Obsah (5)

§ 372§ 423§ 103§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2026. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-2758 Tsiviilasi I. V., V. V. L.

§ 372

lg-st 1, et kohus kontrollib menetlusse võtmise staadiumis, kas asi kuulub tema kohtualluvusse. Kui kohus on hagi juba menetlusse võtnud, nagu praegusel juhul, ei tähenda see, et kohtualluvust enam ei kontrollita. Kohtualluvus on kohtul kohustuslik (imperatiivne) ja kohus peab seda kontrollima kogu menetluse vältel. See tuleneb muuhulgas

§ 423

lg 1 p 2, et kohus lõpetab menetluse, kui selgub, et asi ei kuulu selle kohtualluvusse. 22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabileping) kaotas kehtivuse alates 19. märtsist 2025.a. Hagejatel on õigus esitada hagi

§ 103lg 4 p 4 alusel.

Nimelt sätestab

§ 103

lg 2, et Eesti kohus võib põlvnemisasja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis. Sama § 3 lg 3 sätestab, et Eesti kohtus lahendatavas põlvnemisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi.

§ 103

lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka ülalpidamisasjade suhtes. Hagiavaldus on esitatud laste vanavanemate vastu PKS § 106 lg 2 alusel (asenduskohustus). Elatise sissenõudmise nõue laste vanavanematelt on oma olemuselt ülalpidamisasi. Kohus tuvastas, et hagejad on Eesti Vabariigi kodanikud ja hagejatel on Eesti Vabariigis kehtiv elukoht. Samuti elavad mõlemad kostjad Eesti Vabariigis. Kohus leiab, et

§ 103

sätestatud eeldused on täidetud, millest tulenevalt võib Eesti kohus käesolevat ülalpidamisasja lahendada.

