Obsah (9)

§ 29§ 56§ 31§ 87§ 123§ 133§§ 55§ 19§ 150

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsembril 2025, Tallinnas Väärteoasja number 4-25-2241 Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlgid Karin Olentšenko Mar

) § 132 p 1 kohus otsustas: Jätta Dmitri Plešanovi kaebus rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 22.05.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,007906 – muutmata. Täpsustada otsuse täitmise korda: KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et Dmitri Plešanovile mõistetud rahatrahvi summas 720 eurot on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 6 kuu jooksul, tasudes igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest 120 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a EE701700017001577198 Luminor Bank või a/a EE777700771003813400 LHV pangas. Kohustuslik on maksekorraldusele märkida viitenumber 10220192704178. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (

) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 03.12.2025.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 16.01.2026.a. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 22.05.2025 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,25,007906 karistati Dmitri Plešanovit liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 720 eurot. Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis Dmitri Plešanov 22.05.2025 kell 15:33 Harju maakonnas, Viimsi vallas, Reinu teel, Vanapere tee ja Viimsi-Rohuneeme tee vahel, liikudes ViimsiRohuneeme tee suunas, mootorsõidukit XXXX reg. märgiga xxxx, kiirusega 91 km/h+-3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 38 km/h. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu 1. Dmitri Plešanov esitas 06.06.2025 enda kaitsja kaudu Harju Maakohtule kaebuse, milles palub otsuse tühistada ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel ja sel juhul jätta kõik menetluskulud riigi kanda.

Alternatiivselt palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja teha uue otsuse, millega kergendada karistust ja vähendada määratud rahatrahvi suurust (st juhul, kui kohus tuvastab kaebaja süüd ja puuduvad muud menetlust välistavad alused). Kaebaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja menetles antud väärteoasja ebaõigesti. Liikluspolitseinikud peatasid sõidukit Viimsi-Rohuneeme teel seoses väidetud eelneva kiiruse ületamisega Reinu teel. Pärast seda tuli politseiautost välja meespolitseinik ja läbi kaebaja auto akna näitas talle radaril kiiruse ja küsis temalt dokumente ning teisel korral tuli sama politseinik juba koos ülekuulamise protokolliga. Kaebaja nõustus kiirmenetlusega ning märkis menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli "otsustanud kontrollida" (st vene keeles prokollitud: “Задумал проверить”). Tema ei soovinud aga ütlusi anda, kuna talle ei olnud väärteo fikseerimise asjaolud piisavalt selged. Samuti sai ta aru nii, et ütluste andmiseks antakse vaid võimalust ehk see on tema õigus, mitte kohustus. Nimelt tekkisid kaebajal mitmed kahtlused läbiviidud menetlustoimingute kohta, st nii kiiruse mõõtmise protseduuri kui ülekuulamise läbiviimise suhtes. Kaebaja kasutas seega vaikimisõiguse ega soovinud loetletud põhjustel ka ütlusi anda. Kaebaja on seisukohal, et kiirmenetluse otsuse plangil märgitud kaks sõna "otsustanud kontrollida" ei saa kuidagi lugeda menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise kohta antud ütlusteks, st on märgitud lause on pigem samastatav ütluste andmisest keeldumisega. Kiirmenetlust võib kohtuväline menetleja kohaldada juhul, kui esinevad seaduses ettenähtud eeldused.

§ 56

lg-st 4 tuleneb, et kui menetlusalune isik ei ole ütlusi või allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta andnud, ei saa kohaldada kiirmenetlust, vaid tuleb alustada üldmenetlust.

ei määra, milline peab olema kiirmenetluses menetlusaluse isiku poolt antud ütluste sisu ja maht. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-100-03 asunud seisukohale, et

§-s 56 ei räägita mitte igasugustest ütlustest vaid "ütlustest väärteo toimepanemise kohta" ja ütluste andmisest ei saa rääkida, kuid isik ülekuulamise protokolli märkinud “olen tutvunud”. Sõnad "otsustanud kontrollida" ei sisaldanud rikkumise aluseks olevaid faktilisi andmeid ega muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid, vaid viitasid soovile kontrollida politseiniku toimingute õiguspärasust ja pädevust. Samuti märgib kaebaja, et kohtuvälisel menetlejal kui süüdistusfunktsiooni kandja on kohustus tõendeid koguda. Käesoleval juhul oleks kohtuväiline menetleja pidanud alustama üldmenetlust ehk ei saanud teha siis kiirmenetluse otsust kohapeal. Kuna väärteomenetluse seadustik ei näe ette väärteoasja kohtuvälisele menetlejale tagastamist, tuleb väärteomenetlus sellises olukorras lõpetada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus nr 3-1-1-75-03, p 6;
3. oktoobri
4. a otsus nr 3-1-1-109-03, p 6;
5. oktoobri
6. a otsus nr 3-1-1-100-03, p 8 ja
7. märtsi
8. a otsus nr 3-1-1-15-05, p 5). Samuti on kaebajale jäänud arusaamatuks, kes on teda tegelikult soovinud üle kuulata ja kes on ülekuulamise protokolli koostanud. Meespolitseiniku käest läbi akna saadud ülekuulamise protokollist nähtus, et seda toimingut teostab naispolitseinik (R E A M), kuid tegelikult tuli politseiautost välja ja käis kaebaja juures kogu menetluse kestel vaid meespolitsenik (kaebajale pole 2 tema nimi teada). Samas istus ülalmärgitud naispolitseinik koguaeg politseiautos ja kordagi autost ega kaebaja juurde ei tulnud ehk nad teineteist reaalselt ei näinud ega vahetult kohtunud. Kui meespolitseinik teisel korral auto juurde tuli, siis andis kiirmenetluse ülekuulamise protokolli, kusjuures midagi temalt küsimata ja arusaadavalt selgitamata ning palus näidatud read täita ja protokolli allkirjastada. Meespolitseinik peamiselt rääkis kaebajaga eesti keeles ja kaebaja rääkis temaga ainult vene keeles, sest tema eesti keele oskused on väga nõrgad, mille tõttu ei saanud ta kõigist aru mida talle räägitud. Süüteomenetluses on tõend lubamatu, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Kaebaja märgib, et politsei toimkonnas oli kaks ametnikku, kuid menetleja esitatud tõenditest ei selgu aga, kes nimelt vahetult etteheidetud 22.05.2025 kiiruse mõõtmist teostanud. Menetleja poolt esitatud materjalist nähtub andmed koolituse tunnistuse läbimise kohta naispolitseiniku poolt (R E A M), kuid reaalseid tõendeid selle mõõtmise asjaolu kohta asjas ei ole. Kaebaja andmetel on kiirust hoopiski mõõtnud meespolitseinik. Kaebajale jääb arusaamatuks, kes on tegelikult ja tehniliselt kiirust mõõtnud ametnik ning kas see ametnik omas väljaõpet antud tüüpi kiirusmõõtmeseadme (LIDAR) kasutamise kohta. Väärteo toimepanemise asjaolud polnud kaebajale piisavalt selged, st nii kohapeal kui ka lähtuvalt menetleja 29.05.2025 esitatud materjalist. Nimelt ei nähtu tõendistest, et etteheidetud rikkumise toime pani just kaebaja. Pole arusaadav, kuidas ja mis tõendusliku materjali pinnalt on kohtuväline menetleja sellele järeldusele otsuse tegemisel üldse jõudnud. Samuti ei saa videosalvestise pinnalt, mis on kiiruse fikseerimise kohta asjas ainuke tõend, tuvastada selgelt väärteo asukohta (st puuduvad GPS koordinaadid ja seda ei saa teha kõrval asuvate objektide järgi vms) ega pole sealt näha, kelle poolt kiirust tegelikult mõõdeti ja mis asjaoludel ja tingimustes (käes hoitud, statiivil) ja mis kohast kiirust tabati (seisvast sõidukist, teel seistes jms). Kiirmenetluse otsuses oli menetleja poolt märgitud, et kiiruse mõõtmine asendati heli ja videosalvestisega. Kaebaja märgib, et kiirusmõõtmise protokolli ei asendata videosalvestisega, vaid seadus võimaldab jätta mainitud protokolli koostamata ja videosalvestised võivad ennast kujutada iseseisvat tõendit vastavalt

