) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 1
) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on võtnud hagi õigeks 22.01.2026 esitatud vastuses. Kostja kinnitab oma vastuses, õigeksvõtt on selgesõnaline ja tingimusteta
6.
lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.
lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et kostja võttis hagi õigeks, teeb kohus otsuse põhjendava osata.
2 11.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 4 sätestab erisusena, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 12.
lg 6 näeb eraldi ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 13. Selles asjas võttis kostja hagi kohe õigeks ja kohus rahuldab hagi. Kostja on tunnistanud nõuet oma esimeses menetlustoimingus ehk hagi vastuses. Kirjavahetusest nähtub (dtl 50), et kostja on pakkunud hagejale 12.01.2026 (mõned päevad pärast hagi materjalide saamist) kompromissi summas 300 eurot. Hageja on vastanud kostjale samal päeval ja keeldunud kompromissi sõlmimisest viidates, et mõistlik kompromissi summa võiks olla suurusjärgus 1500 eurot. Samas esitas hageja 24.11.2025 hagi, milles nõuab 136,67 euro väljamõistmist, seega 1363,33 eurot väiksemat summat, kui oli tema poolt soovitud kompromiss. Juhul kui hageja ei võta vastu talle pakutud soodsamat lahendust ja pöördub selle asemel kohtusse, võib seda pidada menetlusõiguste ebakohase kasutamisena ning see ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega (
). Oleks äärmiselt ebaõiglane ja menetlusökonoomia põhimõttega vastuolus, kui kostja peaks kandma menetluskulud vaidluses, mida ta on püüdnud aktiivselt ja raha makstes vältida. 14. Kohus leiab, et antud olukorras oleks menetluskulude ühe poole kanda jätmine poole suhtes äärmiselt ebaõiglane ja põhjendatud on kohaldada menetluskulude jaotamisel
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.