Obsah (10)

§ 158§ 100§ 159§ 8§ 9§ 16§ 20§ 103§ 101§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Merili Ratasepp Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-123544 Tsiviilasi Osaühingu EUROPA

§ 158

lg 1); võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (

§ 100

); võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (

§-d 103 ja 160); võlausaldaja teatas leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist (

§ 159lg 2). • Hageja peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama leppetrahvi nõude eelduseks olevad asjaolud (vt RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 11).

1. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:     kostja on sõiduki omanik; kostja on omaks võtnud, et ta parkis oma sõiduki
2. jaanuaril 2024 Turu 6, Tartu parklasse; hageja on Turu 6, Tartus asuva eraparkla parklakorraldaja; kostjal ei olnud parkimiskaarti ega parkimispiletit, samuti ei alustanud kostja mobiilset parkimist. 7.

§ 158

lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selliselt ongi leppetrahvi nõude tekkimise esimeseks eelduseks kehtiva lepingu olemasolu poolte vahel.

§ 8

lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 8lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (

§ 9lg 1).

Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (

§ 9

lg 2).

§ 16

lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

1. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kostja parkis oma sõiduki
2. jaanuaril 2024 hagis näidatud parkimiskohale Turu 6, Tartu asuvasse parklasse. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja parkis Tartu linnale kuuluvale alale, kus on laupäeval parkimine tasuta või hageja hallatavasse eraparklasse, kus on parkimine tasuline 24/
3. Kostja leiab, et parkimismärgid ei ole üheselt arusaadavad ning tema sai aru, et ta parkis linnale kuuluvale alale, kus oli parkimine sel 3 päeval tasuta. Hageja on esitanud kohtule fotod
4. jaanuarist 2024 (dtl 40 jj), millest nähtub, et sõiduk xxxxxx oli pargitud Turu tn 6, Tartu asuvasse parklasse. Hageja on esitanud fotod (dtl 35 jj) ka sellest, millest nähtub, et sissesõidul parklasse tankla Circle K poolt on märgistus (dtl 35), mis näitab, et tegemist on Europark parkimisalaga, mis on tasuline. Sama märk on toodud ka parklasse sissesõidul Soola tänava poolt (dtl 37). Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et alaga, kuhu kostja parkis oma sõiduki, oli tegemist EUROPARK parklaga, mis oli tasuline. Parkla ala on märgistatud mõlemalt poolt tasulise parkimise märgistusega. Hageja on esitanud fotod ka vaatest parkimistingimusi sisalduvale infotahvlile (dtl 34, 38). Parkimistingimuste p 1 sätestab, et hageja ja sõiduki kasutaja vahel sõlmitakse leping (edaspidi parkimisleping) alljärgnevatel tingimustel. Hageja väljendab parkimislepingu tingimuste esitamisega oma pakkumust parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb hageja sõiduki kasutaja nõustumuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimislepingu tingimustel antuks. Kostja väited, et tema ei soovinud tasulisse parklasse parkida, vaid ta oli läbisõidul ning arvas, et ta parkis linnale kuuluvale alale, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kostja on kohtu hinnangul lugenud ja hinnanud valesti alale paigutatud parkimismärgistusi. Märgistus, millele kostja viitab, tähistab linnale kuuluvat ala, milleks oli Kaluri tn 2, Tartu hoone ees asuv tänav, kuid kostja ei parkinud linnale kuuluvale alale. Kostja peab parkides tegema kindlaks ja veenduma, millised tingimused kohalduvad vastavale alale parkimisel. Kui kostjale jäi arusaamatuks, kas tegemist on tasulise eraparklaga või mitte, siis oleks kostja saanud veenduda selles Tartu linna kodulehel asuva parkimiskaardi alusel. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja parkis hagejale kuuluvale alale, mis oli tasuline. Olukorras, kus kostja sisenes parkla territooriumile, väljendas ta oma nõusolekut lepingu sõlmimiseks, ning sellega on poolte vahel leping sõlmitud. Parkimistingimuste p 3 kohaselt on sõiduki omanik kohustatud hagejale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil, vastaval infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui parklas on lubatud teatud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algusaeg fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei tasunud parkimistasu, samuti ei olnud kostjal parkimisõigust andvat parkimiskaarti. Kostja on rikkunud lepingut, parkides oma sõiduki olukorras, kus ta ei tasunud parkimistasu ega omanud selleks vastavat parkimiskaarti. Seega on kostja rikkunud oma lepingulist kohustust (

§ 100

). Samuti vastutab kostja rikkumise eest, kuivõrd rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103lg 1).

