← Eesti

1-18-6022/32

Obsah (11)§ 141§ 145§ 64§ 68§ 147§ 16§ 33§ 56§ 45§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 25. septembril 2018 Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-6022 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm

§ 141

lg 2 p-de 1, 6 ja § 145 lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Raul Heido Süüdistatav Aleksandr Nübek asukoht: Tartu Vangla, XXX, elukoht: XXX; isikukood: 37311202727; kodakondsus: xxx kodanik; emakeel: xxx; haridus: xxx; töö- või õppimise koht: xxx varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: vahistamine kohaldatud Tartu Maakohtu 25.05.

  1. a määrusega, mida on pikendatud Tartu Maakohtu 23.07.
  2. a määrusega; kahtlustatavana kinni peetud 24.05.2018 Kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p-st 4, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Aleksandr Nübek

§ 141lg 2 p 1, 6 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

1 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aleksandr Nübek

§ 145

lg 2 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Aleksandr Nübekile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja karistada Aleksandr Nübekit 2 (kahe) aasta 8 (kaheksa) kuu vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistusaeg karistusaja hulka ja Aleksandr Nübeki karistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg

  1. mai
  2. Aleksandr Nübekile jõustumisel. kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanu seaduslikku esindajat B.H e-posti aadressil XXX, Y.W-d e-posti aadressil XXX, P.Z-i telefonil xxx, J.L-i e-posti aadressil XXX ja L.Wd e-posti aadressil XXX Aleksandr Nübeki ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Kannatanute ja tunnistajate ülekuulamiste videosalvestised kokku üheksal plaadil jätta kriminaalasja juurde. Välja mõista Aleksandr Nübekilt riigituludesse menetluskuludena sundraha osa 150 (ükssada viiskümmend) eurot ja muud menetluskulud 90 (üheksakümmend) eurot. Jätta sundrahast 1100 eurot ja muudest menetluskuludest 1149 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Aleksandr Nübekil on õigus tasuda menetluskulud 240 (kakssada nelikümmend) eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber
  3. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse 2 teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtu otsusega ei nõustu, esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav õigeksmõistva otsuse peale ja prokuratuur süüdimõistva otsuse peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
  4. oktoobril
  5. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Süüdistus
  6. Aleksandr Nübekit süüdistatakse

§ 141

lg 2 p-de 1, 6 järgi selles, et tema: 1) 2014 suveperioodil kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal oma elukohas xxx korteris pani

§ 147

mõttes arusaamisvõimetu 8-aastasele Y.W-le (isikukood xxx) käe aluspükste sisse ja katsus tema suguelundeid; 2) 16.05.2015 kindlakstegemata kellaajal xxx bussijaamas pani

§ 147mõttes arusaamisvõimetu 9-aastasele E.S.

(isikukood xxx) käe pükste sisse ja katsus tema suguelundeid; 3) 2016 märtsis kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal oma venna elukohas xxx katsus

§ 147

mõttes arusaamisvõimetu 8-aastase L.W (isikukood xxx) suguelundeid; 4) ajavahemikul 2016 suveperioodist kuni 2018 maikuuni erinevatel kindlakstegemata kuupäevadel ja kellaaegadel vähemalt 10-l korral xxx alevikus erinevates kohtades, sh xxx tegevuskoha juures xxx; oma elukohas xxx korteris ja keldris; xxx korteris ja alaealise B.H elukohas xxx pani käe

§ 147

mõttes arusaamisvõimetu B.H-le (isikukood xxx) pükste sisse ja katsus tema suguelundeid. 2. Lisaks süüdistatakse Aleksandr Nübekit

