2-25-17191/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Susann Liin Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu,

1. veebruar 2026 Tsiviilasja number 2-25-17191 Tsiviilasi Q.M hagi D.P vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Q.M (isikukood XXX, e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 26.01.2026 Kostja D.P (isikukood XXX, registrijärgne elukoht puudub, viibimiskoht hagiavalduses XXX e-post XXX) RESOLUTSIOON
2. Rahuldada Q.M 13.10.2025 hagi D.P vastu abielu lahutamiseks.
3. Lahutada Q.M ja D.P 25.08.2023 Tartu linnavalitsuses sõlmitud abielu.
4. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval.
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
6. Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Q.M esitas 13.10.2025 hagi D.P (kostja) vastu, milles palus poolte vahel sõlmitud abielu perekonnaseaduse (PKS) §-de 65–67 kohaselt lahutada. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 25.08.2023 Tartu linnavalitsuses. Hageja pöördus abielu lahutamiseks kohtusse, sest poolte abielulised suhted lõppesid
8. aasta veebruaris, kuid abielu ei saa kohtuväliselt lahutada, sest kostjal puuduvad Eesti dokumendid ja elamisluba, samuti ei ole kostja abielu lahutamisega nõus ning asub ise hoopis Hispaanias.
9. Tartu Maakohus võttis 17.10.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale 21 päeva tähtaja, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu 17.10.2025 kl 20.
10. Kostja saatis kohtule 19.10.2025 e-maili, kus selgitas, et ta on praegu XXX, ta on lahutuse vastu ning selgitas, et kui ta oli XXX sõjas, siis naine pettis teda, tulin tagasi ja ta joob kõvasti. Olen nüüd XXX, et anda talle aega sellega toime tulla.
11. Kohus määras kohtuasja arutamiseks 26.01.2026 kohtuistungi. Kohus toimetas pooltele kohtukutsed kätte ning saatis kostjale veebilingi, et kostja saaks video teel kohtuistungil osaleda. Kohtuistungil osales hageja, kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjale oli kohtukutse kätte toimetatud 05.01.2026 TsMS 3141 lg 1 kohaselt samale e-posti aadressile, millelt kostja kohtule vastuse kirjutas (XXX). Kohus proovis kostjale kaks korda kohtuistungi saalist helistada, kuid kostja ei võtnud telefoni vastu. Kohus proovis helistada numbrile +80 9337 84 151 – ei ole kasutusel. Kohus helistas rahvastikuregistris märgitud telefoninumbril +34 612 285 542 kutsub, pannakse kinni. Teisel katsel kutsub, pannakse kinni. Kohus selgitas hagejale, et TsMS § 410 kohaselt saab kohus juhul, kui kostja ei ilmu kohtuistungile lahendada asja kas sisuliselt või lükata asja arutamise edasi. Hageja esitas taotluse, milles palus asja TsMS § 414 kohaselt sisuliselt lahendada. Hageja selgitas, et nende abielulised suhted lõppesid
12. aasta veebruaris ning suhete taastamine ei ole võimalik, kostja lahkus toona Poola ning kuigi ütles nüüd, et asub XXX, siis mulle ütles ta selgelt, et on XXX pagulaskeskuses, kuhu sai tõenäoliselt ka elamisloa. Kuigi rääkisin kostjaga abielulahutusest, siis ta ütles, et tema lahutust anda ei kavatse. Leppimisaja andmisel ei ole mõtet, kostja on vägivaldne ja ebastabiilne ning tõenäoliselt ei saa Eestisse tagasi tulla, tal ei ole dokumente ega elamisluba ja tal on siin tasumata suur trahv. 3.