§ 31

lg 11 või § 314 lg 1 (sõltuvalt menetluslikest asjaoludest), mis aga peavad mõlemal juhul vastama seadusega kehtestatud nõuetele. Kaebaja arvates vastab antud videosalvestis seaduse nõuetele vaid osaliselt. Kuigi videosalvestisest saab leida seost, kuupäeva/kellaega ja osaliselt väärteo tehiolusid, ei nähtu sellest millistel asjaoludel ja kelle poolt oli see salvestis loodud vastavalt

§ 31lg 11 punktile 2.

Samuti tuleneb Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõtmise protseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele“ § 10 lg-st 2, et mõõtetulemust ei pea protokollima üksnes siis, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või selle paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. Menetlusseadustikest ei tulene õiguslikku alust siduda teo tõendatust mingi kindla tõendite koguse või nende liigiga, kui vastav kohustus ei tulene näiteks riiklikku järelevalvet reguleerivast eriseadusest (vt selles osas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 4-16-6493 p 10.2, otsus asjas nr 3-1-1-67-15, p 17.) Videosalvestistest ei ole näha selgelt väärteo toimepanemise asukohta ega asjaolusid, kelle ja kust poolt oli kiirus mõõdetud, ja kuidas kiirust mõõdeti ehk saadud tulemuse saamise viisi (nt kiirusmõõturi paigalduse asukoht, tingimused jms) mõõtmise ajal. Seega ei vasta nimetatud videosalvestis osaliselt

§ 31

lg 1 1 kui ka Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 § 10 lg-s 2 loetletud tingimustele, mille näol võib sõltuvalt asjaoludest olla tegemist kas lubamatu või ebausaldusväärse tõendiga. Kaebaja palub kohtul hinnata järgmiseid õiguslikke asjaolusid. Kaebaja märgib, et ta ei valda piisavalt eesti keelt. Tema kohe teatas sellest politseiametnikule, kuid viimane ei rääkinud piisavalt vene keeles ja peamiselt rääkis temaga ainult eesti keeles. Kaebaja seetõttu ka kirjutas ülekuulamise protokollis emakeeles. Kaebajale ei ole edastatud väärteoprotokolli teksti tõlgituna emakeelde, mida ta valdab. Nii väärteoprotokoll kui kiirmenetluse otsus kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja pidi seega edastama protokolli vene keeles või tagama selle tõlkimist (KrMS § 10 lõiked 7-8). Kiirmenetluse otsusest ei nähtu, et isiku tegevus vastab süüteokoosseisu subjektiivsetele tunnustele 3 (st selles otsuses on märkimata väärteo subjektiivsed tunnused nagu tahtlus, ettevaatamatus või muu motiiv). Kohtuväline menetleja ei arvestanud ega selgitanud neid. Selline hinnangu puudumine võib olla teatud juhtudel käsitletav menetlusõiguse olulise rikkumisena, eriti siis, kui tegemist on kiirmenetluse kohaldamisega, milles peaksid ka sellised asjaolud menetleja poolt selgeks tehtud. Kiirmenetluse otsuses luges kohtuväline menetleja valesti tõendiks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli. Kohaldades kriminaalmenetluse analoogiat (KrMS § 63 lg 1 tähenduses) tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, kuid mitte selle protokoll. Tõend oleks saadud siis, kui kaebaja oleks väärteo asja kohta mingeid ütlusi andnud, mida antud juhul aga polnud (vt selles osas ka kaebuse p 1-2). Väärteoprotokoll ja kiirmenetluse otsuses peaks kajastama kõik asjas kasutatud tõendeid, s.o nii selguse kui ka kaitseõiguse tagamiseks (vt nt selles osas RKL nr 3-1-1- 109-03 p 6). Riigikohus on oma väljakujunenud praktikas ka sedastanud, et väärteoprotokolli koostamine tähendab sisuliselt menetlusalusele isikule süüdistuse esitamist, mistõttu tähendab väärteoprotokolli koostamine ka seda, et selle koostaja hinnangul on kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad, et menetlusalune isik on pannud toime väärteo (vt nt RKL nr 3-1-1-13-08). Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus kaebaja LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid. Nimetatud paragrahvi punkti kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Esitatud videosalvestisest ega väärteoasja materjalist ei nähtu aga liikluskorraldusvahendit, samuti pole kaebajale teada kiirmenetluse otsuses märgitud teelõigul ühtegi liikluskorraldusvahendit, mille tõttu pole antud rikutud normi välja toomine otsuses õiguslikult õige. Kohtuväline menetleja ei arvestanud nõuetekohaselt otsuse tegemisel ehk karistuste mõistmisel asjas kõigi toimunud asjaoludega (antud juhul võimalikult ka põhjusel, et kaebaja ülekuulamist pole tegelikult toimunud ega temalt polnud ka suuliselt midagi küsitud), mis pidid aga mõjutama rahalise rahatrahvi kujunemist. Kaebaja leiab, et tema suhtes tehtud rahatrahv suuruses 720 eurot on igal juhul üleliigselt suur ega pole kooskõlas karistusõiguslike alustega. Kaebaja leiab, et mõistetud karistuse suurust ei saa igal juhul lugeda tema süüle vastavaks. Tal puuduvad nii kehtivad kui ka arhiveeritud karistused nii liiklusalaste rikkumiste eest kui ka teiste seaduste rikkumiste eest 30-40 viimast aastat (vt käesoleva kaebuse lisa nr 3). Inkrimineeritud teos puuduvad ka raskendavad asjaolud või süüd oluliselt suurendavad asjaolud. Materjalist tulenevalt on näha, et sõiduk liikunud etteheidetud kiirusega vaid 2 sekundit. Samas võib kaebajat tavaelus iseloomustada kui väga seadusekuulekat inimest ja saab isegi öelda, et liikluseeskirja või muude reeglite rikkumised ei kuulu tema harjumuste ja elustiili hulka. Kaebaja täielikult toetab materiaalselt oma last ja selline rahatrahv on antud juhul talle koormav. Samuti ei arvestanud nõuetekohaselt otsuse tegemisel kaebaja süüd kergendava asjaoluga ehk tema puhul on tegemist kõrges eas olevas isikuga Kars § 57 lg 1 punkti 7 mõttes. Sotsiaalkindlustusameti 06.02.2024 otsusest tulenevalt on kaebaja alates

