) redaktsiooni. 21.
lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Pärnu Maakohus on algatanud võlgniku X.K avalduse alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse 11.10.2018 määrusega. Seega on X.K kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud käesolevaks ajaks rohkem kui viis aastat.
Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 24.
lg 2 p 2 sätestas, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul on X.K rikkunud
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 25.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Asjaoludest nähtuvalt X.K on kohustustest vabastamise menetluse vältel olnud hõivatud tööga ja tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. 26. Kuni 30.06.2022 kehtinud
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on seisukohal, et võlgnik on nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud. 27.
lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
lgtest 2 – 6 tulenevalt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule ning usaldusisik peab sellest võlgnikule andma 25%. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 lg 1 1 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. 2019.aastal oli palga alammäär 540 eurot, 2020.aastal ja 2021.a 584 eurot, 2022.aastal 654 eurot ja 2023.aastal 725 eurot. Kohus on tuvastanud rahvastikuregistri andmete kohaselt, et võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps. Seega võlgniku mittearestitav tulu osa
lg 5 ja TMS § 132 lg 1 ja 2 järgi 2019.a 720 eurot (540+1x1/3x540), 2020 ja 2021.a 778,67 eurot kuus (584+1x1/3x584), 2022.a 872 eurot kuus (654+1x1/3x654) ja 2023.a 966,67 eurot kuus (725+1x1/3x725). Mittearestitavat tulu ületavast osast pidi võlgnik
lg-te 4 ja 5 järgi koosmõjus TMS § 132 lg-ga 3 võlausaldajatele üle andma ⅔, millest omakorda 25 % pidi jääma võlgnikule. Seega pidi võlgnik andma võlausaldajatele üle TMS § 132 lg-tes 1 ja 2 sätestatud mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetulekust kokku ½ (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-12-33819, p 17.2, Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-15-2218, p 33). Võlgniku töötasu on mõnedel kuudel olnud sellest suurem. Kohus on tuvastanud, et võlgnik ei ole korrektselt pidanud arvestus oma sissetulekute üle. Kohtu arvutuste kohaselt oleks pidanud võlgnik tegema võlausaldajatele väljamakseid summas 5252,06 eurot. Võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud ei ole. 28. Võlgniku pangakontode väljavõtete kohaselt on kohus tuvastanud, et võlgnik oleks pidanud arvestama võlausaldajatele väljamakseid järgnevatel kuudel: - Oktoober 2019 oli võlgniku sissetulekuks kokku 724,00 eurot, millest oleks pidanud väljamakseteks arvestama 2,00 eurot; 5 - Detsember 2019 oli võlgniku sissetulekuks kokku 723,00 eurot, millest oleks pidanud väljamakseteks arvestama 1,50 eurot; Jaanuar 2020 oli võlgniku sissetulekuks kokku 820,56 eurot, millest oleks pidanud väljamakseteks arvestama 20,95 eurot; Juuli 2020 oli võlgniku sissetulekuks kokku 927,00 eurot, millest oleks pidanud väljamakseteks arvestama 74,17 eurot; Veebruar 2021 oli võlgniku sissetulekuks kokku 2548,38 eurot, millest oleks pidanud väljamakseteks arvestama 884,86 eurot; Juuli 2021 oli võlgniku sissetulekuks kokku 1086,00 eurot, millest oleks pidanud väljamakseteks arvestama 153,67 eurot; August 2021 oli võlgniku sissetulekuks kokku 1050,00 eurot, millest oleks pidanud väljamakseteks arvestama 135,67 eurot; November 2021 oli võlgniku sissetulekuks kokku 1295,20 eurot, millest oleks pidanud väljamakseteks arvestama 258,27 eurot; Detsember 2021 oli võlgniku sissetulekuks kokku 961,60 eurot, millest oleks pidanud väljamakseks arvestama 91,47 eurot; Jaanuar 2022 oli võlgniku sissetulekuks kokku 996,60 eurot, millest oleks pidanud arvestama väljamakseteks 62,30 eurot; Veebruar 2022 oli võlgniku sissetulekuks kokku 971,60 eurot, millest