13. Kostja helistas kohtule tagasi pärast istungit 26.01.
14. Kohus selgitas tõlgi vahendusel, et kohtus on menetluses hageja hagi kostja vastu abielu lahutamiseks ja täna toimus kohtuistung. Kostja väitis, et ei tea lahutusest midagi, suhtles hagejaga viimati kuu aega tagasi ja hageja väide, nagu oleks kostja blokeeritud, on vale. Kostja kinnitas, et e-posti aadressi XXX on tema õige kontakt. Kohus märkis, et kostja on hagiavaldusele 19.10.2025 samalt epost aadressilt vastanud, kostja selgitas, et see ei olnud tema ja hageja kasutab tema e-posti. Kohus küsis muud e-posti, mille kaudu kostjaga suhelda saaks, kostja vastas, et tal on küll teisi e-posti aadresse, kuid ükski ei tule praegu meelde. Kinnitas, et vahetab XXX postkastil parooli ja kohus saab ka edaspidi temaga sealtkaudu kontakti. Kostja eitas abieluliste suhete lõppemist ja selgitas, et
15. septembris läksid nad hagejaga lihtsalt tülli. Veebruaris 2025 läks ta kaheks päevaks XXX, seejärel edasi XXX, kus ta oli kuni augusti alguseni, seejärel tuli umbes nädalaks Eestisse. Hageja ja kostja läksid tülli, peale seda läks kostja XXX, sealt edasi XXX, kus ta ka käesolevalt viibib. Edasi plaanib minna USA-sse ja aprillis tulla tagasi Eestisse ja siis hagejaga ära leppida. Kohus selgitas kostjale, et menetluslikult on kaks võimalust, kohus saab anda pooltele leppimisaja või teha sisulise otsuse. Hageja väljendad kohtule selgelt, et leppimisaega ei soovi. Kohus uuris kostja nägemuse kohta menetluse ja abielu edasisest käigust ning selgitas kostjale, et abielu saab jätkuda ainult juhul, kui mõlemad pooled seda selgelt soovivad. Hagejal sellist soovi ei ole. Kostja kinnitas korduvalt, et soovib ikkagi leppida, avaldas, et naine lihtsalt praegu ajab lahutuse juttu, sest nad olid tülitsenud, suhtlevad ikkagi WhatsAppi ja sõnumite teel. Istungist ei olnud üldse teadlik, sest e-post ei tööta. 2 3.
16. Kohus vestles hagejaga telefoni teel 26.01.
17. Hageja selgitas, et kõik mida kostja ütles on vale, ta on hagejat jälitanud ja ahitanud ning hageja ei näe põhjust leppimisaja andmiseks. Hageja kinnitas, et kostja kasutab nimetatud e-posti ning väited selle kohta, et hageja oleks seda kasutanud ei vasta tõele, vastupidi oli olukord, kus kostja sai tema e-posti aadressile sisse ning saatis laimavaid kirju laiali. Hageja esitas 27.01.2026 kohtule tõendid, millega soovis tõendada, et leppimisaja andmisel ei ole mõtet, kostja on teda jälitanud ja ahistanud. KOHTU SEISUKOHT
18. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning korraldanud kohtuasja arutamiseks kohtuistungi. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning poolte abielu tuleb lahutada. Kohus lahutab PKS § 65 lg 2 järgi abielu, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. Kohus saab TsMS § 414 kohaselt lahendada kostja kohtuistungilt puudumise korral muuhulgas abielulahutamise asja, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja asjaolud piisavalt välja selgitatud.
19. Kohus võib PKS § 67 lg 1 kohaselt abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse PKS § 67 lg 2 järgi, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et nimetatud eeldused on käesoleval juhul täidetud. 5.
20. Kohtu tuvastatud asjaoludel sõlmisid pooled abielu 23.08.2023 ning pooltevahelised abielusuhted on PKS § 67 lg 1 mõttes praeguseks pöördumatult lõppenud. Hageja väitel lõppesid abielusuhted pöördumatult
21. aasta veebruaris, kui kostja lahkus Poola leegionisse, kuid pooltel ei ole õnnestunud abielu kokkuleppel kohtuväliselt lahutada. Kostja on hagejale teada andnud, et tema lahutust anda ei kavatse. Kohtuistungil selgitas hageja, et nad ei ole koos elanud nüüdseks 11 kuud, alates
22. aasta veebruarist ning kui nad kostja Poolas oleku ajal veel suhtlesid, siis peagi enam mitte, sest kostja hakkas hagejat ahistavalt jälitama, mille tõttu pidi hageja politseile avalduse tegema. 5.