1. a vanaduspensionil ja tema pensioni suurus 626,61 eurot kuus (vt käesoleva kaebuse lisa nr 2). Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis 3-1-1-93-12 leidnud, et kõrges eas isiku mõiste KarS tähenduses on võrreldav hoopiski kõrges vanuses isiku terminiga varem kehtinud KrK § 38 p 5 mõttes, mille tähenduses peeti kõrges vanuses isikuteks KrK § 38 p 5 tähenduses nii kohtupraktikas kui ka õiguskirjanduses vanaduspensioniealisi inimesi. Seega, kui kohtuväline menetleja oleks üksnes selle viimase asjaoluga arvestanud, siis ei tohtinuks rahatrahv olla rohkem kui 600 eurot lähtudes liiklusseaduses sätestatud määrast, s.o kergendatud karistuse ülemmäär ei võinuks olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast (KarS § 60 lg 2). Kohtumenetlus
2. Kohtuistungitel kuulas kohus ära kaebuse esitaja, tema kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, samuti tunnistajad R E A M ja B R M.
3. Kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde. Kaebuse esitaja avaldas, et 22.05.2025 kell 15:33 sõitis Kelvingi poolt Viimsi keskuse suunas lubatud kiirusega. Selgitas, et nägi sõiduautot xxxx, kus istus meesterahvas ja kõrvalistmel naisterahvas ja nagu oleksid oodanud kedagi. See üllatas teda, pööras ennast ja sel hetkel riivas 4 sõrmega rooli peal olevat cruise control. Auto võttis hoogu juurde, tundis seda, nägi, et cruise control hakkas tööle, lülitas selle välja, pidurdas ja siis sõitis edasi. Rohuneeme teel olevatele autodele andis teed ja 300-400 m pärast jõudis temani politseiauto vilkuritega, ta peeti kinni. Esimesel hetkel ei saanud aru, miks nad ta kinni pidasid, aga pärast sai aru, sest enne teda tema ees sõitis veel üks auto suure kiirusega. Pärast autost tuli tema juurde politseinik meesterahvas, näitas radarit, tal oli see kaasas ja ütles eesti keeles, et oli rikkumine. Tema ise rääkis vene keeles. Politseiniks küsis, kas tal on olnud rikkumisi, sai temast niimoodi aru ja ta ütles, et tal ei ole olnud rikkumisi. Küsis, mis siis saab ja politseinik vastas, et tuleb trahv. Ei saanud hästi aru, aga politseinik vist ütles 170 eurot. Politseinik võttis ta ID-kaardi ja läks tagasi politseiauto juurde. Edasi ta sai autost paberid, nägi tahavaate peegli kaudu, et talle anti paberid üle. Politseinik tuli tema juurde, ütles, et siin on protokoll, allkirjasta siia ja siia. Küsis, kas tohib tulla politseiautosse, aga talle vastati, et püsige paigal ja istuge autos, palus anda selgitusi. Ta ei teadnud, mis selgitusi. Vaatas, et protokollis on naisterahva nimi. Nägi, et vene keeles oli kirjas, et saab anda taotlusi või vaidlustada ja kirjutas, et tahab kõik üle kontrollida. Peale seda politseiniks läks tagasi politsei sõidukisse ja tuli tagasi otsusega ning andis selle otsuse talle kätte ja tagastas ID-kaardi. Pani allkirjad sinna, kuhu talle näidati. Ta ei valda eesti keelt, ainult natukene, mõnest asjast sai aru ja mõnest asjast ei saanud. Õigusi ei selgitatud, öeldi, et kirjuta siia ja siia. See auto, mis sõitis tema ees kiiremini, oli must xxxx, numbrit ei mäleta. Vene keeles õiguste ja kohustuste lugemist tegi niiöelda protsessi käigus, alguses allkirjastas ja siis politseinik palus, et ta kirjutaks sinna lahtrisse ja alles siis nägi, et seal on midagi vene keeles kirjas. Ei teadnud, et saab tõlki kasutada ja keegi ei pakkunud talle tõlki. Politseinik rääkis eesti keeles ja tema vene keeles. Kõige lõpus kui politseinik tõi otsuse, siis küsis, miks nii palju ja siis politseinik ütles, et suur kiirus. Ta ei andnud ütlusi, ütles, et tahab kõik üle kontrollida, sest tahtis vaadata politseiautos videot. Talle ei olnud aru saada, kes mõõtis kiirust, sest kui sõitis, nägi, et naisterahvas istus kõrvalistmel puhkavas asendis. Soovis kontrollida, kes ja kuidas mõõtis seda kiirust ja näha seda rikkumist. Saab aru, et vajutas seda püsikiirusehoidjat, auto kiirendas, aga see oli 4-5 sekundit. Ei ole kiiruse ületamisega nõus, kuna talle ei ole selge, kes ja kuidas on mõõtnud. Kaebuse esitaja kaitsja avaldas, et kohtuvälises menetluses oli oluliselt rikutud menetlusnorme. Esiteks ei saa antud asjas öelda, et kaebaja andis väärteo kohta ütlusi, mis on väga oluline kriteerium kiirmenetluse kohaldamiseks. Kuigi politseiametnikud rääkisid kohtuistungil seda, et nende arust isik andis ütlusi, see on ikkagi vale tõlgendus. Seda kinnitavad politseiniku ütlused selle kohta, et nad ei saanud sellest tekstist aru. Meespolitseinik, kes võttis ütlusi, isegi ei lugenud mida kaebaja ütlustesse pani. Menetleja tunnistas, et ta kasutas google tõlki selleks, et tõlkida kaebaja avaldust. Kuigi kaebaja avaldus on mitmeti mõistetav, seal oli märgitud ainult kaks sõna, aga igasugused kahtlused selle kohta, kuidas saab neid sõnu tõlgendada, tuleb siis tõlgendada kaebaja kasuks. Kaebaja ise kinnitas, et selle avaldusega soovis ta kontrollida kiiruse fikseerimise protseduuri õigsust. Samuti on kohtumenetluse käigus täielikult tõendamist leidnud, et oli rikutud teisi olulisi kaebaja õigusi. Peab silmas tõlgi puudumist ja siis õiguste ja kohustuste selgitamata jätmist. Just ülekuulamise käigus politseinikud ei järginud väärteomenetluse õigust. Ehk siis naispolitseinik, kes allkirjastas ülekuulamisprotokolli, tegelikult ütlusi kaebajalt ei võtnud. Politseinik ja kaebaja peavad teineteist nägema. Antud juhul seda ei olnud üldse. Naispolitseinik jäi autosse istuma ja siis kaebaja juurde tuli teine meespolitseinik, kes piisavalt ei selgitanud üldse õigusi ja kohustusi, samuti neid kiirmenetluse erisusi. Samuti seal oli suur keelebarjäär. Kaebajale ei tutvustatud videot, kuigi isikule üldse ei olnud arusaadav kohapeal, kas tema kiirust mõõdeti ja kuidas see fikseeriti. Kui politseinik ütles, et kaebaja peaks panema allkirjad protokollile, siis kaebaja käsitles neid korraldustena, mida oli sunnitud täitma. Antud juhul ei saa öelda, et isik üldse nõustus kiirmenetlusega vabatahtlikult ja neid kiirmenetluse erisusi selgitati.
4. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kaevatav otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel õigusnorme rikkunud. Kaitsja on korduvalt kohtuliku uurimise käigus viidanud, et kaebuse esitaja poolt antud ütlused tuleb samastada kui ütlustest 5 keeldumisega, kuid kohtuväline menetleja sellega ei nõustu. Tutvudes kirjapandud ütlustega „otsustasin kontrollida “, saab tegelikult vastata mitmele küsimusele, mis puudutab tõendamiseseme asjaolusid ja ka küsimust, kas isik on rikkumisega nõus ja mis põhjusel ta on selle rikkumise toime pannud. Kohtuväline menetleja peab samuti oluliseks viidata, et kaebuses on kaitsja välja toonud mitu Riigikohtu lahendit, mis räägivad, mis puhul on kiirmenetluse kohaldamine välistatud. Viidatud kohtulahendid on käesolevas asjas asjakohatud, kuivõrd puudutavad asjaolusid, kui isik on keeldunud protokolli allkirjastamast või kui kiirmenetluse otsus oli koostatud alaealise suhtes. Käesolevas asjas aga selliseid asjaolusid kohtuliku uurimise käigus tuvastatud ei ole. Kaitsja arusaam on ka sellest, et ülekuulamise juures peab ilmtingimata viibima menetleja, kuid kohtuväline menetleja on seisukohal, et tutvudes väärteomenetluse seadustikuga tervikuna, ei ole keelatud, kui menetlustoimingu juures viibib ka teine ametnik. Väärteomenetluse seadustik sätestab konkreetselt, et menetleja koostab dokumendi. Ning arvestades ka asjaolu, et menetlusalusel isikul on õigus oma ütlusi kirja panna omakäeliselt, mida ta käesoleval juhul ka kasutas, siis kohtuvälise menetleja seisukohalt ei riku see mitte kuidagi kaebuse esitaja kaitseõigust ning tegemist ei ole väärteomenetluse õiguse olulise rikkumisega, mis peaks ilmtingimata tooma kaasa väärteomenetluse lõpetamise. Mõlemad ametnikud on selgitanud, et tegemist on tavapärase praktikaga tulenevalt turvataktikast, et patrulltoimkonnas olev autojuht läheb ja vestleb peatatud sõiduki juhiga ise, tagades sellega ohutust oma paarilisele just sellel eesmärgil, et ta ei jääks kahe sõiduki vahele, kui ta suundub autojuhiga vestlema. Kohtuvälisel menetlejal jääb arusaamatuks kaitsja etteheide tunnistajale B R M just seetõttu, et nii menetleja kui ka tunnistaja on kinnitanud, et menetlejaks oli R E A M. Ta on koostanud dokumente ja ta oli ka vahetult tutvunud kaebuse esitaja ütlustega, mis olid talle arusaadavad, mida ta endale tegi selgeks. Tunnistaja B R M on ka kohtuistungil kinnitanud, et kaebuse esitaja kohapeal ei ole esitanud ühtegi vastuväidet, ühegi avaldust selles osas, et tal jääb arusaamatuks talle etteheidetud õigusrikkumise toimepanemine või ta sellega ei nõustu. Väär on ka kaitsja seisukoht selles osas, et kaebuse esitajale ei olnud selgitatud tema õigused ja kohustused. Mõlemad tunnistajad on selgitanud, et enne seda, kui menetlusalune isik annab omakäeliselt ütlusi ja paneb need kirja, siis ta tutvub oma õiguste ja kohustustega. Oluline on, et käesolevas asjas tal oli see võimalus tagatud ja ka tema emakeeles, mida ta ka allkirjastas. Juhul, kui täiskasvanud inimesele jääb mingi menetlustoiming või mingi asjaolu arusaamatuks, ta esitab küsimusi. Käesolevas asjas aga kaebuse esitaja seda kohapeal teinud ei ole. Väär on ka kaitsja arusaam selles osas, et kaebuse esitajale ei ole tutvustatud videosalvestist kiiruse ületamisest. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et videosalvestis on salvestatud kiirusmõõteseadmega, millel on ekraan ja millelt on võimalik vaadata videosalvestist kiiruse ületamisest ja mida tunnistaja B R M kohapeal ka tegi. Jääb ka arusaamatuks etteheide selles osas, et ei ole tõendatud, et kiiruse ületamise hetkel kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit. Mõlemad tunnistajad on selgitanud, et alates kiiruse mõõtmisest oli kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduk alati nende vaateväljas, kiiruse ületamise hetkel suundus patrulltoimkonda koheselt sõidukile järgi, peatasid sõiduki ning roolis oli kaebuse esitaja, kes viibis sõidukis üksinda. Ka tänasel kohtuistungil kohtuvaidlustes kaitsja on viidanud, et tunnistaja B R M on väidetavalt oma ütlustega selgitanud, et nad ei tutvu kunagi menetlusaluse isiku poolt antud ütlustega, kuid selline arusaam on ka väär just seetõttu, et tunnistaja B R M kinnitas, et tema ei olnud menetleja ja seetõttu kaebuse esitaja ütlustega ta tutvunud ei ole. Küll aga ma rõhutan uuesti, et seda tegi menetleja. Kohtuväline menetleja samuti ei nõustu sellega, et kaebuse esitaja on käesoleva õigusrikkumise toime pannud ettevaatamatusest. Isegi arvestades asjaolu, et väidetavalt on kaebuse esitaja vajutanud kiirusehoidjat, mis oli eelnevalt seadistatud suuremale kiirusele, sest kiiruse ületamine on alati tajutav nii visuaalselt kui ka auditoorselt ja menetlusalusele isikule ei saanud see märkamatuks jääda. Eriti sellisel juhul kui kiirus oli juba 91 km/h. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuse esitaja on käesoleva õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtuväline menetleja leiab, et käesolevas asjas üle sanktsiooni keskmise määra kohaldatud rahatrahv, mis on 720 eurot arvestades, et maksimaalne rahatrahvi määr on 800 eurot ja arvestades ka asjaolu, et kaebuse esitaja on varasemalt karistamata, on küll liiga suur, kuid kohtuväline menetleja peab oluliseks juhtida kaitsja tähelepanu sellele, et mõõdetavate rikkumiste puhul oleneb 6 ka isiku süü näidu määrast. Arvestades, et isikule on inkrimineeritud LS § 227 lg 2 järgi õigusrikkumise toimepanemine mille alusel on karistatav kiiruse ületamine alates 21-st km/h kuni 40 km/h ning käesolevas asjas oli mõõdetud kaebuse esitaja kiiruse ületamine mitte vähem kui 38 km/h, mis on nimetatud vahemiku peaaegu maksimaalses määras, tuleb tema süüd hinnata suureks. Lisaks sellele on käesolevas asjas ka tuvastatud, et menetlusalune isik ei osalenud liikluses üksinda, vaid mööda sõitis ka teine liikleja, siis arvestades asjaolu, et kiiruse ületamisel aheneb juhi vaatamisväli ja pikeneb pidurdamise teekond, siis seadis ta reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste elu, tervise ja vara, mis teeb tema süüd sellevõrra veel suuremaks. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud karistust kergendavaid asjaolusid ning kohtuvälise menetleja seisukohalt kohaldatav karistus peab olema kindlasti üle sanktsiooni keskmise määra, kuid mitte nii suur nagu kiirmenetluse otsusega oli kohaldatud. Kohtuliku arutamise järeldused 5.

