) § 231 lg-st 4 tulenevad täitemenetluse alustamise formaalsed eeldused.
lg 1 p 7 näeb ette, et täitemenetlus lõpetatakse täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kohtutäitur alustas täitemenetlust
lg 1 p-s 19 nimetatud täitedokumendi alusel, kuid täiteasjas ei ole esitatud
lg-s 4 nimetatud täitemenetluse läbiviimiseks olulisi dokumente, millest oleks avaldajale selge, millisest dokumendist ja kui suures ulatuses tuleneb tema rahaline kohustus. Samuti on tõendamata, et nõue on muutunud sissenõutavaks. Kohustuslike dokumentide võlgnikule esitamata jätmisega on täitemenetluse algatamise eeldused täitmata. Lisaks on täitemenetluse ajal toimunud hüpoteegi loovutamine, millest kohtutäitur ei ole võlgnikku teavitanud. Kohtutäitur jättis ekslikult kaebuse läbi vaatamata põhjendusel, et täitmisteate vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Võlgnik võib tugineda
Kuna täitemenetluse läbiviimine on praegusel juhul lubamatu, kuulub arestimisakt tühistamisele. Avaldaja vaidlustas vara arestimise tervikvarana, kuna sellisel viisil korteriomandite realiseerimine ei anna sellist tulemit, kui korteriomanditele hinna määramine eraldi. 2 Puudutatud isikute seisukohad 2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur märkis, et jääb oma 01.03.2024 kaebuse kohta tehtud teate (kaebus vaadatakse läbi osaliselt) ja 15.03.2024 allkirjastatud otsuse juurde. Täitemenetluse algatamise eeldused olid täidetud, sissenõudja esitas kohtutäiturile kõik nõutud dokumendid, tegi tagatavad nõuded kohtutäiturile usutavaks ja esitas ka detailse arvestuse. Kohtutäitur edastas võlgnikule täitemenetluse algatamisel seadusega nõutud dokumendid, milleks on täitmisteate ja täitedokument (
Täiteasi 176/2023/4182 algatati
Kohtutäitur edastas võlgnikule koos täitmisteatega Tallinna notari Tea Türnpuu 07.03.2022 koostatud ja tõestatud lepingu notariaalasjas nr. 630 ja Tallinna notari Tea Türnpuu 12.03.2023 koostatud ja tõestatud lepingu notariaalasjas nr. 430 (täitedokumendid).
lg 4¹ kohaselt tuleb
lg 1 p-s 19 nimetatud täitedokumendi puhul täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Kõiki mainitud dokumente ei pea kohtutäitur koos täitmisteatega võlgnikule edastama. Kohtutäitur ei nõustu kaebuses esitatud väitega, mille kohaselt kohtutäitur ei ole kontrollinud kas nõue on muutunud sissenõutavaks. Kohtutäiturile esitatud laenulepingu L02321139 tähtpäev oli 15.10.
Täitemenetluse aluseks olevad asjaolud ei ole pärast menetluse alustamist muutunud. Nõude loovutamine sissenõudjale ei mõjuta täitemenetluse alustamise eelduste täitmist. Avaldajat on nõude loovutamisest teavitatud 20.02.2024 e-kirjaga, mis on edastatud ka kohtutäiturile. Kuna avaldajat on korrektselt nõude loovutamisest teavitatud, siis ei olnud vajalik loovutamisdokumenti avaldajale edastada. Maakohtu määrus ja põhjendused
217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses (
4.2. Asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on kohtutäitur täitnud täitemenetluse alustamise eeldused. Täitemenetluse toimikust nähtub, millised dokumendid on kohtutäiturile esitatud, mille järgi saab täitur kontrollida, kas nõue on muutunud sissenõutavaks.
lg 4¹ kohaselt tuleb
lg 1 p-s 19 nimetatud täitedokumendi puhul täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Dokumendid on esitatud. Kõiki mainitud dokumente ei pea kohtutäitur koos täitmisteatega võlgnikule edastama. Kohtutäitur on kinnitanud, et ta on nimetatud dokumente kontrollinud. Kohtutäiturile esitatud laenulepingu L02321139 tähtpäev oli 15.10.