oleks pidanud arvestama väljamakseteks 49,80 eurot; Märts 2022 oli võlgniku sissetulekuks kokku 916,60 eurot, millest oleks pidanud väljamakseteks arvestama 22,30 eurot; Mai 2022 oli võlgniku sissetulekuks kokku 917,60 eurot, millest oleks pidanud väljamakseteks arvestama 22,80 eurot; Juuni 2022 oli võlgniku sissetulekuks kokku 1401,00 eurot, millest oleks pidanud väljamakseteks arvestama 264,50 eurot; Juuli 2022 oli võlgniku sissetulekuks kokku 1400,00 eurot, millest oleks pidanud väljamakseteks arvestama 264,00 eurot; August 2022 oli võlgniku sissetulekuks kokku 1890,00 eurot, millest oleks pidanud väljamakseteks arvestama 509,00 eurot; September 2022 oli võlgniku sissetulekuks kokku 1400,00 eurot, millest oleks pidanud arvestama väljamakseteks 264,00 eurot; Oktoober 2022 oli võlgniku sissetulekuks kokku 1187,88 eurot, millest oleks pidanud väljamakseteks arvestama 157,94 eurot; November 2022 oli võlgniku sissetulekuks kokku 1471,59 eurot, millest oleks pidanud väljamakseteks arvestama 299,80 eurot; Detsember 2022 oli võlgniku sissetulekuks kokku 1946,60 eurot, millest oleks pidanud arvestama väljamakseteks 537,30 eurot; Veebruar 2023 oli võlgniku sissetulekuks kokku 1416,60 eurot, millest oleks pidanud arvestama väljamakseteks 224,97 eurot; Aprill 2023 oli võlgniku sissetulekuks kokku 2275,50 eurot, millest oleks pidanud arvestama väljamakseteks 654,42 eurot; September 2023 oli võlgniku sissetulekuks kokku 989,55 eurot, millest oleks pidanud arvestama väljamakseteks 11,44 eurot; Oktoober 2023 oli võlgniku sissetulekuks kokku 1536,60 eurot, millest oleks pidanud arvestama väljamakseteks 284,97 eurot. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud süüliselt (s.o tahtlikult või vähemalt raskest hooletusest)
lg 2 sätestatud kohustusi, kuna võlgnik ei ole täitnud sissetuleku eraldamiskohustust 6 (
lg 3-5) ega ole teinud väljamakseid määras, mida ta oleks pidanud tegema kord aastas. Võlgnik on aruannetes jätnud kajastamata füüsiliste isikute poolt (sh võlgniku alaealise lapse arvelduskontolt) võlgniku kontole tehtud maksed. Samuti ei ole võlgnik aruannetes kajastatud sissetulekutelt puhul arvestanud ja teinud väljamakseid võlausaldajatele. Seega ei ole võlgnik hoidnud võlausaldajatele üleantavat raha eraldi enda rahast. 29. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et X.K on olnud vähemalt raskelt hooletu ning rikkunud
Võlgnik on esitanud kohtule iga aastaselt aruandeid, märkinud aruannetes igakuise sissetuleku, sularaha sissemakseid ei ole võlgnik aruannetes kajastanud ega ole korrektselt arvestanud väljamaksmisele kuuluvaid summasid. Seega ei ole võlgnik näidanud üles initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi võlausaldajate eest täita. Seega on võlgnik olnud vähemalt raskelt hooletu ega ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Võlgnik ei ole täitnud sissetuleku eraldamiskohustust (
lg 3-5) ega ole teinud väljamakseid määras, mida ta oleks pidanud tegema kord aastas. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et võlgnik rikkus süüliselt oma kohustusi. Kohtu hinnangul on võlgnik põhjendamatult jätnud oma kohustused täitmata. 30. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (
Kohtul puudub alus arvata, et menetluse edasisel jätkumisel võlgnik talle seaduses ettenähtud kohustusi nõuetekohaselt täidaks. 31. Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, vabastab kohus võlgniku ka usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (
32. Kohus märkis pankrotimenetluse lõpetamise määruse resolutsioonis, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud (
Määrus on selles osas täitedokumendiks, kui kohus keeldub vabastamast võlgnikku kohustustest ja lõpetab menetluse (
MS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 34.
lg 7 kohaselt tuleb teade võlgniku kohustustest vabastamise jätmise määruse kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.