§ 87

kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama

§ 133loetletud küsimused.

1. Kui väärteoasja arutamisel tekib kohtul kahtlus näiteks kiiruse ületamise või selle fikseerimise asjaolude suhtes, peab kohus välja selgitama, kas pooled soovivad esitada täiendavaid tõendeid või koguma täiendavaid tõendeid omal algatusel (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-125-12, p 6). Käesoleval juhul kohus leiab, et vajadus täiendavate tõendite kogumiseks puudub. Kohtu hinnangul on Dmitri Plešanovi poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning nõuetekohaselt tõendatud.
2. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud eelkõige videosalvestusega CD-plaadil, millest nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud.

§ 31

lg 11 kohaselt juhul, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: 1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; 3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud.

1. Kohtu hinnangul vastab väärteoasja materjalide juures olev videosalvestus seaduses nimetatud nõuetele ja on lubatav tõend. Oluline on tuvastada konkreetse sõiduki kiirus kindlal ajal ning just sellised andmed kajastuvad ka talletatud videosalvestusel. Videosalvestusest nähtub ammendavalt, millal ja kuidas toimus Dmitri Plešanovi poolt juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmine. Nii on salvestuselt selgelt näha Dmitri Plešanovi poolt juhitud sõiduk, et mõõdeti just tema sõiduki kiirust ning sõiduauto kiiruseks fikseeris kiirusmõõteseade 91 km/h. Kohus arvestab, et nähtavus salvestusel on väga hea ning kiirusmõõturi sihik püsis kindlalt Dmitri Plešanovi poolt juhitud sõidukil.
2. Tuginedes videosalvestusel kajastatule on kohtu hinnangul tõendatud ka mõõtetulemuse jälgitavus. Vastavalt mõõteseaduse § 5 lg 1 on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja: 1) mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, või 2) mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. 7
3. LS § 199 lg 7 kohaselt nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 3 lg 1 peab kiirusmõõturiga sõidukiirust mõõtev politseiametnik või abipolitseinik olema läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ning nimetatud määruse teine peatükk sätestab kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika.
4. Praeguses asjas oli mõõtevahendiks kiirusmõõtur LaserCam 4 numbriga LE3243 ning asja materjalide juures on salvestuse andmed (seadme kasutaja R E A M) ning taatlustunnistus nr TTRS25/00059 selle kohta, et kiirusmõõtur LaserCam4 nr LE3243 läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele, on taadeldud 04.04.2025, taatluskehtivuse lõppkuupäev 30.04.
5. Asja materjalide juures on tõend selle kohta, et R E A M on muuhulgas 07.04.2022 läbinud laser ja radar kiirusemõõtmise koolituse.
6. Kuna kaebuse esitaja ei olnud kiiruse ületamisega nõus, samuti osundas puudustele kiirmenetluse kohaldamiseks (ta ei andnud ütlusi, talle ei selgitatud kiirmenetluse olemust, ei tagatud tõlgi abi, otsuse vormistas ametnik, kes temaga ei suhelnud), peab kohus esmalt vajalikuks osundada tunnistajate B R M ja R E A M ütlustele. Nimetatud tunnistajad olid politseiametnikud, kes kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduki kiiruse ületamise fikseerisid ning pidasid võimalikuks kiirmenetluse kohaldamist.
7. Tunnistaja B R M ütluste kohaselt olid oma paarilisega tööl, teostasid kiiruse mõõtmist Viimsis Reinu teel. Mõõtsid mootorsõiduki xxxx kiiruse ja seejärel sõitsid sõidukile järgi, peatasid ja tegid isikule kiirmenetluse otsuse kiiruse ületamise eest. Kiirus oli tal üle üheksakümne. Patrullsõiduki roolis oli tema (B R M). Mäletab, et läks isiku juurde, tutvustas ennast, näitas talle videosalvestist, kus oli peal isiku kiirus, sõiduki number. Suhtlesid eesti keeles, kaebuse esitaja vastas talle vene keeles, rääkisid eesti-vene segu. Otsuse koostas paariline R E A M, kes ei suhelnud rikkujaga. Allkirjad kiirmenetluse otsusele saadi nii, et rikkuja ise oli enda autos. Kuna tema ise oli roolis, siis turvataktikaliselt läks tema isikuga rääkima, et paariline ei peaks sõidukite vahelt läbi liikuma, tema läks allkirja vajavate protokollidega rikkuja juurde ja võttis need allkirjad, mis vaja oli. Turvataktikaline põhjus on see, et kui tema paariline peaks tulema sealt autode vahelt läbi, tagant võib mingi auto tulla, siis võib jääda kahe auto vahele. Kuna seisid tee ääres, siis temal endal oli kõige turvalisem otse minna sinna juhi akna juurde temaga rääkima ja asju tutvustama. Kaebuse esitajale kiirmenetluse ja üldmenetluse erisusi eesti keeles ütles talle. Ei meenu, et menetlusalune isik oleks mingisugust soovi selgituseks avaldanud. Kui isik selgitab, et ta ei saa absoluutselt aru mingist asjast, on neil võimalus teine patrull kutsuda. Keelebarjääri isik ei väljendanud, kirjutas vabatahtlikult kõikidele dokumentidele alla, sai tutvuda oma õiguste ja kohustustega. Kui isikul tekib küsimusi, siis otsivad kellegi, kes oskab talle selgitada. Tihtipeale on see tavapärane praktika, et üks ametnik koostab otsuse ja teine tutvustab seda, see oleneb täielikult sellest, et kui üks ametnik läheb isikuga vestlema, siis kuidas see isik meelestatud on. Kui isik on rahulik, siis üldiselt üks ametnik teebki kogu selle tutvustamise protsessi ära. See kiirendab menetlusprotsessi. Alguses täidetakse see koos õiguste ja kohustustega, siis täidetakse menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja siis kiirmenetluse otsus. Kui nad kaks sõna kirjutavad, siis nad niimoodi väga ei loe. Kuna tema praegu menetlust ise ei teinud, siis andis selle paarilise kätte ja paariline ikkagi lõppude lõpuks vaatab ise, mis sinna kirjutatud on ja teeb selle otsuse. Selles mõttes isikule nad ju ise mingeid sõnu suhu panna