lg 2 võimaldab kohtutäituril panna kinnisasju ühiselt enampakkumisele juhul, kui kohtutäituri arvates annab ühine pakkumine suurema tulemi või hoiab kokku täitekulusid. Kohtutäitur on oma otsuses piisavalt põhjendanud, mille alusel ta arvab, et ühine pakkumine annab suurema tulemi ning hoiab kokku täitemenetluse kulusid. Kohtutäitur on selgitanud, et kui korteriomandite müük eraldi üldse võimalik oleks ja tulemust annaks, kahjustaks valmis ehitamata korteriomandite müük eraldi täitemenetluse osaliste õigusi, kuna müügihind oleks oluliselt madalam ja eraldi enampakkumistega kaasneksid suuremad kulud (nt täitekulud müügikuulutuste avaldamisel või kohtutäituri lisatasu enampakkumiste korraldamise eest). Määruskaebus 5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja kaebuse rahuldada. 5.1. Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et võlgnikul ei ole õigust esitada
lg 1 p 7 alusel avaldust täitemenetluse lõpetamiseks täitemenetluse alustamise tingimuste täitmata jätmise tõttu. Avalduse esitamine ei ole praegusel juhul käsitletav täitmisteate vaidlustamisena. Võlgnikul on õigus esitada
lg 1 p 7 alusel taotlus kogu täitemenetluse kestel, sest vastavad asjaolud võivad ilmneda ka pärast vaidlustamistähtaja möödumist. Avaldaja ei ole vaidlustanud täitmisteadet, vaid on toonud välja, millised dokumendid on täitur avaldajale koos täitmisteatega edastanud ning millise info on avaldaja täitemenetluses saanud. 5.
lg-s 4 1 nimetatud dokumendid täitedokumendid, mis tuleb võlgnikule koos täitmisteatega kätte toimetada (
Kohtutäituril oli kohustus kontrollida nimetatud dokumentide olemasolu ja seda, kas täitemenetluse läbiviimise eeldused on täidetud. 5.4. Seoses sissenõudja vahetumisega on ekslik käsitlus, et võlgniku teavitamata jätmine on lubatav. Kohtutäitur on rikkunud
§-st 8 tulenevat kohustust selgitada võlgnikule tema õigusi ja kohustusi. Sissenõudja vahetumisest oleks tulnud võlgnikku teavitada. Isikut, kes teavitab võlgnikku õiguste üleminekust, ei saa lugeda koheselt sissenõudja õigusjärglaseks. Kohtutäiturile peaks olema tõendatud, et võlgnik on loovutamise teate ka kätte saanud. Kohtutäituri teavitamise kohustust kinnitab ka
lg 1 2, mis sätestab, et sissenõudja õigusjärglane võib ühineda algatatud täitemenetlusega. Kuivõrd sissenõudja õigusjärglane ei pea ühinema alustatud täitemenetlusega, vaid võib ühineda, siis on kohtutäituril kohustus kontrollida ühinemise eelduste olemasolu ning võlgnikku oma otsusest teavitada. 5.
lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ning kuna ta ei ole seda teinud, on ta kaotanud õiguse taotleda neil asjaoludel täitemenetluse lõpetamist (
Kuigi võlgnik on määruskaebuses leidnud, et tema taotlust on ebaõigesti käsitletud kaebusena, on võlgnik kohtule esitatud avalduses ka ise märkinud, et võlgnik vaidlustas 26.02.2024 kohtutäituri tegevuse täitemenetluse alustamise eelduste täitmata jätmise tõttu ning on palunud kaebuses kohustada kohtutäiturit kaebust sisuliselt läbi vaadata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtutäitur eksinud kui käsitles võlgniku taotlust kaebusena
11. Võlgnik on tuginenud sellele, et täitemenetluse algatamise formaalsed tingimused ei olnud täidetud, kuna talle ei toimetatud koos täitmisteatega kätte
lg 4-s 1 nimetatud dokumente, mistõttu ei olnud selge, kas sellised dokumendid olid üldse esitatud.
