§ -dest 126 lg 3 p 1; § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p.p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 310; § 311; § 313; KarS § -de 73 lg 1, 3; § 78 p 1 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Katre Paenurm KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud. Juhindudes KarS § 73 lg 1, 3 jätta Katre Paenurmele mõistetud ärakandmata karistus 6 kuud vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Katre Paenurm ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Juhindudes KarS § 78 p 1 Katre Paenurm katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 04.03.2026. Juhindudes VÕS §-dest 1045 lg 1 p 5 ja § 1043 rahuldada kannatanu P. L. (isikukood: XXX) poolt süüdistatava Katre Paenurme vastu esitatud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju summas 2400.- (kaks tuhat nelisada) euro nõudes. Katre Paenurmelt välja mõista kannatanu P. L. kasuks tsiviilhagi kannatanule kuriteoga tekitatud varalise kahju summas 2400.- eurot. Välja mõistetud tsiviilhagi tuleb Katre Paenurmel tasuda kannatanu P. L. XXX AS olevale arveldusarvele nr XXX, tsiviilhagi tasumisel märkida selgituseks „hagi hüvitamine kriminaalasi nr 1-26-636“. Juhindudes
lg 3 p 1 kriminaalasja materjalide juures olevad digitaalsed andmekandjad ja nendel olev teave kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde.
§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel Katre Paenurmelt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1329.- (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot. osaliselt kohtueelses uurimises 200,88.- eurot ja kohtulikul uurimisel tekkinud kaitsjakulu summas 178,56 eurot. 8.
lg 3 alusel määrata, et Katre Paenurmelt välja mõistetud menetluskulu (sundraha, osaliselt kaitsjatasud) tuleb tal kohtuotsuse jõustumisel tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse makseinfos märgitud ajal ja ulatuses kuni kohustuse täitmiseni. Makseinfo menetluskulude tasumiseks antakse Katre Paenurmele üle, kas kohtuotsuse kuulutamisel või edastatakse talle avaldatud e-posti aadressile: XXX. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 9. Juhindudes
Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus ja kokkuleppe sisu Katre Paenurm on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 30.04.2024 kuni 28.08.2024, olles tööl XXX eramus, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil P. L.ule kuuluvad järgmised kuldehted: kullast hoop kõrvarõngad väärtusega 100 eurot, kullast tsaariaegse medaljoni kahele pildile väärtusega 300 eurot, kullast paksem kett väärtusega 500 eurot, kaks kullast kaelaketti väärtusega 500 eurot/tk, koguväärtusega 1000 eurot, kullast roosa kiviga ripats väärtusega 100 eurot, kullast väikese kiviga sõrmus väärtusega 150 eurot, kullast sõrmus valgest kullast triibuga ja väikeste teemanditega väärtusega 500 eurot. Kokku tekitas kannatanule P. L.ule kahju summas 2650 eurot. Seega pani Katre Paenurm oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkulepe: 09. veebruaril 2026 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Juhalo, süüdistatav Katre Paenurm ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Aasmaa käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Liis Juhalo taotleb kohtus Katre Paenurme süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja viimase karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest 6 kuu pikkuse vangistusega. Kokkuleppele on saadud selles, et KarS § 73 lg 1, 3 alusel määratakse, et Katre Paenurmele mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui tema ei pane 1 aasta pikkuse 2 katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtule antakse teada, et Katre Paenurm oma kuritegeliku käitumisega tekitas kannatanu P. L.ule otsest varalist kahju summas 2650,00.- eurot, mille kohta on kannatanu esitanud tsiviilhagi Katre Paenurmi vastu varalise kahju nõudes summas 2400,00 eurot, mis tuleb Katre Paenurmel kanda P. L. XXX AS olevale arvele nr XXX. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1329.- eurot ja osaliselt kaitsjatasu temale kohtueelses menetluses õigusteenuse osutamise eest summas 200,88.- eurot, samuti jäävad süüdistatava kanda kohtus tekkivad kaitsjakulud
Katre Paenurmel tekkinud kaitsjakulud summas 44,64.- jäetakse aga riigi kanda. Kokkuleppele on saadud selles, et Katre Paenurmel võimaldatakse temalt välja mõistetud menetluskulusid (sundraha ja osaliselt kaitsjakulusid) summas 1529,88.- eurot tasuda
Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub s.t kohtule on teada, et süüdistatav ja tema kaitsja kokkulepet prokuratuuriga sõlmides nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, esitatud tsiviilhagiga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus Harju Maakohtus: Harju Maakohtus 26.02.2026 toimunud kohtuistungil märkis süüdistatav Katre Paenurm, et ta nõustub prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Süüdistatav märkis, et ta on nõus kriminaalmenetluskulude hüvitamisega riigi tuludesse kokkuleppes välja toodud ulatuses ja tingimustel ning kannatanule tekitatud varalise kahju summas 2400.- euro hüvitamisega. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda – Johanna Aasmaa, kinnitas, et süüdistatava Katre Paenurm ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkulepe on sõlmitud kokkuleppemenetluse sätteid järgides, on seaduslik ning see tuleks kohtul kinnitada kokkulepitud kujul. Sõlmitud kokkuleppes on Katre Paenurm väljendanud oma tahet tema suhtes alustatud kriminaalasi lahendada kokkuleppemenetluse korras. Katre Paenurm on omaks võtnud tema vastu esitatud tsiviilhagi ja on nõus selle kannatanule hüvitama. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Juhalo jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning taotles kohtult selle kinnitamist kokkulepitud tingimustel, märkides, et süüdistatavalt kuuluvad riigi tuludesse väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud sundraha ja osaliselt kaitsjatasude näol. Samuti tuleks kohtul rahuldada kannatanu poolt süüdistatava Katre Paenurm vastu esitatud tsiviilhagi ning tekitatud kahju kannatanu kasuks välja mõista. Kohtuotsuse motiivid: Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava, tema kaitsja selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja abiprokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et Katre Paenurm tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades kohaldades KarS §-des § 73 lg 1, 3; § 78 p 1 sätestatut. 3 Juhindudes
§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 käesolevas kriminaalasjas tekkinud menetluskulud kuuluvad süüdistatavalt riigi tuludesse väljamõistmisele ning seda kokkulepitult: sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1329.- eurot, kohtueelses ja kohtulikus menetluses tekkinud kaitsjatasud. Kaitsjakulud summas 44,64.- eurot jäetakse riigi kanda.
lg 3 kohaselt võimaldada Katre Paenurmelt temalt välja mõistetud menetluskulusid kogusummas 1529,88.eurot tasuda 12 kuu jooksul kuni kohustuse täitmiseni ja seda alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude ulatus ja informatsioon, kuhu menetluskulusid tasuda tuuakse välja kohtuotsuse makseinfos. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Katre Paenurm oma kuritegeliku käitumisega on tekitanud kannatanule otsest varalist kahju 2650,00.- euro ulatuses, millisest ta on osa kahju s.o summas 250.- eurot kannatanule hüvitanud. Kannatanu P. L. on käesolevas kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi süüdistatava Katre Paenurm vastu varalise kahju summas 2400.- euro nõudes ja hüvitamiseks. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesoleval hetkel on süüdistatav oma kuritegeliku käitumisega kahjustanud kannatanu varalist seisu, viimase omandit. Antud hetkel on kohtule teada, et Katre Paenurm on prokuratuuriga kokkulepet sõlmides nõustunud tekitatud kahju ulatuse ja laadiga s.t tema suhtes esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud ei ole, vaid on nõustunud selle hüvitamistega kannatanule. Kohus asub seisukohale, et eelpool välja toodud kannatanu käesolevas kriminaalajas esitatud tsiviilhagi kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele. Antud faktile tuginedes asub kohus seisukohale, et eelpool märgitud kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel s.o hagi õigeksvõtt. TsMS § 440 lg 1 sätestab, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Süüdistatavalt Katre Paenurmelt tsiviilhagi väljamõistmisel kohus juhindub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5.
p 11 kohaselt süüdimõistvas kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes kohaldatavate meetmete osas. Kriminaalasja materjalide juures on digitaalsed andmekandjad ja kohus jätab nii andmekandjad kui ka nendel oleva teabe kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde, juhindudes
Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.