ei saa, et ta midagi sinna juurde kirjutaks. Kiiruse näit on video peal, sõiduki registreerimismärk on video peal olemas. Igast sõnast, millest kaebaja rääkis, ta aru ei saanud. Tutvus videoga peale seda, kui olid isiku peatanud. Video näitab seda kõige suuremat kiirust ja sõiduki numbrit seadme ekraani peal. Neil ei olnud vaja isikut autosse võtta selleks hetkeks, said kõik asjad ära teha siis, kui olid õues tema auto juures. Näitavad isikule pilti, selleks keeravad selle seadme isiku poole, tutvustavad ära, näitavad, kuskohas on kiirus, kuskohas on isiku 8 sõiduk ja number. Vajadusel saavad ka numbrid sisse suumida ja videot nii-öelda edasi ja tagasi kerida. Seda saavad seadme enda pealt teha. Kui rikkuja küsib videot näha, siis näitavad. Kui nad sõiduki peatasid, läks ta juhi akna juurde, isik oli juhi koha peal ja oli sõidukis üksi, järelikult pidi kaebuse esitaja seda sõidukit juhtima. Isik annab neile oma andmed, kes on roolis. Tema viis need andmed menetlejale. Võtavad igalt menetlusaluselt isikult ütlused kiirmenetluses sellepärast, et muidu nad kiirmenetlust läbi viia ei saa. Ütlused võttis tema, sest tema viis isikule paberid. Isik kirjutas asjadele alla ja ta ei mäleta küll, et isik oleks kuskilgi tugevalt väitnud, et ta ei saa aru või ta ei ole mitte millegagi nõus. Kuna isik pani igale asjale allkirjad ära, nii hästi kui ta neid talle seletas, siis tundus, et isik saab aru ja oli asjadega nõus. Isikul oli võimalus tutvuda oma õiguste ja kohustustega, kus on olemas kõik asjad kirjutatud vene keeles. Eraldi tõlgi taotlemise võimalust ta kaebuse esitajale ei öelnud. Kaebuse esitaja kirjutas igale asjale alla, isikul oli ju õigus öelda, et ta ei kirjuta alla ja siis nad teevad väärteoprotokolli. Lähtusid, et isik saab asjadest aru ja on rikkumisega nõus. Kui nad sõiduki peatasid, olid neil rinnakaamerad küljes, aga need ei töötanud. Nad ei pea seda igas olukorras tööle panema.
8. Tunnistaja R E A M ütluste kohaselt oli 22.05.2025 kell 15:33 patrullteenistuses koos patrullpolitseinik B R M, mõõtis kiirust Reinu teel Viimsis Vanapere tänava ja Viimsi-Rohuneeme tee vahel suunaga Viimsi-Rohuneeme tee poole, fikseeris 15:33 xxxx registreerimismärgiga xxxx sõidukiiruse ületamise, fikseeris sõidukiiruseks 91 km/h +/-3 km/h. Suurim lubatud kiirus oli antud teelõigul 50 km/h. Mõõtmise hetkel viibis tema kõrvalistmel, mõõtis kiirust aparaadiga LaserCam 4, hoidis seda käes. Tema paariline oli autojuht, kes järgnes sõidukile, andis peatumismärguande sinise-punase vilkuriga. Rikkumisega tegeles tema paariline. Sel hetkel kui mõõtis selle auto kiirust, ei mäleta küll, et seal oleks olnud teisi autosid. Mõõtis külje pealt, aga saab alles siis, kui auto on möödas. LaserCam saab sisse suumida, väga tihti kõrvalistuja mõõdab. Aken on alla lastud ja siis on sisse suumitud. Väärteomenetluses ei ole menetleja kohustatud suhtlema menetlusaluse isikuga. Kui politseinik võtab kellegi käest ütlusi, saab ta seda toimingut teha kellegi vahendusel. Kui tegi kiirmenetluse otsuse kohapeal, siis esitas menetlusalune isik tema paarilisele oma juhiloa ning tema paariline veendus kohapeal, et tegu on sama isikuga. Paarimees andis juhiloa tema kätte, kus tema siis autos menetles. Isik oli nõus kiirmenetlusega. Isik kirjutas ütlusteks, et „Otsustasin proovida“, see on piisav, et ta väljendas oma tegusid. Tema ei veendunud, kas kaebaja valdab piisavalt eesti keelt, aga kaebaja oleks tema paarilisele öelnud, et ta ei saa aru eesti keelest. Kaebaja seda aga ei olnud öelnud, oli kõigega nõus ja kirjutas kõigele alla. Paarimees ei saanud kaebajale kindlasti öelda, et trahv on 170 eurot, sest miinimum on 240 eurot. Tavaliselt pakuvad inimesele, et isik võib tulla nende sõidukisse, aga kaebaja tõenäoliselt seda soovi ei avaldanud ja niipalju mäletab, et kaebajal oli ka väga kiire. Tema paarimees räägib vene keelt niipalju, et saab aru, sest neil on väga palju venekeelseid isikuid ja ta oleks kindlasti aru saanud sellest, et kui isik väljendab, et ei saa eesti keelest aru. Kui isik kirjutab omakäeliselt midagi protokolli, siis loevad, mida ta kirjutab ja tavaliselt, kui aru ei saa, siis tõlgivad Google translatega. Sai aru, et kaebaja otsustas proovida (kiirendamist). Tõlgendas seda nii. Kui kaebaja kiirendas ja ületas kiirust 38 km/h asulasisesel teel, siis järelikult kaebaja otsustas proovida. Ei valda vene keelt emakeele tasemel, valdab vene keelt suhtlustasandil ja kui millestki aru ei saa, siis kasutab abivahendeid. Ta paariline ütles, et isikul on kiire ja et isik ei soovi nendega väga rääkida.
9. Seega nähtuvad mõlema tunnistaja ütlustest kiiruse mõõtmise üksikasjad ning kiirmenetluse kohaldamise eelduste kontrollimine. Kuna kohus osundas juba eespool, et videosalvestusest nähtub ammendavalt, kuidas toimus Dmitri Plešanovi poolt juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmine, ei ole kahtlust selles, et kiiruse sai seadmega sisse suumida ka alla lastud aknast ning puudus vajadus sõidukist väljumiseks vms. Lähtudes tunnistajate ütlustest ja videosalvestusel kajastatust ei ole ka kahtlust, et kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduk oli kuni sõiduki peatamiseni politseiametnike vaateväljas ning sõidukis viibis vaid kaebuse esitaja ehk sõidukit juhtinud isik. Seega puudub kohtul alus kahelda ka kiirmenetluse otsuses näidatud ajal ja kohas sõidukiga kiirust ületanud isikus. 9
10. Samuti ei pidanud kohtuistungil osalenud kohtuvälise menetleja esindaja tavapäratuks olukorda, kus patrulltoimkonnas olev autojuht läheb ja vestleb peatatud sõiduki juhiga ise, tagades sellega ohutust oma paarilisele ning menetlejaks on teine ametnik, antud juhul sõidukisse jäänud R E A M. Kohtu hinnangul on oluline, et kiirmenetluse kohaldamisel oleks kohtuväline menetleja järginud