lg 2 esimese lause kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Vaidlus puudub, et võlgnik on täitmisteate kätte saanud. Riigikohus on selgitanud, et kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel ehk täitemenetluse korraldamisel, sh täitedokumendi täitmiseks võtmist, saab täitemenetluse osaline vaidlustada eelkõige
lg 1 alusel esitatud kaebusega kohtutäituri otsuse või tegevuse peale (vt RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 16; RKTKm 12.03.2014, 3-2-1-1-14, p 18; RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul leidis kohtutäitur põhjendatult, et
lg 41 nimetatud dokumentide esitamata jätmisele oleks võlgnik saanud tugineda täitmisteate vaidlustamisel. Kuigi kohtutäitur on jätnud kaebuse osaliselt läbi vaatamata, on kohtutäitur 01.03.2024 teates vastusena võlgniku väidetele selgitanud, et täitemenetluse algatamise formaalsed eeldused olid täidetud, s.o vastavad dokumendid olid esitatud (dtl 331333). 12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et võlgniku poolt esitatud asjaolud ei anna alust asuda seisukohale, et täitemenetluse algatamine ja vara arestimine olid põhjendamatud. 12.1. Praegusel juhul algatati täitemenetlus
lg 1 p-s 19 nimetatud täitedokumendi alusel.
lg 41 sätestab, et
lõike 1 punktides 19 ja 191 nimetatud täitedokumentide puhul tuleb täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus.
lg 4 sätestab, et täitmisteatele võib jätta täitedokumendi ärakirja lisamata, kui täitmisteade toimetatakse kätte paberkandjal. Kui täitmisteatele ei ole täitedokumenti lisatud, selgitatakse täitmisteates, millisel viisil on võimalik täitedokumendiga tutvuda. Kui võlgnik soovib täitedokumendiga tutvuda, edastab kohtutäitur täitedokumendi võlgnikule tema avaldatud viisil. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et täitemenetluse algatamist ei ole alust pidada põhjendamatuks seetõttu, et võlgnikule ei toimetatud koos täitmisteatega kätte
Asjas on tõendatud, et nimetatud dokumendid olid koos täitmisavaldusega kohtutäiturile esitatud (dtl 138-140; dtl 190-194). Samuti on kohtutäitur saatnud dokumendid võlgnikule 06.03.2024 e-posti teel ning võlgnikul on olnud võimalik nendega tutvuda (dtl 343). 12.2. Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka võlgniku väited, et kohtutäitur ei teavitanud teda sissenõudja asendamisest. Sissenõudja on praegusel juhul asendunud pärast täitemenetluse algatamist ja vara arestimist. VÕS § 170 kohaselt loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Asja materjalidest nähtuvalt on esialgne võlausaldaja võlgnikku nõude loovutamisest teavitanud 20.02.2024 e-kirja teel (dtl 313-315). Samal kuupäeval on teavitatud 6 nõude loovutamisest ka kohtutäiturit ning 21.02.2024 esitas OÜ Riverside Home kohtutäiturile avalduse senise sissenõudja asendamiseks, sealjuures esitati kohtutäiturile notariaalselt tõestatud nõude loovutamise ja ühishüpoteegi ja hüpoteegi loovutamise lepingud (dtl 272, 278-287, 294). 21.02.2024 e-kirjas on kohtutäituri abi sissenõudjale vastanud, et esialgne sissenõudja on asendatud (dtl 306).
