ 150§ 146§ 147

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 12.03.2026,

§ 149järgi kümme aastat.

2 2-24-6612 Avaldaja ei ole esitanud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuet või lepingulist nõuet. Avaldaja nõue muutus sissenõutavaks kahju hüvitamisest alates ehk alates väljamaksete tegemise ajast. Avaldaja on nõude esitanud aegumistähtaja jooksul. Kuigi veeleke toimus 10.02.2021, muutus nõue sissenõutavaks kahju hüvitamisest. Puudutatud isiku seisukohad 5. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Nõude rahuldamise eeldused on tõendamata. Nõue on

§ 150lg 1 alusel ka aegunud.

Avaldaja sai kahjust teada enam kui kolm aastat tagasi 16.02.2021 ja esitas avalduse 25.04.

1. Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Harju Maakohus rahuldas avalduse 07.01.2025 määrusega, mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 3676,72 eurot, millest 2913,44 eurot on põhinõue ja 763,28 eurot on avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis, samuti sissenõutavaks muutuva viivise alates 26.04.2024 põhinõudelt 2913,44 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskuludena välja 726 eurot (millest 50 eurot riigilõiv ja 676 eurot kulud õigusabile) ning viivise menetluskuludelt 726 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele.
4. Kohus ei nõustunud väitega, et avaldaja nõue on aegunud. Avaldaja ei ole esitanud puudutatud isiku vastu tehingust tulenevat ega kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevat nõuet. VÕS § 492 lg 1 näeb ette, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Avaldaja on tõendanud, et ta hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et avaldaja oli Yga sõlminud kindlustuslepingu (poliis dtl 59-61). Poliisi kohaselt oli omavastutus 190 eurot ja selle alusel oli kindlustatud korter Padriku tee 12/6-
5. Avaldaja hüvitas korteri nr 3 remonditööde teostajale 15.04.2021 2913,44 eurot (dtl 58). Seega läks remonditööde kulude hüvitamisest tulenev nõue kindlustusandjale üle.
6. Korteriomanikul Yl oli aga seadusest tulenev nõue puudutatud isiku vastu. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti näeb AÕS § 72 lg 5 ette, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Eeltoodust tuleneb, et kui üks korteriomanik kahjustab teist korteriomanikku, saab kahjustatud korteriomanik esitada seadusest tuleneva nõude. See nõue on üle läinud avaldajale kui kindlustusandjale.

§ 149

sätestab, et seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Kuna kahju tekitanud sündmus leidis aset 10.02.2021 ning avaldaja pöördus nõudega kohtusse 25.04.2024, ei ole avaldaja nõue aegunud. 3 2-24-6612 Määruskaebus

1. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, teha uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on avaldaja nõue aegunud. Veekahju avastati 10.02.2021, avaldaja hüvitas kahju 15.04.2021, makstes selle otse remonditööde teostajale ning hagi esitati kohtusse 25.04.2024.

§ 150

lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

§ 146lg 1 kohaselt on ka tehingust tuleneva kahjunõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Õigustatud isik sai kahjust teada 10.02.

1. Isegi kui leida, et see toimus millalgi hiljem, ei saanud see mitte kuidagi olla hilisem kui 15.04.2021, mil avaldaja juba hüvitas kahju. Kohtusse pöörduti selgelt liialt hilja, mil nõue oli juba aegunud.
2. Maakohus viitas KrtS § 31 lg 1 p-le 1 ja AÕS § 72 lg-le 5, kuid viidatud sätted sisustavad vaid rikutava kohustuse, ega ole iseseisvad kahju hüvitamise nõude alusnormid. Nendes sätestatud kohustuste rikkumise korral on kahju hüvitamise nõude aluseks VÕS § 115 lg 1, millele viitab määruse p-s 40 ka maakohus ise, jättes samal ajal tähelepanuta, et korteriomanike VÕS § 115 lg 1 alusel esitatavad kahjunõuded aeguvad

§ 146lg 1 alusel kolme aastaga.