§§ 55-57 sätestatud nõudeid ning antud juhul on vastavad nõuded täidetud.

1. Sarnaselt kohtuvälise menetlejaga leiab kohus, et ülekuulamise protokolli omakäeliselt kirjutatud lauset “Задумал проверить” saab käsitleda menetlusaluse isiku ütlustena. Olukorras, kus täisealine elukogenud isik ei sooviks ütlusi anda, suudaks ta seda ka selgelt väljendada. Isikul oli võimalus kiirmenetlusega mitte nõustuda ja kirjutada „ei nõustu“ nende sõnade „mõtles kontrollida“ asemel. Arvestades ületatud kiiruse suurust (mitte vähem kui 38 km/h) on usutavad tunnistaja R E A M ütlused, et tema arusaamist mööda tähendas eelviidatud lause kaebaja otsustust proovida kiirendamist. Isegi juhul, kui kaebuse esitaja pidas antud lausega silmas midagi muud, nt „mõtles kontrollida“ (kaebuse kohaselt ei soovinud ütlusi anda, kuna talle ei olnud väärteo fikseerimise asjaolud piisavalt selged ehk siis soovis kontrollida nt talle etteheidetud teo asjaolusid vms), ei ole see samastatav ütlustest keeldumisega. Seda enam, et isik nõustus kiirmenetlusega ning tutvus ka õiguste ja kohustustega. Kohtu hinnangul juhul, kui kaebuse esitajale jäid läbiviidavad toimingud keelebarjääri tõttu tõesti arusaamatuks, oleks ta seda ka kohtuvälises menetluses väljendanud. Siinjuures arvestab kohus kaebuse esitaja poolt kohtuistungil avaldatut, mille kohaselt ütles politseinik trahviks vist 170 eurot. Järelikult mõistis kaebuse esitaja väga hästi nii talle etteheidetavat tegu kui ka kiirmenetluse olemust ning lootuses saada väiksem trahv nõustus ka kiirmenetlusega. Siinjuures arvestab kohus sedagi, et õiguste ja kohustustega sai Dmitri Plešanov tutvuda vene keeles ning ka teokirjeldus kiirmenetluse otsuses on lisaks eesti keelele toodud ka vene keeles.
2. Seda enam, et ületatud kiirus oli märkimisväärne ning ei saanud kuidagi kaebuse esitajale üllatuslik olla. Kaebuse esitajale kui juhtimisõigusega isikule ei saanud kindlasti üllatuslik olla ka see, et rikkumisele reageeritakse ning tehtu eest tuleb võtta vastutus. Antud juhul on aga kaebuse esitaja meeleheitlikult asunud otsima võimalusi, kuidas vastutusest pääseda ning esitanud väiteid ja avaldusi, mis ei ole usutavad ega haaku kogutud tõenditega.
3. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et kiirmenetluse otsuse koostamisel ei ole rikutud

§ 19

lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumist ning kiirmenetluse otsus vastab seaduses kehtestatud nõuetele.