9.

§ 159

lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. TsÜS § 70 kohaselt, kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kätte saaduks ajal, mil see tavaliste 4 asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Parkimisteenuse osutamisel võib leppetrahvi nõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt nt Riigikohtu

1. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Hüpoteetilist riski, et keegi möödujatest võib trahviteate esiklaasilt kõrvaldada, kannab parkimislepingu tingimusi rikkunud lepingu pool.
2. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul on kostjat teavitatud leppetrahvi nõudest vahetult pärast rikkumise avastamist (
3. jaanuaril 2024). Hageja on kohtule esitanud leppetrahvi nõude (dtl 39). Hageja esitatud fotolt (dtl 42) nähtub, et leppetrahvi nõue on jäetud sõiduki esiklaasi kojamehe vahele. Seda kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et ajaliselt varem tehtud fotodel (dtl 40 jj) leppetrahvi nõue puudub. Kohtul ei ole praegusel juhul mõistlikku põhjust kahelda, et fotolt tuvastatav kviitung ei oleks leppetrahvi nõue. Kohtu hinnangul on tavapärane praktika see, et Tartu linnas parkides tuleb järgida parkimistingimusi. Siinkohal arvestab kohus ka seda, et Turu tn 6 parklas oli olemas ka parkimistingimusi sisalduv infotahvel. Tavapärane praktika on ka see, et leppetrahvinõue parkimislepingu rikkumise eest asetatakse sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et hageja valitud tahteavalduse edastamise viis oleks ebamõistlik. Seega leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on seda teinud

§ 159lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.

Kohus leiab, et hageja ei pidanud kostjat leppetrahvi nõudest täiendavalt e-posti või posti teel teavitama. 11. Parkimistingimuste (dtl 38) p 7 kohaselt kohustub parkimislepingu rikkumise korral sõiduki kasutaja tasuma hagejale leppetrahvi 55 eurot. Kohtu hinnangul ei ole parkimistingimuste p 7 puhul tegemist tühise tüüptingimusega, kuivõrd leppetrahvi suurus ei välju parkimisvaldkonnas tavapäraselt esitatavatest leppetrahvinõuete suurusest (selliselt on kohtupraktikas peetud mõistlikuks ka 57 euro suurust leppetrahvi). Praegu nõuab hageja leppetrahvi 50 eurot. Leppetrahv summas 50 eurot ei ole ebamõistlikult suur. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmise ja leppetrahvi tasumist

§ 101lg 1 p 1 alusel.

Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja leppetrahv 50 eurot.

1. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 822 eurot (riigilõiv hagiavalduse esitamisel 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 5,85 tunni ulatuses hinnaga 120 eurot tund, s.o 702 eurot (käibemaksuta). Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu.
2. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tuleb 100 euro suurune riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista.
3. Hageja on hagiavalduses taotlenud ka maksekäsu kiirmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488 1 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (TsMS § 4842). Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist kostjalt 20 euro 5 ulatuses.
4. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduses on välja toodud, et hageja lepingulise esindaja kulud on 702 eurot (120 eurot/h x 5,85 h). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu (120 eurot) on mõistliku suurusega ning kooskõlas kohtupraktikaga. Kohtu hinnangul on käesolevas tsiviilasjas kostja vastuväitega tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja selle lisade komplekteerimiseks ning seisukohtade esitamiseks kokku 3,5 tunnine ajakulu mõistlik ja põhjendatud. Kohus vähendab õigusabile kulunud aega, kuna hageja on esitanud seisukohti (st vastanud kostja seisukohtadele) ilma, et kohus oleks selleks kohustanud. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on põhjendatud summas 420 eurot (3,5 tundi x 120). TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kohtule sellekohast kinnitust esitanud, seega kohus ei mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja lepingulise esindaja tunnitasult käibemaksu.
5. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 540 eurot (riigilõiv 100 eurot + 20 + 420). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (540 eurolt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik 6