p 1, § 133-135 kohus OTSUSTAS: Jätta V T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi grupijuht Annika Elm 22.08.2025 otsusele väärteoasjas nr 2230,24,221739 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Rahatrahv summas 120 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvelduskontole EE777700771003813400 LHV Pangas või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Luminor Bank, viitenumber
kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millistele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohus loeb väärteoasjas kogutud tõendeid – V Ti ütlusi ja uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks ning otsuse tegemisel rajaneb kogutud tõenditele. Tõendid, millele tugineb kohus on lubatavad, ning tõendite kogumisel ei ole rikutud kriminaalmenetluse norme. 13.09.2024 trahviteate (dtl 51-52) kohaselt 02.09.2024 kell 08.40 Jõhvi linnas, Rakvere tn, Pargi tn ja Veski tn vahel, Jõhvi viadukt, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, juhtis mootorsõidukit XXX xxx registreerimismärgiga xxx asusalasisesel teel sõidukiirusega 66 km/h +/- 4 km/h, millega juht ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 12 km/h. Väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 1 järgi. LS § 262 p 1 alusel määrati hoiatustrahv 60 eurot. Kuna V T esitas trahviteatele kaebuse 13.10.2024 (dtl 53-54), siis 14.10.2024 määrusega uuendati väärteomenetlus (dtl 73-74). V T selgitas kohtuistungil, et sai trahviteate 13.09.2024 ning esitas selle peale kaebuse. Ta leiab, et märgitud aadress ei viita Jõhvi viaduktile. Hiljem esitati foto tema autost, kuid seal ei saanud midagi aru, palus esitada faili, et arvutist vaadata. Ta tegi registrisse päringu, et kus see aadress asub ja talle vastati, et sellist aadressi pole. V T esitas kohtule Maa- ja Ruumiameti vastuse (dtl 136-139) ja väjatrükid Maa- ja Ruumiametist (dtl 143-144) koos 26.09.2025 kaebuse täiendusega. Kohus märgib, et viaduktil ei saagi olla aadressi, kuna tegu pole hoonega. Kohus loeb trahviteatest, et tegu pandi toime Jõhvi linnas Rakvere tänaval Pargi tänava ja Veski tänava vahel. Kohalikele elanikele on teada, et Rakvere tänav ulatub linna sissesõidust kuni viadukti järel oleva ringristmikuni, mis läheb sealhulgas üle Pargi tänavaks. Enne viadukti olevalt ringristmikult läheb tee sealhugas ka Veski tänavale. Kuna V T on kohalik elanik, siis on talle teada, et Jõhvis Rakvere tänaval Pargi tänava ja Veski tänava vahel asub viadukt. 25.07.2025 koostatud väärteoprotokollis on juba märgitud, et tegu pandi toime Jõhvi viaduktil. Riigikohtu praktika kohaselt kannab väärteoprotokoll väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne) koosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud
lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, milles teda süüdistatakse. See tähendab, et „väärteo lühike kirjeldus“ peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (RKKK 31-1-68-08). Samas kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi saab kuriteosündmust ajalises mõttes lugeda tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega, vaid ka ajahetke või ajavahemikuna. See sõltud konkreetse kriminaalasja esemeks oleva teo tehioludest. Kaitseõiguse tagamist silmas pidades on oluline, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist 3 konkreetset tegu talle ette heidetakse, ja ennast esitatud süüdistuse vastu kaitsta (RKKK3-1-1-7611). Kohus leiab, et kasutades analoogiat Riigikohtu lahendis 1-1-76-11 väljendanud seisukohaga ning lähtudes käesoleva väärteoasja tehioludest, saab väärteo toimepanemise kohta lugeda tuvastatuks mitte ainult konkreetse aadressi mõttes (tänav, maja), vaid ka teelõigu mõttes, kus isik sõitis autoga konkreetse kiirusega. V T’i süüdistatakse selles (dtl 43-44), et ta 02.09.2024 kell 08.40 Jõhvi linnas, Rakvere tn, Pargi tn ja Veski tn vahel, Jõhvi Viadukt, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, juhtis mootorsõidukit XXX xxx registreerimismärgiga xxx asusalasisesel teel sõidukiirusega 66 km/h +/- 4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 12 km/h. V T’i ütlustest ja kaebusest selgub, et menetlusalusel isikul on võimalus aru saada, millist konkreetset tegu (ja millises kohas) talle ette heidetakse ja ta saabki aru, milline konkreetne koht on märgitud süüdistuses/väärteoprotokollis. Seega loeb kohus väärteo toimepanemise koha määratlemist väärteoprotokollis näidatud viisil kaitseõiguse tagamise seisukohalt piisavaks ning leiab, et väärteoprotokollis kajastatud andmete alusel on võimalik hinnata, kas väärteokoosseis on täidetud. Peale selle leidis V T, et mõõteseade ei olnud kalibreeritud. Kui teda kutsuti jaoskonda, palus ta uurija Bl esitada tõendid. Teisel kohtumisel esitati talle Saksa sertifikaat radari kalibreerimise kohta, allkirjata. Tema pole rikkumist toime pannud. Liikus viaduktil protokollis