§ 145

lg 2 järgi selles, et tema: 1) 2015 suveperioodil kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal xxx hoone läheduses asuva veekogu juures pani 10-aastasele Y.W-le (isikukood xxx) käe ujumispükste sisse ja katsus tema suguelundeid; 3 2) 2016 suveperioodil kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal oma elukohas xxx korteris ja xxx hoone läheduses asuva veekogu juures pani alla 14-aastasele K.T.ule (isikukood xxx) käe aluspükste sisse ja katsus tema suguelundeid; 3) 2016 suveperioodil kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal xxx laululava juures pani alla 14-aastasele E.S.ale (isikukood xxx) käe pükste sisse ja katsus tema suguelundeid; 4) 2017 suveperioodil kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal xxx Keskkooli staadioni juures pani 11-aastasele E.S.ale (isikukood xxx) käe pükste sisse ja katsus tema suguelundeid. II. Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas Aleksandr Nübeki süüdistus

§ 141lg 2 p-de 1, 6 järgi 3.

Y.W kuulati kannatanuna üle 10.04.2018 (kd 1, tl 24-34). Ta andis ütlusi selle kohta, et on 12-aastane, elab xxx asulas XXX ja õpib xxx viiendas klassis. Aleksander ehk Sasha on täiskasvanud inimene, kes käib lastega koos trennides, passib seal ja vaatab, kuidas nad riietuvad. Ta elab nende peal, korteris xxx, teisel korrusel koos xxx. Suvel teenib ta raha maja ümbruste niitmisega. Teenitud raha eest ostab nänni, et rohkem temaga sõber oleksid. Ta ostab jäätist, juua, krõpsu. Kui ta oli väiksem, suvevaheajal juunis enne seda, kui ta läks teise klassi, siis Sasha meelitas ta enda juurde kommiga ja lubas, et hakkavad autodega mängima.

