Lõplikuks karistuseks mõista P.Z-ile 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 19.08.20.08.2020.a, s.o 2 (kaks) päeva, kandmisele jääb 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1 Tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada ja
lg 41 alusel valida P.Z-i suhtes tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui ajani, mil käesoleva otsuse jõustumise korral mööduks P.Z-i vangistuse tähtaeg. Võtta P.Z vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 25.08.2020.a. Menetluskulud P.Z-ilt välja mõista
lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel: • sundraha 438 eurot • määratud kaitsjale makstud tasu 194,40 eurot
lg 3 alusel jätta riigi kanda kaitsjatasu 7,20 eurot.
lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud, summas 632,40 eurot, tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 52,70 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700035178. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Tsiviilhagi Kannatanu I.U.Y poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses, s.o summas 3,69 eurot ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista tsiviilhagi P.Z-ilt kannatanu kasuks, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxxxx, selgitusena „1-206000, tsiviilhagi“. Asitõendid CD-plaat (asub kriminaalasja materjalide juures) – jätta
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. Süüdistus P.Z-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi ja keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu 30.08.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-6814 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi (tegu toime pandud 28.08.2019), samuti Harju Maakohtu 18.02.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-1312 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi (tegu toime pandud 16.02.2020) ning olles vabanenud karistuse kandmiselt 24.07.2020, uuesti 19.08.2020 kella 20.13 ajal Tallinnas, xxx, asuvas I.U.Y-le kuuluvas MAXIMA kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist ühe 200ml pudeli Laua Viina maksumusega 3,69 eurot, peitis pudeli omale taskusse ning möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, uuesti 24.08.2020 kell 21.38 Tallinnas, xxxx, asuvas I.U.Y-le kuuluvas MAXIMA kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist ühe 200ml pudeli Laua Viina maksumusega 3,69 eurot, peitis pudeli omale taskusse ning möödus kassadest jättes tahtlikult kauba eest tasumata ning lahkus kauplusest, millega tekitas I.U.Y-le varalist kahju suurusega 3,69 eurot. Oma tahtliku tegevusega P.Z isikuna, kes on paneb süstemaatiliselt toime vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav P.Z seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. P.Z nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Hagi võtab õigeks. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud, tõendid on lubatavad. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. 19.08.2020.a varguse katse episood (I.U.Y) Kohus on seisukohal, et P.Z-i poolt 19.08.2020.a kella 20.13 ajal Tallinnas, xxxx, asuvas kaupluses I.U.Y-le kuuluvate eseme varguse katse toimepanemine P.Z-i poolt on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega. I.U.Y avalduses taotletakse õigusrikkumise menetluse alustamist seoses kauba, ühe pudeli viina „Laua Viin“, maksumusega 3,69 eurot, eest tasumata jätmisega ja kassajoone ületamisega, mis leidis aset 19.08.2020.a kell 20.13 (tlk 2-3). 3 P.Z tunnistab ennast täielikult süüdi. Süüdistatava ütluste kohaselt peitis ta kaupluses viibides pudeli Laua Viina omale lühikeste pükste taskusse ja suundus kohe kaupluse väljapääsu poole, läks kassadest mööda ja jättis kauba eest maksmata. Pärast kassadest möödumist pidas turvatöötaja ta kinni koos varastatud kaubaga. Kahetseb tehtut (tlk 15-21). Süüdistatava poolt varguse katse toimepanemist tõendavad ka tunnistaja A.T 19.08.2020.a antud ütlused, mille kohaselt, viibides tööl xxxx, Tallinn, nägi ta kaamerast, kuidas meesterahvas võtab viina, seejärel paneb selle taskusse ja väljub üle kassajoone, jättes kauba eest maksmata. Isik peeti kinni, taskus oli 200 ml viinapudel maksumusega 3,69 eurot (tlk 68). Süüdistatava tegevus kaupluses on tõendatud 26.08.2020.a asitõendi vaatlusprotokolliga ja selle juures oleva fototabeliga, mille kohaselt oli vaadeldavaks objektiks kaupluse Maxima (asukohaga xxxx, Tallinn) turvakaamerate videosalvestus CD-plaadil. Salvestiselt nähtub, kuidas 19.08.2020.a kell 20.13.10 kaupluse müügisaalis alkoholi osakonnas viibiv