KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 31.03.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-15565 Kohtuasi Abikeskuse Spe

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus tühistab

§ 662

lg 2 alusel vaidlustatud kohtumääruse ja saadab asja tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 9. Avaldaja pöördus kohtusse korteriühistu organi otsuse vaidlustamiseks. Korteriühistu organi otsuse kehtivust puudutavad vaidlused lahendatakse

§ 613lg 1 p 4 alusel hagita menetluses.

Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (

§ 477lg 1).

10. Maakohus on keeldunud avaldust menetlemast esmalt

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Vaidlustatud kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei olnud avaldaja nõue selge ka pärast puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist ning nõude ebaselguse tõttu ei ole avaldaja taotletud eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. 11. Kohus ei või jätta avaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et avalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks peab avaldusel esinema selline puudus, mis takistab asja menetlemist

§ 371mõttes 2 2-25-15565 (RKTKm 21.12.2016, 3-2-1-120-16, p 11).

Kohus võib

§ 371

lg 2 p 2 alusel jätta avalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 12. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et jättes hagi

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 13.09.2017, 2-16-17452, p 11; RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10). 13. Kohus on avalduse menetlusse võtmata jätmise määruses märkinud, et avalduses on nõutud ühistu 05.06.2025 üldkoosoleku kehtetuks tunnistamist ja koosoleku otsuste tühisuse tuvastamist ja tühistamist. Ringkonnakohus nõustub, et avaldaja esitatud menetlusdokumendid on raskesti jälgitavad, kuid avaldusest on aru saada, et avaldaja soovib vabaneda Tallinn, Ädala tn 5 korteriühistu 05.06.2025 koosolekul vastu võetud otsustest. Seejuures pole oluline, millist sõnastust avaldaja kasutas, vaid lähtuda tuleb avaldusest nähtuvast tahtest (

§ 477lg 5).

Riigikohus on selgitanud et eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõude õiguskaitse eesmärk on üks ja sama, mistõttu tuleb olukorras, kus nõutakse otsuse tühisuse tuvastamist või otsuse kehtetuks tunnistamist, käsitada nõuet ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena. Seetõttu ei oma tähtsust, kas avaldaja on tuginenud otsuse vaidlustamise nõudele kohtusse pöördumise tähtaega rikkudes. Kohtul tuleb hinnata menetluses, kas avalduses esile toodud asjaolud võivad kaasa tuua üldkoosoleku otsuste tühisuse (RKTK 03.03.2021, 2-1713391, p-d 27 ja 28).

1. Avaldaja on kohtule esitatud dokumentides toonud asjaoludena mh välja, et osasid koosolekul hääletusel olnud küsimusi ei olnud päevakorras ning puudub üldkoosoleku protokoll ja üldkoosolekust osavõtjate nimekiri. Seega on avaldaja tuginenud asjaoludele, mis annavad alust hagita menetluse algatamiseks. Puuduste kõrvaldamise määruses on kohus viidanud, et avaldajal tuleb avalduses esile tuua kõik asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud. Samas ei nähtu, et kohus oleks avaldajale selgitanud, milliseid asjaolusid peaks avaldaja veel esile tooma.
2. Ka juhul, kui kohtule jäävad avalduses esitatud seisukohad või nõude ulatus ebaselgeks, on kohtul hagita menetluses laiad võimalused avaldaja nõude ja selle aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks. Hagita menetluses on kohtul uurimiskohustus ning seda täites tuleks kohtul püüda menetlusosalise taotluse sisu välja selgitada ning aidata muuta avaldust menetluskõlbulikuks (

komm II

komm II

§ 3401 lg 1 mõttes.

Selleks, et jätta avaldus menetlusse võtmata

§ 371

lg 1 p 10 alusel, tulnuks maakohtul esmalt kindaks teha avaldaja nõue ja määrata avaldajale tähtaeg vastava riigilõivu tasumiseks. Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks avaldaja menetlusabi taotluse rahuldamata jätnud ja avaldajale riigilõivu tasumiseks tähtaja määranud. Seega on maakohus põhjendamatult heitnud avaldajale ette avalduselt riigilõivu tasumata jätmist. Avaldaja võis õigustatult oodata, et pärast menetlusabi taotlust puudutavate täiendavate selgituste esitamist 3 2-25-15565 lahendab kohus esmalt avaldaja menetlusabi taotluse. Juhul, kui kohus jätab menetlusabi taotluse rahuldamata, tuleb kohtul määrata avaldajale

§ 187lg 6 järgi tähtaeg riigilõivu tasumiseks.

Alles seejärel, kui avaldaja määratud tähtaja jooksul riigilõivu ei tasu, on alust heita avaldajale ette riigilõivu tasumata jätmist.

1. Eelnevast tulenevalt oli avalduse menetlusse võtmisest keeldumine esitatud põhjendustel ja viidatud õiguslikel alustel ennatlik. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
2. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohus.

19.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg-st 5 ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse rahuldab ja maakohtu määruse tühistab (

II komm