Obsah (9)

§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 139§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2026, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-107681 Tsiviilasi Bigbank AS-i ha

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Bigbank AS (hageja) esitas
2. märtsil 2025 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 3867,15 euro saamiseks. Kohus tegi
3. märtsil 2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu
4. mai 2025 määrusega jäeti hagi käiguta ja anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli mh esitada nõuetekohaselt vormistatud hagiavaldus. Hageja esitas kohtule hagiavalduse
5. juunil 2025 ja täpsustas seda
6. juulil
7. Hageja palub mõista kostjalt välja poolte vahel
8. detsembril 2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-23031539 tuleneva tagastamata krediidisumma 3688,75 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot, intressi 154,05 eurot, haldustasu 11,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 131,38 eurot ning viivise alates
9. juunist 2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 12,50% tagastamata krediidisummalt aastas.
10. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
11. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu
2. oktoobril
3. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
4. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

1. Hagiavalduse kohaselt tarbijakrediidilepingu. sõlmisid hageja ja kostja
2. detsembril 2023
3. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu 2 kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).
4. Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.
5. Lepingu sõlmimise ajal
6. detsembril 2023 oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 16,72%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 15,98% on seega väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.
7. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st
8. Krediidiandja kontrollis tarbijakrediidilepingu sõlmimisel kostjal regulaarse sissetuleku olemasolu ning kohustuste (sh finantskohustused) mahtu kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte alusel. Lisaks kontrollis krediidiandja maksehäirete olemasolu ning tegi päringu Maksu- ja Tolliametile. Krediidiandja tuvastas, et kostja keskmiseks sissetulekuks oli 922 eurot ning igakuisteks finantskohustusteks 99 eurot. Hageja võttis laenu andmisel arvesse krediidilepingust nr CL-EEC-23031539 tulenevat tulevikukohustust 98,36 eurot ning paralleelselt sõlmitud krediidilepingust tulenevat osamakset 124,37 eurot. Arvestades sissetulekute keskmist suurust, moodus kostja igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt ca 34,89%. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 65,11% sissetulekutest ehk 600,27 eurot. Arvelduskontolt nähtusid regulaarsed majapidamiskulud: üür ja kommunaalid keskmiselt 108,48 eurot kuus; sideteenused 70,69 eurot kuus; transport 19,47 eurot; toit 265,04 eurot kuus. Seega keskmiselt kulus kostjal majapidamisele 463,68 eurot kuus. Järelikult oli kostja võimeline kandma järelejäänud sissetulekutest majapidamiskulusid ning kostjale jäi veel täiendavaid vahendeid kulutuste kandmiseks. Lisaks arvestas hageja krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal on ülalpeetav, kostja ei ole abielus ja elab isiklikus korteris. Seega ei ole kohus tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist krediidiandja poolt (VÕS § 4034).
9. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.
10. Kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 14. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

15.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 490 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (

§ 139lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

16.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

1. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt
2. septembri 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega 3 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi

§ 317lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses.

Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et

§ 317

lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2 20 123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt) 4