meesterahvas võtab riiulilt ühe väikese pudeli ja paneb enda pükste paremasse taskusse. Seejärel suundub meesterahvas kassade poole ning kell 20.13.54 väljub kaupluse müügisaalist kassade kaudu kauba eest maksmata (tlk 68-73). P.Z-i kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti P.Z kinni 19.08.2020.a kell 21.01 Tallinnas, aadressil xxxx (tlk 9-10). Nagu kohus juba eelpool märkis, on P.Z-i poolt talle inkrimineeritava varguse katse toimepanemine tõendatud süüdistatava süü omaksvõtuga ja tunnistaja ütlustega. Kuriteo toimepanemise ajaolud nähtuvad ka turvakaamera salvestuselt ning need riimuvad nii süüdistatava kui ka tunnistaja ütlustega. P.Z-i objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – võttis ühe pudeli viina, peitis selle pükste taskusse, väljub kauplusest kauba eest tasumata – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, seejuures ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et P.Z oleks soovinud kõnealuse kauba eest tasuda või selle kauplusele tagastada, mistõttu leiab kohus, et P.Z-i eesmärgiks oli võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassast möödumist peeti süüdistatav kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Samuti on kohus P.Z-i ütlustest ja teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et süüdistatav pani talle inkrimineeritava varguse toime kavatsetult. 24.08.2020.a varguse episood (I.U.Y) Kohus on seisukohal, et P.Z-i poolt ka 24.08.2020.a kella 21.38 ajal Tallinnas, xxxx, asuvas kaupluses I.U.Y-le kuuluva eseme varguse toimepanemine P.Z-i poolt on tõendatud. I.U.Y avalduses taotletakse õigusrikkumise menetluse alustamist seoses kauba, ühe pudeli viina „Laua Viin“, maksumusega 3,69 eurot, eest tasumata jätmisega ja kassajoone ületamisega, mis leidis aset 24.08.2020.a kell 21.38 (tlk 24-26). P.Z-i ütluste kohaselt oli ta 24.08.2020.a õhtul Maxima kaupluses, kus suundus alkoholi osakonda ja võttis sealt väikese pudeli Laua Viina ja pani selle pükste taskusse ja väljus kauplusest kauba eest tasumata. Kauplusest väljudes suundus ta bussipeatusesse ja jõi varastatud viina ära (tlk 37-39). 4 Süüdistatava poolt varguse toimepanemist tõendavad ka tunnistaja A.T 25.08.2020.a antud ütlused, mille kohaselt, viibides tööl 25.08.2020.a kell 16.22 xxxx, Tallinn, nägi ta kaamerast, kuidas meesterahvas väljub üle kassajoone. Sama meesterahvas käis ka 24.08.2020.a kell 21.37 poes ja võttis alkoholiosakonnast ühe pudeli Laua Viina ning väljus selle pudeliga üle kassajoone, jättes kauba eest tasumata (tlk 27-29). Süüdistatava tegevus kaupluses on tõendatud 26.08.2020.a asitõendi vaatlusprotokolliga ja selle juures oleva fototabeliga, mille kohaselt oli vaadeldavaks objektiks kaupluse Maxima (asukohaga xxxx, Tallinn) turvakaamerate videosalvestus CD-plaadil. Salvestiselt nähtub, kuidas 24.08.2020.a kell 21.36.52 kaupluse müügisaalis alkoholiosakonnas viibiv meesterahvas võtab riiulilt ühe väikese pudeli ja paneb enda jope vasakusse taskusse. Seejärel suundub meesterahvas kassade poole ning kell 21.38.05 lahkub kaupluse müügisaalist kauba eest maksmata (tlk 68-73). P.Z-i kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti P.Z kinni 25.08.2020.a kell 17.33 Tallinnas, aadressil Mustamäe tee 12 (tlk 30-31). Eelnimetatud tõendid kinnitavad P.Z-i poolt talle inkrimineeritava varguse toimepanemist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemine on kohtu arvates tõendamist leidnud lisaks süüdistatava süü omaksvõtule ka tunnistaja ütlustega. Kuriteo toimepanemise ajaolud nähtuvad ka turvakaamera salvestuselt ning need riimuvad nii süüdistatava kui ka tunnistaja ütlustega. P.Z-i objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – võttis ühe pudeli viina, peitis selle taskusse, väljus kauplusest kauba eest tasumata – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, seejuures ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et P.Z oleks soovinud kõnealuse kauba eest tasuda või selle kauplusele tagastada, mistõttu leiab kohus, et P.Z-i eesmärgiks oli võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus P.Z-i ütlustest ja teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et süüdistatav pani talle inkrimineeritava varguse toime kavatsetult, ta tegutses eesmärgiga varastada kauplusest temale mittekuuluv eseme. Samuti näitab P.Z-i kavatsetust tema käitumine, mille käigus ta suundub alkoholiosakonda, võtab riiulilt ühe pudeli viina ning peidab jope taskusse, seejärel väljub kauplusest, kasutades selleks sissepääsu väravaid. Seega viitab süüdistatava käitumine