1. Avaldajal kui kindlustusandjal sai olla vaid korteriomaniku nõue. VÕS § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. See tähendab, et kindlustusandjal on pärast kindlustusvõtjale kahju hüvitamist täpselt sama nõue, mis oli kindlustusvõtjal kahju tekitaja vastu, ehk VÕS § 115 lg 1 alusel esitatav kahju hüvitamise nõue. Selline nõue aegub kolme aastaga ning oli hagi esitamise ajaks aegunud. Maakohus on aegumise küsimuse materiaalõiguse vastu oluliselt eksides lahendanud valesti.
2. Maakohus on valesti leidnud, et veeleke sai alguse puudutatud isiku korterist ning jõudnud valele järeldusele, et puudutatud isik vastutab avaldajale tekkinud kahju eest. Menetlusosaliste seisukohad
3. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Käesoleval juhul ei ole tegemist poolte vahel tehingulise suhtega. Kohaldamisele ei kuulu

§ 146

lg 1, vaid

§ 149. Vaidlust ei ole, et hageja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju.

Seega läks kindlustusvõtja seadusest tulenev nõue võlgniku vastu kindlustusvõtjalt avaldajale üle VÕS § 492 lg 1 alusel. Nõude üleminekul ei muutu seadusest tulenev nõue lepingust tulenevaks nõudeks. Avaldaja nõue muutus sissenõutavaks kahju hüvitamisest ehk väljamakse tegemisest alates. Menetluse edasine käik

1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb TsMS § § 657 lg 1 p-le 2, §-le 659 ja §-le 667 tuginedes tühistada ja 4 2-24-6612 määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab avaldaja nõude rahuldamata. Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust ja jätab menetluskulud maakohtus avaldaja kanda.
3. Määruskaebemenetluses vaieldakse edasi selle üle, kas maakohtu otsustus, avaldaja esitatud nõue rahuldada, on olnud seaduslik või mitte. Sealjuures on määruskaebuse esitaja oma põhiväite kohaselt seisukohal, et avaldaja nõue on aegunud kolme aasta jooksul arvates kahju hüvitamisest ning avaldus tulnuks jätta sel põhjusel rahuldamata. Avaldaja hinnangul aegub tema nõue kümne aasta jooksul. Analoogne õigusküsimus aegumisest oli menetlusosaliste vahel vaidlusaluseks ka Riigikohtu menetluses olnud tsiviilasjas nr 2-246606, milles tehti lõpplahend 04.03.
4. Kuna sel põhjusel on ära langenud ka vajadus sisuliselt lahendada puudutatud isiku poolt siinses asjas ringkonnakohtule 02.02.2026 esitatud taotlust menetluse peatamiseks, mida avaldaja oma 09.02.2026 seisukohas toetas, lahendab ringkonnakohus kaebuse sisuliselt, märkides sellele vastuseks järgnevat.
5. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja põhiväitega selles, et avaldaja nõude aegumisele kohaldus kolme aastane aegumistähtaeg.
6. Nimelt sedastas Riigikohus eelviidatud tsiviilasjas, et korteriomaniku kahju hüvitamise nõue teise korteriomaniku vastu aegub

§ 146lg 1 alusel kolme aasta jooksul.

Kõrgem kohus selgitas, et ühtlustamaks ühingu ja tema liikme ning ühingu liikmete vaheliste nõuete aegumistähtaegu puudutavat kohtupraktikat on Riigikohus hiljuti asunud seisukohale, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kohaldub korteriühistu nõudele tema liikme vastu, osaühingu kahju hüvitamise nõudele osaniku vastu, aktsiaseltsi kahju hüvitamise nõudele aktsionäri vastu, samuti osanike ning aktsionäride omavahelistele kahju hüvitamise nõuetele. Riigikohus selgitas osaühingu näitel, et osanikul on õigussuhe nii osaühingu kui ka teiste osanikega ning sellisest õigussuhtest tuleneva kohustuse rikkumisest lähtuv kahju hüvitamise nõue põhineb mh VÕS §-del 100 ja 115. Selline kahju hüvitamise nõue on kõige sarnasem tehingust tuleneva kohustuse rikkumisest lähtuvale kahju hüvitamise nõudele, mille aegumisele kohaldub

§ 146(RKTKo, 11.06.2025, 2-22-6487, p 16).

Eelnev kohaldub ka korteriühistu ja tema liikme ning korteriühistu liikmete vahelistest õigussuhetest tulenevatele kahju hüvitamise nõuetele. Seega aeguvad ka korteriühistu nõue tema liikme vastu ja korteriühistu liikmete omavahelised nõuded

§ 146lg 1 alusel kolme aastaga.