23. Kohus leiab, et PKS § 67 lg 1 mõttes on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus peab PKS § 67 lg 3 kohaselt tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus võib TsMS § 357 lg-te 1 ja 3 järgi abielu lahutamise menetluse ühe korra kuni kuueks kuuks peatada, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. 5.
24. Kohus andis pooltele leppimisaja kuni 15.02.2026, sest kostja väitel soovis ta hagejaga abielu jätkamise võimaluse üle arutada. Kohus andis lühikese leppimisaja, sest hageja oli kohtuistungil veendunud, et ta mingit leppimise võimalust ei näe. Kohus selgitas kostjale, et kuni 15.02.2026 (k.a) on võimalik kohtule teada anda, et pooled on ära leppinud. Kohus jäi kohtuistungil määratud otsuse avalikult tegemise aja juurde 16.01.
25. Kohus leiab, et käesolevas asjas on poolte täiendav lepitamise abinõude rakendamine ebamõistlik ning ei ole alust arvata, et abielu saaks säilitada. Hageja oli kohtuistungil veendunud, et leppimisaja andmisel ei ole mõtet ning kuna kostja on agressiivne ja ebastabiilne ja jälitas teda, siis ta kindlasti abielu jätkata ei soovi. Hageja selgitas, et on kostja blokeerinud, nagu politsei soovitas ning tõi välja, et kostjal ilmselt ei ole ka võimalik Eestisse naasta, ta on Hispaanias, kus on saanud pagulasena elamisloa. Kohus ei peata TsMS § 357 lg 1 kohaselt menetlust, kui abikaasad on pikemat aega elanud eraldi. Kuivõrd pooled on elanud 3 eraldi erinevates riikides pea aasta, ei ole kohtu hinnangul menetluse pikemaks ajaks peatamine põhjendatud. Hageja esitas tõendid (dtl 31–39), millest nähtuvalt on kostjaga suhtluse blokeerinud ning kust nähtuvalt on kostja teda sõimanud ja ähvardanud. 5.
26. Kostja saatis kohtule 12.02.2026 seisukoha, milles kirjutas, et nad otsustasid mitte lahutada ühel tingimusel, kui me lahutame, annab ta tütre isale, sest Lena kulutab kogu oma raha alkoholile ja narkootikumidele. Kui teie, mõistlik kohus, teete õige otsuse mitte meie, vaid lapse jaoks. Hageja teatas 12.02.2026 kohtule, et ta ei ole D.P-ga suhelnudki ja kirja sisu, milles ta väidab, et otsustasime ära leppida ei vasta tõele. Mina ei soovi selle inimesega mitte mingit tegemist teha.
27. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb hagi rahuldada ning poolte vahel sõlmitud abielu lahutada. Kohus selgitab, et kohtus abielu lahutamise korral lõpeb abielu PKS § 66 p 2 järgi päeval, millal kohtuotsus jõustub. Hageja on märkinud, et soovib ka pärast abielulahutust kanda endist perekonnanime „Q.M“ ega soovi perekonnanime muuta.
28. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 üldreegli järgi poolte endi kanda. Kohus võib erandina jaotada menetluskulud TsMS § 164 lg 2 kohaselt üldreeglist erinevalt, kui menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus leiab, et puuduvad kaalukad asjaolud, mis annaksid aluse kalduda menetluskulude jaotuse üldreeglist TsMS § 164 lg 1 mõttes kõrvale. Pooled pöördusid kohtusse, sest nende vahel olid arusaamatused või erimeelsused abielu lahutamisega seotud asjaolude üle. Pooled ei ole väitnud, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine kahjustaks ühe abikaasa olulisi vajadusi, samuti ei ole pooled toonud kohtu ette muid kaalukaid asjaolusid, millest nähtuks, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane. Eeltoodut arvestades jätab kohus TsMS § 164 lg 1 üldreegli järgi menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin 4