1. Järgnevalt peab kohus kindlaks tegema, millise riigi õigust tuleb asjas kohaldada. REÕS § 65 sätestab, et vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatakse lapse elukohariigi õigust. Hagejatel on Eesti Vabariigis kehtiv elukoht XXX. TsÜS § 14 lg 2 kohaselt võib elukoht üheaegselt olla mitmes kohas. Seega kuulub antud olukorras kohaldamisele Eesti Vabariigi seadusandlus.
2. Edasi menetleb kohus hagejate ülalpidamisnõuet vanavanemate vastu. Hageja I palub kostjatelt välja mõista elatis 272,76 eurot kuus alates 19.02.2025 ja hageja II palub kostjatelt välja mõista elatis 244,56 eurot kuus alates 19.02.
4. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 2 järgi on teise astme ülenejad sugulased ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes. PKS § 105 lg 2 kohaselt annab alanejate sugulaste ja ülenejate sugulaste puhul ülalpidamist lähema astme sugulane enne kaugema astme sugulast. Juhul, kui vanemalt ei ole võimalik ülalpidamist saada või on seda ülemäära raske saavutada, annab lapsele ülalpidamist PKS § 106 lg 2 alusel ülalpidamist isik, kes seda on kohustatud tegema järgmisena. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus, kuid eelkõige peavad last ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus tuleb kõne alla siis, kui vanemalt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. Muuhulgas võib vanavanemal 5 tekkida kohustus last ülal pidada siis, kui vanema vastu esitatud elatisnõue on kohtus rahuldatud ja temalt on lapse kasuks elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita (RKTKo 19.10.2011, 3-2-1-75-11, p-d 15 ja 18).
5. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: - XXX sündinud I. V. (endine M.) ema on V. V. ja isa on N. I. (endine M.) (dtl 10, uue nime andmise otsus); - XXX sündinud V. V. (endine M.) ema on V. V. ja isa on N. I. (endine M.) (dtl 9 ja 11, sünnitunnistus ja uue nime andmise otsus); - Lastevanemate abielu on XXX kohtuotsusega lahutatud (dtl 12, kohtuotsus); - Hagejad elavad koos emaga; - Kohtuotsusega 03.06.2024 mõisteti laste isalt välja I. kasuks elatis alates 14.02.2024 summas 350 eurot kuus ja V. kasuks elatis alates 14.02.2024 summas 290 eurot kuus (dtl 14, kohtuotsus); - Hagejad esitasid täitmisavaldused võlgniku N. I. vastu (dtl 17). Isal on poja I. ees võlg alates 14.02.2023 kuni 11.07.2024 summas 1714,82 eurot. Isal on tütre V. ees võlg alates 14.02.2024 kuni 11.07.2024 summas 1420,82 eurot; - Kohtutäitur algatas 22.07.2024 täitmisavalduste ja 03.06.2024 kohtuotsuse alusel täitemenetlused täiteasjades XXX ja XXX (dtl 22); - 18.02.2025 esitas kohtutäitur M. R. teate täitmise võimatusest (dtl 24). Sissenõudja I. võla jääk on 1714,82 eurot. Laekumised puuduvad. Võlgnikul N. I. puudub vara ja nõudeõigused, millele sissenõuet pöörata; - 18.02.2025 esitas kohtutäitur M. R. teate täitmise võimatusest (dtl 27). Sissenõudja V. võla jääk on 1420,82 eurot. Laekumised puuduvad. Võlgnikul N. I. puudub vara ja nõudeõigused, millele sissenõuet pöörata; - Võlgniku N. I. vanemateks on L. I. ja S. M. (hagejate vanavanemad).
6. Kohus on tuvastanud, et hagejad on kostjate lapselapsed. Hagejate isa on N. I., kelle vanemad on kostjad. Harju Maakohtu 03.06.2024 otsusega tsiviilasjas nr XXX on N. I.lt välja mõistetud I. kasuks igakuine elatis 350 eurot ja V. kasuks igakuine elatis 290 eurot (dtl 14, kohtuotsus). Viidatud otsuse alusel on algatatud täitemenetlused XXX ja XXX (dtl 22).
7. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas N. I.lt hagejate kasuks väljamõistetud elatise kättesaamine on võimatu ning kas hagejad on elatise kättesaamiseks kasutanud ammendavalt kõiki võimalusi.
8. Hagi kohtusse esitamise ajaks oli hagejate isal täitemenetlusest tulenev nõude jääk koos täitekuludega hageja I osas 2 196,72 eurot (dtl 24) ja hageja II osas 1 805,12 6 eurot (dtl 27). Kohtutäitur M. R. 18.02.2025 koostatud tõenditest (dtl 24-28) nähtuvalt leidis kohtutäitur, et hagejate isal puuduvad rahalised vahendid ja vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Seetõttu pidas kohtutäitur nõude rahuldamise perspektiivi täitemenetluses väikseks ja ebatõenäoliseks. Kohtutäitur on samades tõendites toonud välja, et hagejate isa ei oma töökohta, kinnisvara ega vallasvara. Hagejate isa omab 04.02.2025 seisuga 100% osalust I OÜ-s (XXX) osamakse suurus 1 EUR, millele on kohtutäituri K. P. avalduse alusel 05.02.2025 seatud täielik osa käsutamise keelumärge Aktsiaselts P (registrikood XXX) kasuks (täiteasi nr XXX). Võlgniku suhtes on Täiteja pankrotimenetluse infosüsteemist näha 15 menetluses olevat täiteasja (u 34 000 euro väärtuses kokku).
9. Kohtutäituri vastustest nähtuvalt ei ole hagejad kasutanud kõiki võimalusi N. I.lt elatise sissenõudmiseks. Eelkõige ei ole need võimalused ammendunud põhjusel, et hagejad ei ole taotlenud isalt täitemenetluses perioodilise elatisnõude täitmist, vaid nõudnud sisse üksnes tekkinud elatisevõlga. TMS § 132 lg 1 sätestab, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 1 1 näeb ette aga sissetuleku arestimisel erisuse, kui sissenõue pööratakse täitmisele lapse perioodilise elatisnõude sundtäitmisele suunatud menetluses. TMS § 132 lg 1 1 lubab kohtutäituril arestida ka kuni pool TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulekust või kui sissetulek jääb alla selle, kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. Ka kohtupraktikas on leitud, et pelgalt elatise võla olemasolu, kui elatist on võimalik kätte saada kuigi hilinemisega ning hageja seaduslik esindaja ei ole astunud kõiki samme, et survestada teist vanemat elatist tasuma, puudub alus vanavanematelt elatise väljamõistmiseks (TlnRnKo 28.08.2024, 2-23-8376, p 41).
10. Kohtu hinnangul on kostjad menetluses tõendanud, et hagejate isa on asunud enda ülalpidamiskohustust hagejate ees täitma. 22.01.2026 toimunud kohtuistungil osales laste isa, kes andis kohtule selgitusi, mille kohaselt N. I. tasub hagejatele igakuiselt 650 eurot. Laste ema V. V. kinnitas, et alates mai kuust 2025.a. tasub laste isa 640 eurot kuus (vt istungiprotokoll). See, et hagejate isal on käimas veel teisi täitemenetlusi, ei ole kohtu hinnangul antud juhul määrav, kuna elatisnõue täidetakse TMS § 8 lg 2 kohaselt täitemenetluses eelisjärjekorras enne teisi nõudeid.
11. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagejad ei ole kohtumenetluses tõendanud, et hagejatel on enda isalt ülemäära raske või võimatu ülalpidamist saada. Samuti ei ole hagejad kasutanud ammendavalt võimalusi enda isalt elatise sissenõudmiseks. Kohtutäituril on võimalik rakendada TMS § 132 lg 1 1 sätestatud meedet ning arestida vanema sissetulek suuremas ulatuses, mis võimaldaks katta ka hageja perioodilisi ülalpidamiskulusid. Kuna eeldus vanavanematelt elatise väljamõistmiseks ei ole täidetud, puudub vajadus hinnata väited ja tõendeid kostjate majandusliku seisundi kohta. Menetluskulud 33.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis õigustaksid

§ 164

lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvalekaldumist ning hagi rahuldamata jätmise tõttu kulude lapse kanda jätmist. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi 7 kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 8