Obsah (5)
§ 49§ 47§ 55§ 50§ 8KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Kaisa Margus 29.01.2026,Tallinn 2-22-15625 Menetlusosalised ja nende Võlgnik: K V (isikukood xxxx)
§ 49
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud kolm aastat, mistõttu peab kohus otsustama võlgniku kohustustest vabastamise. 7.
§ 49
lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma
§-s 47 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohustustustest vabastamise menetlusega antakse raskes majanduslikus olukorras olevale võlgnikule võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-21-46-13, p 11).
- Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamist ei välista see, kui võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid väikestes summades ja / või summades, mis ei moodusta suurt osa koguvõlast. Oluline on see, kas võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva menetlusega kaasnevaid kohustusi (ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve). Kohus hindab ka võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluses ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse.
- Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on terve menetluse kestel töötanud xxxx ja teeninud stabiilselt töötasu (dtl 172, dtl 201, dtl 225, dtl 290). Kohtule ei ole teada asjaolusid, 2 mis annaksid aluse väitmaks, et võlgnikult oleks mõistlikult saanud eeldada tasuvamale tööle asumist, selliseid asjaolusid ei ole põhistanud ka võlausaldajad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust käia tööl, s.o tulu teenimise kohustust (
§ 47lg 1).
10. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses (sh pankrotimenetlusega paralleelselt kulgenud menetluses) teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku summas 4693,18 eurot (dtl 172-173, dtl 226, dtl 291). Võlgniku poolt tegelikult loovutatud summa on isegi suurem, sest võlgniku rahadest tasuti osaliselt ka pankrotihalduri / usaldusisiku tasu. Seega sõltumata sellest, et võlgniku sissetulek ei ole olnud suur ning võlgnikul on olnud raskusi toimetulekuga (mida on kinnitanud usaldusisik), on võlgnik teinud tublisti võlausaldajatele väljamakseid. Kohtule ei ole teada asjaolud, mis annaksid aluse väitmaks, et võlgnik on rikkunud loovutuskohustust, selliseid asjaolusid ei ole põhistanud ka võlausaldajad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust (
§ 47lg 3).
- Kohus ei nõustu võlausaldaja etteheitega, nagu oleks võlgnik toimetanud oma rahaga pillavalt. Esiteks, olukorras, kus võlgnik ei ole loovutuskohustust rikkunud, ei saaks see asjaolu – isegi kui see vastaks tõele – olla alus võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Teiseks, hinnates võlgniku arvelduskonto väljavõtteid, ei saa kohus põhjendatult väita, et võlgnik on oma vara raisanud ja elanud pillavalt. Kohus on sellega seoses menetluse jooksul võlgnikult selgitusi küsinud, kuid kohtu hinnangul on võlgnik andnud aktsepteeritavaid vastuseid (dtl 339).
- Kohus ei nõustu võlausaldaja etteheitega, nagu tuleks võlgnik jätta kohustustest vabastamata, sest võlgnik on eelistanud osasid võlausaldajaid. Võlausaldaja etteheide tugineb sellele, et võlgniku arvelduskontolt nähtub, et võlgnik on teinud sõpradele / lähedastele makseid – mida võlgnik on selgitanud sellega, et võlgnik on tagastanud raha sõpradele / lähedastele, kes on teda rasketel aegadel rahaga aidanud (dtl 287, dtl 340). Arvestades, et võlgnik ei ole loovutuskohustust rikkunud, ei saa kohus jätta võlgnikku kohustustest vabastamata põhjusel, et võlgnik on otsustanud sellisel viisil oma vabas kasutuses olnud raha kasutada. Kohtule ka ei nähtu, et võlgnik oleks seda tehes käitunud pahatahtlikult. Oma kohtumäärusega kinnitatud võlausaldajaid on võlgnik kohelnud võrdselt ning täitnud nende ees oma loovutuskohustust.
- Kokkuvõtteks, eeltoodut arvestades lõpetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks rikkunud oma seaduses ettenähtud kohustusi, veelgi enam, et võlgnik oleks rikkunud kohustusi süüliselt. Hoolimata väikesest töötasust ja toimetuleku raskustest, on võlgnik terve menetluse ajal käinud korralikult tööl, teinud võlausaldajatele väljamakseid ning teinud koostööd nii usaldusisiku kui ka kohtuga. Võlgnik ei ole olnud pahatahtlik. Puudub alus jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohus leiab, et võlgnikule tuleks nüüd anda võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kohus avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (
§ 49lg 14).
14. Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, vabastab kohus usaldusisiku oma ülesannete täitmisest (
§ 55lg 1 p 2).
15. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (
§ 50lg 1).
Võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus (
§ 50lg 2).
3 16. Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda (
§ 8lg 3).
Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kaisa Margus kohtunik 4