Obsah (14)

§ 178§ 3111§ 410§ 413§ 343§ 162§ 138§ 177§ 444§ 415§ 416§ 150§ 169§ 468

act OÜ hagi D. A. vastu võla nõudes 12 476,05 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine 2-24-19158 Hageja B2 Impact OÜ (registrikood lepinguline esindaja Anzhela Ternikova Kostja D.

) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178). Asjaolud ja kohtu seisukoht 1.

B2 Impact OÜ (hageja) esitas

1. detsembril 2024 Harju Maakohtule hagi D. A. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on AS L ja kostja sõlminud järgmised lepingud: -
2. novembril 2020 väikelaenuleping nr XXX, mille alusel võimaldati kostjale laenu 4000 eurot; -
3. märtsil 2021 väikelaenuleping nr XXX, mille alusel võimaldati kostjale laenu 10 000 eurot; -
4. septembril 2021 väikelaenuleping nr XXX, mille alusel võimaldati kostjale laenu 7000 eurot.
5. juulil 2025 esitas hageja lepingu nr XXX osas nõude ümberarvestuse, milles nendib, et ümberarvestuse korral tuleb lugeda nõue tasutuks. Hageja soovis lepingust nr XXX tulenevate nõuete osas hagist loobuda, mille kohus võttis vastu
6. jaanuari 2026 määrusega ja lõpetas osaliselt asja menetluse. Kohus menetleb käesolevas asjas lepingutest nr XXX ja XXX tulenevaid nõudeid. Kostja pidi lepingute nr XXX ja XXX alusel saadud laenu tagastama igakuiselt annuiteetgraafiku alusel. Kuna kostja oli võlgnevuses novembri, detsembri ja jaanuari 2024 osamaksetega, ütles krediidiandja lepingud üles
7. veebruaril
8. Krediidiandja loovutas nõuded hagejale. Lepingu nr XXX intressimääraks oli 9,90% aastas ning krediidi kulukuse määraks 14,83%, lepingu nr XXX intressimääraks 9,90% aastas ning krediidi kulukuse määraks 10,84%. Hageja on välja toonud, et vastutustundliku laenamise kohustuse järgimiseks analüüsiti mõlema laenu puhul krediiditaotlust ning kostja pangakonto väljavõtet. Samuti teostati sissetuleku osas päring Pensioniregistrisse ning Maksu- ja Tolliameti andmebaasi. Lepingu nr XXX osas arvestati kostja sissetulekuks 1183 eurot ning finantskohustusteks 179,21 eurot. Täiendava laenu osamakse suuruseks kujunes 273,40 eurot. Lepingu nr XXX osas arvestati kostja sissetulekuks 1462,33 eurot ning finantskohustusteks 635,07 eurot. Täiendava laenu osamakse suuruseks kujunes 148,39 eurot. Maksehäireid kostjal kummagi lepingu sõlmimisel ei olnud. Kostja maksevõime laenu saamiseks oli piisav. Hageja palub mõista kostjalt välja lepingust nr XXX tuleneva põhivõla 5073,98 eurot, haldustasu 26,95 eurot, intressi 150,17 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 437,82 eurot. Lepingust nr XXX tulenevalt palub hageja välja mõista põhivõla 4978,40 eurot, intressi 147,74 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 429,57 eurot. Lisaks palub hageja mõista välja sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivise mõlema lepingu põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
9. detsembrist 2024 kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõiv 980 eurot.
10. Kohus võttis hagi
11. detsembri 2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Kohtute infosüsteemis registreeritud andmetel on menetlusdokumendid, sh hagiavaldus toimetatud kostjale kätte
12. jaanuaril 2025 kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu (

§ 3111lg 1 p 3 ja lg 3).

Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt

1. jaanuaril 2025, kuid kostja ei ole vastust esitanud.
2. Kohus määras asjas kohtuistungi toimumise ajaks
3. jaanuar 2026 kell 10.
4. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kuigi kohtukutse on kostjale kätte toimetatud.

§ 410

lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist (dtl 341-343). 4.

§ 413

lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on täitmata

§ 413lg-s 3 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad eeldused.

Kostja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks, kohus on kostjat kohtukutses hoiatanud, et istungile ilmumata jätmise korral on kohtul õigus mh hagi tagaseljaotsusega rahuldada (dtl 334) ning kostja on istungile kutsutud õigel ajal (kutse on kätte toimetatud 22. detsember 2025,

§ 343lg 2).

Kuna kostja ei ilmunud määratud kohtuistungile ja hageja taotleb asja lahendamist tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

§ 410ja § 413 lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Seejuures on kohus kontrollinud, et krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse määr on seadusega kooskõlas (võlaõigusseadus (VÕS) § 4062 lg 1). Samuti kontrollis kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidiandja poolt ja veendus selles, et laenuandja omandas teabe, mille alusel hindas tarbija krediidivõimet (sh on läbi viidud kontoväljavõtte analüüs). Seega on täidetud teabe kogumise ning krediidivõimelisuse hindamise kohustus (VÕS § 4034 lg 1). 5. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 980 eurot, so riigilõiv. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 980 eurot on kohtukulu (

§ 138lg 2).

Tegemist on põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Samas on kohus 28. jaanuari 2026 määrusega tagastanud nõudest loobumise tõttu hagejale poolt nõude hagihinnalt tasutud riigilõivust, so 192,50 eurot. Seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt välja ülejäänud hageja poolt tasutud riigilõiv 787,50 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Kohtu selgitused − Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

− Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (

§ 416

). − Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (

§ 150lg 31).

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (

§ 169lg 2).

− Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik