Obsah (5)

§ 436§ 173§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 02.02.2026.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-7840 Tsiviilasi KiirAutoLaen.EE OÜ

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: a. 22.03.2024 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr XXX (dtl 51-59; edaspidi laenuleping) summale 3700 eurot ning tagastamistähtajaga 22.06.2024; b. samal kuupäeval maksti laenusumma välja kostja II arvelduskontole (dtl 36 – maksekorraldus); c. samal kuupäeval andis laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks andis kostja II hageja omandisse sõiduki BMW 750LI XDRIVE VIN XXX, registreerimismärgiga XXX (edaspidi sõiduk; dtl 60 - akt); d. samal kuupäeval andis hageja sõiduki üle kostjatele (dtl 61- akt); e. samal kuupäeval sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX (dtl 63), mille kohaselt vastutab kostja II hageja ees laenulepingust tulenevate nõuete eest solidaarselt kostjaga I, summas kuni 5000 eurot; f. hagejale ei ole laenusummat tähtaegselt tagastatud; g. kostjad ei ole hagejale sõiduki valdust üle andnud.
2. Hageja palub kohustada kostjaid andma hagejale üle sõiduki valdus. Kostja I vaidleb hagile vastu ning märgib, et tema sõidukit ei valda ega ole kunagi ka vallanud, mistõttu ei saa tema suhtes hagi rahuldada. Kostja II ei ole hagile vastu vaielnud.
3. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 4 2-25-7840 82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Valduse õiguslik alus saab olla mõni piiratud asjaõigus või omanikku valdaja valdust taluma kohustav võlaõiguslik kokkulepe, kuid õiguslik alus saab tuleneda ka seadusest või kohtulahendist (vt RKTKo nr 2-16-9519/78 p 27).
4. Sõiduki omanikuks on hageja – selle üle pooled ei vaidle.
5. Asja materjalidest nähtub, et hagejaga on laenulepingu sõlminud kostja I, sealjuures on kostja I esindajaks olnud viidatud tehingus kostja II. Laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja omandisse antud sõiduk (laenulepingu üldtingimuste p 13.1 ja 13.9 ning dtl 60). Lepingu p 13.4 kohaselt jäi sõiduki otsene valdus laenusaajale ehk kostjale I. Aktist nähtuvalt on kostja I nimel valduse üle võtnud kostja II (dtl 61). Seega lepingust tulenevalt saaks järeldada, et sõidukit võiksid vallata mõlemad kostjad. Hageja on väitnud, et laenusummat ei ole tähtaegselt tagastatud, leping on üles öeldud ja on tekkinud alus tagatise valduse hagejale üleandmiseks. Kostjad ei ole eeltoodule vastu vaielnud. Kostja I tänane juhatuse liige on aga väitud, et asi ei ole tema valduses ega ole ka kunagi olnud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I sõidukit faktiliselt valdab (AÕS § 82 lg 1). Kohus leiab seega, et kostja I osas ei ole võimalik asja väljaandmisnõudega taotletud eesmärgi saavutamine (st omaniku tegeliku võimu taastamine vallasaja üle). Kostja II ei ole hagile vastuväiteid esitanud, mistõttu tema osas kuulub nõue AÕS § 80 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldamisele.
6. Kokkuvõttes rahuldab kohus haginõude osaliselt.
7. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotamine 26.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et kostja I vastu esitatud nõude menetluskulud tuleb jätta hageja kanda ning kostja II vastu esitatud nõudega seotud kulud kostja II kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 27.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud 5 2-25-7840 maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 28. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177lg 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 6