1. Seega on kiirmenetluse otsuses õigesti märgitud, et 22.05.2025 kell 15:33 Harju maakonnas, Viimsi vallas, Reinu teel, Vanapere tee ja Viimsi-Rohuneeme tee vahel, liikudes ViimsiRohuneeme tee suunas, ületas Dmitri Plešanovi juhitud mootorsõiduk sõidukiirust mitte vähem kui 38 km/h ning sellega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid.
2. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 2 p 29 kohaselt on liikluskorraldusvahend liiklust korraldav või suunav vahend (foor, liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus, tõkkepuu, ohutussaar või muu selline).
3. Kohtule jääb arusaamatuks kaitsja etteheide, justkui videosalvestisest ega väärteoasja materjalist ei nähtu liikluskorraldusvahendit, samuti pole kaebajale teada kiirmenetluse otsuses märgitud teelõigul ühtegi liikluskorraldusvahendit, mille tõttu pole antud rikutud normi välja toomine otsuses õiguslikult õige. Tegemist on asulasisese suhteliselt kitsa teega, kiiruse piirangus puudub alus kahelda. Viimsi valla Kelvingi küla elanikuna kindlasti on D.Plešanov teadlik, milline kiirus kehtib 10 sellel teelõigul. Olukorras, kus kaebuse esitaja ei jälgi liiklusmärke või ei tea nende tähendust, tekib pigem küsitavus tema õiguses mootorsõidukit juhtida kui kahtlus liikluskorraldusvahendi olemasolus.
4. Eelviidatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 § 9 lg 5 kohaselt on lõplikuks mõõtetulemuseks kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse laiendmääramatus, kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise laiendmääramatused on esitatud määruse lisas
5. Vastavalt nimetatud lisale on paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus sõiduki kiirusel 20– 100 km/h +-3 km/h.
6. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et Dmitri Plešanov sõitis kiirmenetluse otsuses näidatud ajal ja kohas kiirusega 91+/-3 km/h, ületades lubatud kiirust mitte vähem kui 38 km/h (rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid), täites sellega LS § 227 lg 2 objektiivse koosseisu.
7. Arvestades piirkiiruse ületamise suurt määra pani Dmitri Plešanov teo toime kavatsetult, st ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Kohus nõustub tunnistaja R E A M, et tegemist võis olla kiirendusega ehk Dmiri Plešanovi teadliku tegevusega sõidukiiruse valikul. Dmitri Plešanovi ütlused, justkui võttis auto hoogu juurde, kuna riivas sõrmega rooli peal olevat cruise control, ei ole loogilised ega usutavad. Juhul, kui vähene riive kiirendab sõiduki kiiruse kaebuse esitajale etteheidetavas määras, tõusetub küsimus, kas Dmitri Plešanov saab sellise sõiduki juhtimisega üldse hakkama või tuleks tal enda ja kaasliiklejate turvalisuse tagamiseks edaspidi mootorsõiduki juhtimisest üldse hoiduda. Juhul, kui selline tähelepanematus oleks toimunud tiheda liiklusega kohas, oleksid tagajärjed võinud olla väga rasked ning selliste tagajärgede vältimiseks tuleks kaebuse esitajal muuta nii enda sõidustiili kui ka suhtumist liiklusnõuete järgmisesse.
8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Dmitri Plešanovi käitumine sisaldab LS § 227 lg 2 ettenähtud süüteokoosseisu. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti ei tuvastanud kohus

§ 150

loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi, mis tooksid sellel alusel kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Karistus

1. Karistamisel tuleb võtta aluseks KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9).
3. LS § 227 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
4. Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud kergema, s.o rahatrahvi ning kohaldanud seda maksimaalmäära lähedas suuruses. Kuna asja materjalide juurde on lisatud karistusregistri väljavõte, mille kohaselt ei ole Dmitri Plešanov registrisse kantud, oli kohtuvälisele menetlejale järelikult teada, et Dmitri Plešanovil varasemad rikkumised puuduvad. Samuti oli kohtuvälisele menetlejale teada, et varasema karistuse puudumine annaks aluse kaaluda 11 karistuse mõistmist madalamas määras. Samas leiab kohus, et mõistetud karistus on kõiki asjaolusid arvestades kohane ning selle liik ja määr vastavad Dmitri Plešanovi süü suurusele. Esmalt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et kuna LS § 227 lg 2 järgi on karistatav kiiruse ületamine alates 21-st km/h kuni 40 km/h ning käesolevas asjas oli mõõdetud kaebuse esitaja kiiruse ületamine mitte vähem kui 38 km/h, siis nimetatud vahemiku peaaegu maksimaalses määras ületamine annab aluse hinnata kaebuse esitaja süüd suureks. Teiseks, hinnates Dmitri Plešanovi käitumist sõiduki juhtimisel ja pärast seda, saab Dmitri Plešanovi käitumist liikluses pidada ettearvamatuks ning liikluskorda ohustavaks. Siinjuures arvestab kohus nii teo toimepanemist kavatsetult kui ka seda, et Dmitri Plešanov ei ole enda tegu kahetsenud, vaid on otsinud ettekäändeid vastutusest vabanemiseks. Selline suhtumine ning Dmitri Plešanovi ebatavalised liiklusvõtted ei jäta kahtlust, et Dmitri Plešanovi enda ning teiste kaasliiklejate vara ja tervise kaitseks on Dmitri Plešanovi karistamine maksimaalmäära lähedas suuruses vajalik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole Dmitri Plešanov oma võimalikust teo ohtlikkusest aru saanud ning uute liiklusalaste rikkumiste toimepanemise tõenäosust saab pidada suureks. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole Dmitri Plešanovi puhul tegemist kõrges eas isikuga KarS § 57 lg 1 p 7 mõttes. Kuigi Dmitri Plešanov on pensioniealine, tuleb arvestada, et mootorsõidukit võivad juhtida vaid vastava tervisekontrolli läbinud isikud. Juhul, kui kaitsja hinnangul on Dmitri Plešanovi karistust kergendavaks asjaoluks teo toimepanemine kõrges eas isiku poolt, siis tekib küsimus, kas Dmitri Plešanovi kõrge iga üldse võimaldab tal sõidukit juhtida. Teatavasti jäävad isikud vanemaks, millega omakorda kaasnevad tihti ka terviseriskid ning kui juba praegu ei suuda Dmitri Plešanov mõista enda teo ohtlikkust ning järgida liikluseeskirju, võib taoline oht järelikult püsida (isegi süveneda) ka edaspidi. Dmitri Plešanov (sünd.02.02.1959) ei saa loota, et tema vanuse tõttu on tema poolt sooritatud liiklusrikkumised vabandatavad. Vastupidi, kui kõrge iga soosis liiklusrikkumise toimepanemist, tuleb edaspidi sõiduki juhtimisest ohtlikke situatsioonide vältimiseks loobuda.
5. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et mõistetud karistust saab pidada proportsionaalseks toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga. Siinjuures arvestab kohus ka raskendavate asjaolude puudumist. Samuti arvestab see üldpreventiivseid eesmärke, andes signaali kõikidele mootorsõiduki juhtidele, et õiguskaitseorganid reageerivad piisava rangusega kõikidele väärtegudele, mõjutades sellega liiklejaid olema liikluses hoolsam ja teisi liiklejaid arvestav. Arvestades aga karistuse suurust, sh kaebuses toodut, mille kohaselt toetab kaebaja enda last, peab kohus võimalikuks KarS § 66 lg 2 alusel määrata mõistetud rahatrahvi tasumise ositi kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Karistuse ositi tasumine ei aseta Dmitri Plešanovit raskesse majanduslikku olukorda ning soosib karistuse täitmist ilma täitemenetluseta. Menetluskulud
6. Kuna kohus ei lõpeta väärteomenetlust

§ 29lg 1 p 1 alusel, jäävad menetluskulud Dmitri Plešanovi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 12