lg 1 sätestab, et kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Ka olukorras, kus õigusjärglust kaasatoov juhtum leiab aset täitemenetluse kestel, kehtib
Kui õigusjärglus on kohtutäiturile
lg 1 kohaselt tõendatud, asub uus võlausaldaja esialgse sissenõudja asemele ning menetlus jätkub õigusjärglase suhtes sealt, kus see pooleli jäi. Täitemenetluse seadustik ei sätesta, et kohtutäitur peaks tegema õigusjärgluse korral täitemenetluses eraldiseisva otsuse (vt ka TrtRKm 16.06.2020, 2-201453, p 14.1.2). Määruskaebusest nähtuvalt ei ole võlgnik vaidlustanud seda, et OÜ Riverside Home on esialgse sissenõudja OÜ Credory õigusjärglane. Samuti ei ole võlgnik tõendanud, et kohtutäituri poolt tema teavitamata jätmine oleks toonud kaasa tema õiguste rikkumise. Ringkonnakohtus märgib, et võlgniku viide
lg-le 1 2, mille järgi võib sissenõudja õigusjärglane ühineda algatatud täitemenetlusega, ei ole praegusel juhul asjakohane. Perehüvitiste seaduse eelnõu 217 SE II seletuskirjast nähtuvalt täiendati
§-i 18 lõikega 1², et luua riigile õiguslik alus pärast täitemenetlusaegse elatisabi väljamaksmist lapse elatise täiteasjaga ühineda perehüvitiste seaduse § 58 lg 3 kohaselt. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud OÜ Riverside Home täitemenetlusega ühinema
13. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna võlgniku väited, mis puudutavad vara ühiselt enampakkumisele panemist ja vara hinda, alust pidada vara arestimist tühiseks.
kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Praegusel juhul selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur on 09.02.2024 vara arestimise aktiga arestinud Pärnu maakond, Pärnu linn, Pilli tn 13 asuvad korteriomandid nr 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 ning on määranud arestitud vara hinnaks 650 000 eurot. Sealjuures on kohtutäitur toonud välja, et korteriomandid tuleb müüa enampakkumisel tervikvarana, kuna korterid ei ole valmis ehitatud ja nende müük enampakkumisel eraldi korteritena ei oleks tulemuslik (dtl 86-104).
lg 2 võimaldab panna kinnisasju enampakkumisele ka juhul, kui kohtutäituri arvates annab ühine pakkumine suurema tulemi või hoiab kokku täitekulusid.
lg 1 kohaselt hinnatakse asi arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti.
lg 7 järgi võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna vaidlustada kohtutäiturile esitatava kaebusega
§-s 217 sätestatud korras.
lg 8 sätestab, et hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Kohtutäitur on praegusel juhul võlgniku kaebuse alusel esitanud
Sealjuures on kohtutäitur toonud käesolevas asjas määruskaebusele esitatud seisukohas esile, et tsiviilasjas nr 2-24-4295 on võlgnik 23.05.2024 avalduses loobunud kaebusest kohtutäituri poolt arestimisaktis märgitud hinna vaidlustamiseks. 14. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka väited, mille kohaselt oli võlgnikul, OÜ Riverside Home poolt 24.10.2024 kohtutäituri tasu kohta väljastatud arve tasumise tõttu, teadmine, et täitemenetlus on lõpetatud ning uut täitemenetlust tema suhtes algatatud ei ole. 7 Määruskaebusele lisatud kirjavahetusest nähtub, et kohtutäituri abi on 14.04.2024 ja 19.04.2024 e-kirjades võlgnikule selgitanud, et täitemenetluse osalised soovisid saavutada kokkulepet täitemenetluse lõpetamiseks ajal, mil täitur ei olnud veel täitetoiminguid teinud ning arve väljastati kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse alusel. Täitemenetlus jäi võlgniku suhtes lõpetamata, kuna planeeritud kokkulepet ei sõlmitud (dtl 479, 546, 510).
, mis sätestab täitemenetluse lõpetamise alused, kohaselt ei ole kohtutäituri tasu maksmine täitemenetluse lõpetamise aluseks sissenõudja nõude osas. Sealjuures tuleneb
Kuna praegusel juhul ei lõpetatud täitemenetlust pärast kohtutäituri tasu kohta väljastatud arve tasumist, ei olnud täitemenetluse jätkamiseks vajalik algatada uut täitemenetlust.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.