← Eesti

2-25-19626/10

Obsah (5)§ 96§ 100§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2026, Kuressaare Tsiviilasja number 2-25-19626 Tsiviilasi O.I hagi

) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

§ 99kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist 2

(2)lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 1. jaanuaril 2022 jõustunud

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Seejuures on igakuise elatise arvutamise aluseks

§ 101

lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea

§ 101

lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, vähendatakse

§ 101

lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse üldjuhul

§ 101

lg 7 järgi järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes, kuid mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat, elatist ei vähendata.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

  1. Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama.
  2. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
  3. Rahvastikuregistri andmetel on O.I B.J ja kostja D.C ühine alaealine laps. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, loeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel kostja poolt õigeks võetuks hageja väited, et hageja ja kostja ei ela koos ning, et kostja andis hagejale ülalpidamist viimati 10.07.
  4. Hageja kostjaga koos ei viibi. Kuigi B.J peres kasvab kaks B.J ja kostja D.C ühist last, on üks neist täisealine ning laste vanusevahe on rohkem kui kolm aastat, seega ei kuulu

§ 101lg 6 ja 7 kohaldamisele.

Seega määrab kohus elatise kindlaks vastavalt

§ 101lg-tele 3-5.

  1. Hageja palub kostjalt elatis välja mõista alates hagiavalduse esitamisest. Hagiavaldus esitati kohtule 18.11.
  2. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on O.I B.J teine laps, seega perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on tema lapsetoetus 80 eurot. Kuna B.J peres kasvab kolm PHS § 17 lg 1 alusel lapsetoetust saavat last, saab pere lasterikka pere toetust summas 450 eurot (PHS § 21 lg 2).
  3. Alates hagi esitamisest kuni O.I täisealiseks saamiseni (s.o 22.12.2028) tuleb kostjal tasuda hagejale elatist summas summas 264,24 eurot, mis kujuneb välja järgnevalt: 282 eurot 31 senti (

§ 101

lg 3) + 59 eurot 43 senti (

§ 101

lg 4) - 37 eurot 50 senti - 40 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust ja 50% lapsetoetusest,

§ 101lg 5), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt 3

(2)perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  1. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
  2. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra. Hageja taotleb, et igakuine jooksev elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja arvelduskontole.
  3. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
  4. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 4
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.