← Eesti

2-24-141938/9

Obsah (9)§ 150§ 429§ 407§ 444§ 415§ 66§ 162§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Addis Tammiku Kohtujurist Kaja Aljama Otsuse tegemise aeg ja koht 09.02.2026, Rapla Tsiviilasja number 2-24-141938 Tsivi

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud

  1. B2 Impact OÜ (avaldaja, hageja) esitas 09.11.2024 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-i (võlgnik, kostja) vastu 3657,45 euro saamiseks. Kohus tegi 21.11.2024 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 30.01.2025 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Pärnu Maakohtule. Kohus kohustas hagejat esitama oma nõue hagiavalduse nõuetele vastavas vormis ja tasuma täiendavat riigilõivu.
  2. Hageja esitas 06.03.2025 (täiendatud 22.04.2025, 26.06.2025 ja 01.07.2025) kohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja lepingust nr x tulenevalt põhivõlg 2933,28 eurot, intress 444,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 586,29 eurot ja sissenõudmiskulud 35,00 eurot, lisaks edasiulatuv viivis põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast s.o alates 07.03.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise.
  3. Hageja nõude aluseks on ESTO AS-i ja kostja vahel 20.03.2024 sõlmitud tähtajatu arvelduskrediidi leping nr x krediidilimiidiga 2900 eurot, esialgses intressimääras 42% aastas ehk 0,12% päevas, krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli 51,11 % aastas. Krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt
  4. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. See tähendab, et kliendi arve on 0,12% päeva intressist (nt. saadud krediit 2900* 0,12%= 3,48 eurot päevas ning see korrutatakse kuu päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast (st. 2900/60= 48,33 eurot). Kostja on perioodil 20.03.2024 kuni 09.05.2024 võtnud kasutusse krediidisumma kokku 3029,80 eurot. Kostja on tagasimakseid teostanud kokku summas 156,43 eurot, sh põhiosa 96,52 eurot, intress 40,01 eurot, kiire väljamakse tasu 19,90 eurot. Kostja ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid, jäädes viivitusse kolme järjestikuse osamakse tasumisega. Krediidiandja ütles 14.09.2024 lepingu üles. Krediidiandja loovutas nõude hagejale, nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kohtu põhjendused
  5. 26.06.2025 esitas hageja hagist osalise loobumise avalduse. Hageja loobub intresside nõudest ja esitab viivise üksnes seadusest tulenevale viivise protsendile. Hageja märkis, et palub kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust nr x sissenõutavaks muutunud põhiosa 2933,28 eurot, viivise 165,26 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot ning edasiulatuva viivise käesoleva hagi resolutsiooni punktis 2 nimetatud lepingu põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 07.03.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Poolte menetluskulud palub jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja esitas taotluse enammakstud riigilõivu 70 euro tagastamiseks

§ 150

lg 1 p 2 alusel.

§ 429

kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni lahendi jõustumiseni ning kohus võtab loobumise vastu määrusega. Loobuda saab ka osaliselt. Nõudest loobumise korral ei saa sama nõudega enam uuesti kohtusse pöörduda. Kohus võtab osalise loobumise vastu.

  1. Hagi ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 29.05.
  2. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.
  3. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (

§ 407lg 1).

Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohus kontrollis hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks olnud andmete alusel, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra (mis 20.03.2024 oli 17,36%x3=52,08%). Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas on hageja esile toonud, et laenu andmise eel hinnati kostja krediidivõimelisust ja finantsolukorda kostja pangakonto väljavõtte ja laenutaotluse alusel. Krediidiandja kohaldas sissetulekuna pangakontol tuvastatud 4 kuu keskmist sissetulekut summas 701,22 eurot, võlgniku finantskohustustena kohaldati 100 eurot ja majapidamiskuludena 304 eurot. Krediidiandja süsteem tuvastas pangakonto väljavõtte pinnalt võlgniku kohustused kokku summas 343 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidest ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. Kohus loeb need väited kostja poolt omaks võetuks. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda lepingutega võetud kohustusi täita. 7. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral

(1)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (

§ 150lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud 8. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja menetluskuluks on riigilõiv. Kui esisalgu oli hagihind 4325,95 eurot ja kuulus tasumisele riigilõiv 490 eurot, siis hagilt hinnaga 3460,60 eurot (muudetud nõue) tuli tasuda 420 eurot riigilõivu. Hageja esitas taotluse enammakstud riigilõivu 70 euro tagastamiseks tulenevalt

§ 66

lg-st ja

§ 150

lg 1 p 2.

§ 150

lg 1 p 1 alusel on hageja taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus jätab poolte menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 420 eurot riigilõivu kulu. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu. 9. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

10. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Addis Tammiku kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.