teadlikule, kaalutletud tegevusele, mitte juhuslikule, hetkeemotsioonidel tekkinud käitumisaktile. Prokuröri poolt on P.Z-i süüteod kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mis sätestab vastutuse võõra vallasjas äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud süstemaatiliselt. Antud kriminaalmenetluse raames on tõendamist leidnud, et P.Z pani toime ühe varguse katse ja ühe varguse episoodi ning seda lühikese ajavahemiku jooksul. Prokurör on P.Z-ile esitatud süüdistuses osutanud, et süüdistatava käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi annab aluse Harju Maakohtu 18.02.2020.a ja 30.08.2019.a otsused, millest nähtuvalt karistati P.Z-i KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi (tlk 45-47,53-54). Arvestades süüdistatava karistusandmeid ja tema antud selgitusi kuritegude toimepanemise kohta ja seda, et süüdistatav on lühikese ajavahemiku vältel korduvalt varavastaseid süütegusid toime pannud, siis leiab kohus, et sellised asjaolud ning käitumismuster viitavad sellele, et varastamine on töötu ja legaalse sissetulekuta süüdistatava elustiiliks ja selliselt tegutsedes hangib ta endale elatusvahendeid. Kuna üks inkrimineeritavatest kuritegudest jäi katsestaadiumisse ning üks viidi lõpule, tuleb kuriteod kogumis hinnata lõpuleviidud vargustena. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja 5 äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteona. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täielikult on tõendatud P.Z-i poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kuriteo toimepanemine. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning P.Z tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kuna tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandemete kohaselt ta ei tööta. EMTA andmetel oli P.Z-i 2019.a tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 68 eurot (tlk 58). Arvestades asjaolu, et P.Z-il puudub igakuine legaalne sissetulek ning et süüdistataval lasuvad ka rahalised kohustused temalt käesolevas kriminaalasjas väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagi näol, siis on kaheldav kas P.Zil oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastaste kuritegude toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt süüdistataval piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Kõrvuti majandusliku seisundiga on põhjendatud karistusliigi kaalumisel võtta arvesse ka seda, et P.Z on isikuks, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning vaatamata sellele on ta toime pannud uued varavastased kuriteod. Käesolevaks ajahetkeks on süüdistataval 7 kehtivat kriminaalkaristust ja 17 kehtivat väärteokaristust (tlk 40-42). Vaatamata eelnevale karistatusele on P.Z jätkanud süütegude toimepanemist, mis viitab süüdistatava õiguskuulekuse puudumisele ja asjaolule, et varasemad mõjutusvahendid ei ole talle oodatud mõju avaldanud, mistõttu oleks rahalise karistuse kohaldamine P.Z-i suhtes vastuolus kohtupraktikaga ning rahaline karistus ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Seega tuleb P.Z-i karistada vangistusega. Hinnates süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel, leiab kohus, et süü on keskmine. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et P.Z-ile inkrimineeritakse kahe varavastase kuriteoepisoodi toimepanemist, millest üks jäi katsestaadiumisse ning üks viidi lõpule. 24.08.2020.a toime pandud varguse episoodis tekitati kannatanule ka reaalne varaline kahju, mida saab kohtu hinnangul pidada väikeseks. Samuti ei saa süü suuruse hindamisel jätta tähelepanuta, et süüdistatavat on varasemalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest korduvalt karistatud ning ta on jätkanud selliste kuritegude toimepanemist. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks 19.08.2020.a episoodis süüdistatava poolt avaldatud kahetsust (tlk 20). Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus menetluse käigus ei tuvastanud. Tulenevalt eeltoodust peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte alammääras või selle lähedasena. Seega võttes arvesse eeltoodut, määrab kohus P.Z-ile karistuseks 1 aasta vangistust. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb
S § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistus 19.08.2020.a kuni 20.08.2020.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka (tlk 9-10). Süüdistatava kaitsja palus kaaluda kohtuistungil P.Z-i suhtes KarS § 74 kohaldamist. Karistuse mõistmine tingimisi lähtub põhimõttelisest eeldusest, et kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Kohtu hinnangul ei esine mitte ühtegi erandlikku asjaolu, mis annaks aluse kaaluda karistuse kandmisest tingimisi vabastamist. P.Zi on varem kriminaalkorras karistatud ning tal on seitse kehtivat kriminaalkaristust ja 17 kehtivat väärteokaristust, mis on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. P.Z-i suhtes on kergem karistus välistatud ka seetõttu, et käesolevad kuriteod on toime pandud pelgalt kuu pärast vangistuselt vabanemist. Sellisest süüdistatava käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistustega ei ole karistuse eesmärki saavutatud, mis tähendab, et eelmised karistused ei ole avaldanud nõutavat mõju ega ole teda sundinud edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Selline süüdistatava süstemaatiline kuritegude toimepanemine on kohtu hinnangul P.Z-i eluviisi lahutamatu osa, mis välistab süüdistatava suhtes tingimisi karistuse kandmisest vabastamise. Lisaks oleks see vastuolus kohtupraktikaga, kuivõrd tema poolt toimepandud teod ei ole toime pandud juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Arvestades kõiki eelnevaid asjaolusid, leiab kohus, et P.Z-i suhtes on otstarbekas kohaldada üksnes reaalset vangistust.
lg 41 võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kuigi P.Z toimetati kohtusse
kohaselt ning kohus teeb lahendi
lg 1 p 2 järgi ning kohtueelses menetluses ei ole tema suhtes tõkendit kohaldatud, peab kohus vajalikuks
lg 41 alusel kohaldada isiku suhtes tõkendit - vahistamine, kuna vabaduses olles võib süüdimõistetu hoiduda kõrvale karistuse kandmisest. P.Z on isikuks, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealjuures on temale inkrimineeritud kaks kuriteoepisoodi pandud toime lühikese aja jooksul ning pelgalt kuu pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Kohtu hinnangul näitab eeltoodu ilmekalt süüdistatava ükskõikset suhtumist temale varasemalt mõistetud karistustesse ning seab kahtluse alla ka tema usaldusväärsuse käesoleva kohtuotsusega mõistetava karistuse kandmisele asumise osas. Seega on karistuse mõju suurendamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks vajalik, et süüdimõistetu kannaks oma karistuse ära kinnipidamisest alates, mistõttu on põhjendatud P.Z-i suhtes kohaldada vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui ajani, mil käesoleva otsuse jõustumisekorral mööduks süüdistatava vangistuse tähtaeg. Seega tuleb P.Z-i võtta vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 25.08.2020.a. Tsiviilhagi Kohtueelses menetluses kannatanu I.U.Y esitanud tsiviilhagi summas 3,69 eurot (tlk 63). Hagi põhineb kannatanult varastatud asja väärtusel. Kohus leiab, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud P.Z-i poolt I.U.Y-le tekitatud kahju 3,69 euro ulatuses. Vastavalt kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagi täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Tulenevalt eeltoodust kuulub I.U.Y hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt välja mõistmisele. Menetluskulud 7
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava P.Z-i menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. P.Z ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumine käiks talle ilmselt üle jõu ning ta ei ole taotlenud ka vastava teabe väljanõudmist kohtu poolt. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Kuna P.Z on varasemalt kriminaalkorras karistatud isik ning tema käitumine on jätkuvalt õigusvastane, siis ei oleks kohtu hinnangul menetluskulude riigi kanda jätmisel käesoleval juhul positiivset toimet P.Z-i resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatava kanda. Seega mõistab kohus P.Z-ilt välja
lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 194,40 eurot (tlk 74-76, 91-92) ja sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 438 eurot. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks kaitsja transpordiga seotud õigusabikulude välja mõistmist. Seega jätab kohus riigi kanda kaitsja sõidukulud summas 7,20 eurot.
lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, kohustust hüvitada tsiviilhagi ning asjaolu, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine P.Z-ile ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada väljamõistetud menetluskulude osas
lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 52,70 eurot. Asitõendid
lg 3 p 1 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses (p 1). Käesoleva kriminaalasja materjalide juures asuv CD-plaat tuleb jätta
Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.