Erandina saab neile nõuetele kohaldada

§ 146

lg-s 4 sätestatud kümneaastast aegumistähtaega, kuid vaid siis, kui korteriühistu või tema liige rikkus oma kohustusi tahtlikult (RKTKm, 04.03.2026, 2-24-6606, p-d 11 ja 13). 21. Siinses asjas ei ole avaldaja maakohtule esitatud avaldusest nähtuvalt väitele, et puudutatud isik on oma KrtS § 31 lg 1 p-st 1 ja AÕS § 72 lg-st 5 tulenevaid kohustusi rikkunud tahtlikult, tuginenud ja ka maakohus ei ole seda tuvastanud. Toodust johtuvalt on maakohus avaldaja nõude aegumise küsimuses

§-le 149 tuginedes vääralt kohaldanud materiaalõigust. Õige on see kaebaja seisukoht, et asjas kohaldub

§ 146lg 1.

22.

§ 146

lg-st 1 tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 147

lg-te 1 ja 2 alusel algab tehingust tuleneva nõude aegumine nõude sissenõutavaks muutumisega ja nõue muutub sissenõutavaks siis, kui õigustatud isikul tekib õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist, seejuures ei ole oluline, millal nõuet esitama õigustatud isik nõudest teada sai. Asja materjalidest nähtuvalt menetlusosalistel selles osas vaidlus puudub, arvestades, et mõlema hinnangul muutus avaldaja nõue sissenõutavaks kahju hüvitise väljamakse tegemise hetkest. 5 2-24-6612

1. Ringkonnakohus märgib, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda lause järgi kohustuse täitmist ja võlgnik peab kohustuse täitma pärast täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist kohustuse tekkimisest, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (RKTKo 11.06.2025, 2-22-6487, p 17). See tähendab, et aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuleb hinnata, millal möödus mõistlikult vajalik aeg kahju hüvitamiseks pärast kohustuse rikkumist (RKTKm, 04.03.2026, 2-24-6606, p 15).
2. Ringkonnakohtu hinnangul saanuks avaldaja kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu seega sissenõutavaks muutuda mõistliku aja möödudes pärast väidetavat kahju tekitamist 10.01.2021 (dtl 2). Kuivõrd käesolevas asjas esitati avaldus kohtule 25.04.2024 (dtl 1), oleks avaldaja nõue

§ 146

lg 1 alusel tähtaegne juhul, kui mõistlik aeg kahju hüvitamiseks ei olnuks 25.04.2021 möödunud. Arvestades, et kahju tekkis 10.01.2021 toimunud veelekke (dtl 2 ja 10) tagajärjel, on ilmne, et mõistlik aeg kahju hüvitamiseks oli 25.04.2021 möödunud. Seda näitab ka asjaolu, et kindlustusvõtjale tekkinud kahju hüvitas avaldaja juba 15.04.2021 (dtl 58) ehk selleks hetkeks olid välja selgitatud nii kahju tekkimise asjaolud kui ka kahju suurus. Kuivõrd avaldus esitati maakohtule rohkem kui kolm aastat pärast nõude sissenõutavaks muutumist, on avaldaja nõue puudutatud isiku vastu

§ 146lg 1 alusel, nagu märgib õigesti ka määruskaebuse esitaja, aegunud. 25. Ts

MS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna puudutatud isik on kogu menetluse kestel ringkonnakohtu eespool toodud seisukohti arvestades põhjendatult tuginenud avaldaja nõude aegumise vastuväitele, tuleb avaldaja nõue jätta selle aegumise tõttu rahuldamata. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei vasta ringkonnakohus muudele määruskaebuse väidetele.

1. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja jätab avaldaja nõude rahuldamata, muudab ringkonnakohus TsMS § 174 lg 5 alusel ka menetluskulude jaotust. Arvestades, et avaldus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
2. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad selle rahuldamise tõttu TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt samuti avaldaja kanda.
3. Kuna ei ole mõistlik tõlgendada TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 koostoimes selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama mh alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise otsuse (RKTKm, 12.05.2021, 2-19-15916, p 16) ja sel juhul toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (RKTKo, 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 19), jätab ringkonnakohus menetluskulud kindlaks määramata.
4. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 178 lg-st
5. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 6