märgitud ajal ja on seadusekuulekas. On kindel, et radarit sinna viaduktile panna ei tohi kalde tõttu. Mõõturi tarkvara ei olnud nõuetekohane ja aadress pole õigesti genereeritud. Fotol on tema auto, kuid kiirus võis olla teise auto oma, fotol on 2 autot ja vastutulev auto. Tema mõõturit ei näinud. Kohtule esitatud fotolt (dtl 67-68) ja CD-plaadil olevast failist on näha, et 02.09.2024 kell 08.40 Jõhvi linnas, Rakvere tn, Pargi tn ja Veski tn vahel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, sõitis sõiduk XXX xxx registreerimismärgiga xxx sõidukiirusega 66 km/h +/- 4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 12 km/h. CD-plaadil oleva faili suurendamisel on tuvastatud: kuupäev 02.09.2024, kellaeg 08:40:50, lubatud kiirus 50 km/h, sõiduki kiirus 66 km/h, sõiduk liigub 2 sõidurajal, kiirusmõõtesüsteemi seerianumber PS-953190, lokatsioon Rakvere tn, Pagri tn ja Veski tn vahel, suund Veski tn, koordinaadid 6584814,
lg 1 kohaselt antakse menetlusalusele isikule protokolli koopia kätte allkirja vastu. Samuti on menetlusalusel isikul õigus enne ütluste andmist teada milles teda süüdistatakse. V T selgitas, et protokoll oli tema tulekuks juba valmis kirjutatud, uurija B täiendas seda vaid tema isikuandmetega. Vaadates väärteoprotokolli, on kohtule arusaadav, et selle on koostanud üks isik sama kirjutusvahendiga ning protokolli kohaselt koostas selle uurija E B. Sama kinnitas ka kaebuse esitaja. Seetõttu on V Ti etteheide ainetu. 5 V Ti 13.10.2025 avalduse osas mitte arvestada tema selgituste eestikeelset tõlget märgib kohus, et kuna kaebuse esitaja oli vahetult kohtuistungil üle kuulatud, siis tema kohtueelses menetluses antud ütlusi ei arvestata. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et kõik V Ti etteheited on olnud põhjendamatud. Ta tunnistas, et juhtis mootorsõidukit Xxx reg.nr XXX otsuses märgitud ajal ja kohas, kuid ei olnud nõus kiiruse ületamisega. Kohus leidis, et kiiruse ületamine on tõendatud kiirusmõõtesüsteemi PoliScan FM1 paigaldusprotokolliga, fotoga rikkumise toimepanemisest, 13.09.2024 trahviteatega, taatlustunnistusega ja TTJA 12.12.2023 otsusega taaltemise kohta. Seega tuvastas kohus uuritud tõenditega, et V T 02.09.2024 kell 08.40 Jõhvis Rakvere tänaval, Pargi tänava ja Veski tänava vahelisel viaduktil juhtis mootorsõidukit Xxx reg/nr XXX asulasisesel teel kiirusega 66 km/h, ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 12 km/h. Sellega rikkus V T LS § 15 lg 1 p 2. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et V T täitis objektiivse koosseisu LS § 227 lg 1 järgi ettevaatamatusega kergemeelsusest. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. V T märkis oma 28.07.2025 PPA-le esitatud märkustes protokollile, et kui automaatse kontrolli silti ei ole paigaldatud, siis sõidab autojuht mobiilse kaamera juurest läbi kiirust vähendamata. Sellest järeldab kohus, et V T püüab pigem mitte jääda vahele kiiruse ületamisega, vähendades sõidukiirust „automaatkontrolli“ märki nähes aga mitte lubatud sõidukiirusega sõites. Selles väljendubki tema kergemeelsus, et ta loodab kiiruskaamerale lähenedes märgata sellele osutavat märki, et mitte jääda vahele kiiruse ületamisega. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et V T pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. LS § 227 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut ehk summas 120 eurot (kuni 31.12.2024 kehtinud redaktsioonis). 6 Menetlusalune isik on karistatud LS § 227 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut ehk summas 120 eurot, mis on maksimaalne määr. Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3-1-1-43-06): „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud, et süüdlane pani toime väärteorikkumise ettevaatamatusest kergemeelsusega, kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, kehtivad karistused puuduvad. Kohtu hinnangul V Ti süü tase on kõrge ning kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ning arvestab teo toimepanija isikut. Tegu oli toime pandud 02.09.2024 hommikul kell 8.40 Jõhvi linnas. Tegu oli esimese koolipäevaga, mil kooli läks suur hulk lapsi, kes ei ole veel harjunud intensiivse tänavaliiklusega. Teadaolevalt on just esimestel koolipäevadel politsei väljas suurendatud jõududega, et tagada lastele ohutu koolitee. Vaatamata sellele pidas V T võimalikuks liikuda Jõhvi kesklinnas kiirusega 66 km/h, mis on jalakäijate vaatevinklist äärmiselt ohtlik. Seetõttu leiab kohus, et V Ti poolt juhitud mootorsõidukiga sõidukiiruse ületamine oli teistele liiklejatele ohuks ning tema süü selles oli suur. Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 120 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. KOHTU MEETMED Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 22.08.2025 otsus väärteoasjas nr 2440,24,221739 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.