  1. aastal läks ta kooli. See toimus
  2. aastal, kui ta oli 8-aastane. Nad olid alguses maja ees, siis läksid Sasha juurde, kes andis talle alguses köögis natukene limonaad. Siis istusid nad Sasha juures vaiba peal maas, diivanit ei olnud veel, kui Sasha andis talle ühe suure Käsna-Kalle kommi ja ütles, et ta oleks tasa ning pani käe temale eestpoolt kõrvalt ujumispükste ja lühikeste pükste alla ja katsus tema suguelundit. Siis ta üles, et Sasha ära lõpetaks ja jooksis ruttu koju ning rääkis sellest oma emale. Sasha ütles talle, et ta ei räägiks sellest kellelegi. Kui ta seal korteris käis, siis kedagi teist kodus ei olnud.
  3. Y.W, kes on ja Y.W ema, kuulati alaealise seadusliku esindajana üle 18.04.2018 (kd 1, tl 45-48). Tema ütlused kinnitavad Y.W ütluste usaldusväärsust, kuna kattuvad viimase poolt antud ütlustega. Y.W sõnul elab ta koos Aleksandr Nübekiga samas majas, tema elab esimesel korrusel ja Aleksandr teisel korrusel korteris xxx. Aleksandr ostis endale vist xxx tänavale korteri, kuid elab xxx juures, kuna teeb teises korteris remonti. Nemad kolisid sinna aastal
  4. Aleksandril on liibitsev hoiak ja seda just laste suhtes. Praegu tema lapsed Aleksandriga enam nende katsumiste pärast ei suhtle. Lastel on tõrge tema vastu. Kui nad xxx kolisid, siis lapsed käisid tema juures kodus ja xxx külatiigis ujumas. Aleksandr on neile pakkunud kommi ja nad on vaadanud multikaid.
  5. aastal, millalgi suvekandis, rääkisid ja talle, et kui nad Aleksandriga ujumast tulid, siis Aleksandr näperdas neid. Ta tõstis ja katsus poisse suguelundist. Poisid läksid sellest väga äksi täis, ütlesid, et ta on igavene pervo. Politseisse ta ei pöördunud, arvas, et asi on ühekordne ja ei rääkinud sellest kellelegi. Poisid on rääkinud, et Aleksandr on väga palju katsunud ka poiste koolikaaslast E.S.a, kes on seda ise neile rääkinud. E. on Aleksandri juures ööbinud. Aleksandr otsib poistega kontakti, tüdrukud teda ei huvita.
  6. Süüdistatav Aleksandr Nübek ei soovinud kohtus ütlusi anda. Ta tunnistas kahtlustatavana ülekuulamisel 31.05.2018 (kd 2, tl 36-39), et on Y. suhtes temale süüks arvatud teo toime pannud. Ta on Y.W-le ühel korral käe püksi pannud ja see võis juhtuda kahtlustuses kirjeldatud ajal ehk
  7. aastal. Ta ei pannud talle kätt püksi enda korteris vaid trepikojas enda välisukse juures teisel korrusel. Ta oli Y. selja 4 taga ja hakkas talle kätt püksi panema. Päris pükste sisse ta oma kätt siis ei pannud, kui Y. ütles talle, et ta ära lõpetaks ja ta tõmbas käe ära. Y. suguelundit ta enda mäletamist mööda siis ei puudutanud.
  8. Kohus loeb kannatanu Y.W ja süüdistatava enda ütlustega tõendatuks, et Aleksandr Nübek katsus
  9. aasta suvel Y.W-d tema suguelundist xxx korteris xxx, pistes talle käe püksi. Kannatanu ja süüdistatava ütlused erinevad teo toimepanemise kohas. Kohus on seisukohal, et usaldusväärsed on selles kannatanu ütlused, kelle sõnul on Aleksandr Nübek katsunud teda vaid ühel korral. See on sündmus, mis oma ainukordsuse tõttu jääb lapsele meelde. Aleksandr Nübek on erinevaid poisse katsunud erinevates kohtades korduvalt, seetõttu võib ta eksida täpses teo toimepanemise kohas.
  10. Y.W asus xxx õppima 23.11.
  11. a
  12. klassis, mida kinnitab kooli direktori kiri (kd 1, tl 126). Ta on sündinud xxx, seega oli ta
  13. aasta suvel, kui Aleksandr Nübek tema suguelundit katsus, 8-aastane.
  14. L.W on kannatanuna üle kuulatud 20.06.2018 (kd 1, tl 85-91). Ta on 10-aastane, käib xxx
  15. klassis. L.W ütluste kohaselt katsus Sass teda noku juurest. Sassi pärisnime ta ei tea. See toimus sõprade juures, kui ta oli 9-aastane. Ta oli külas B. ja C. juures xxx linnas majas, kus on üleval üks korrus ja all kaks magamistuba. Oli C. sünnipäev. Tema oli koos Sassiga üleval, teised olid all, ning keegi seda pealt ei näinud. Sass tõmbas tal püksid alla ning ta ise tõmbas need pärast üles. Katsumise ajal liigutas Sass tema nokut. Sass ütles talle, et ta kellelegi ei räägiks sellest.
  16. XXX.
  17. U.K. on Aleksandr Nübeki xxx, kes on sündinud xxx. 14.06.2018 antud ütluste (kd 1, tl 112-114) järgi elab ta xxx koos oma abikaasa ja kahe pojaga alates xxx aastast. Nad elavad ühekorruselises eramus, millel on pööningutuba. Ta ei ole ta 2 aastat xxx suhelnud. Aleksandr käis neil külas millalgi
  18. a ja viimati tema juures
  19. aasta jõulude paiku. Umbes 2 aastat tagasi tekkis tal kahtlus, et Aleksandr võib poisse seksuaalselt väärkohelda, kuna P.Z L.W rääkis, et Aleksandr Nübek oli tema pojale saatnud SMS-i, mis näitas et neil on kummaliselt usalduslik suhe ja Aleksandr oli palunud sellest teistele mitte rääkida. Aleksandr Nübek kinnitas talle telefoni teel, et midagi sellist ei ole. Paar nädalat enne ülekuulamist rääkis talle tema õde A.K., et K. oli näinud, kuidas Aleksandr Nübeki käsi oli olnud C. kodus ühe poisi suguelundi piirkonnas.
  20. L.W 20.06.2018 ütluste (kd 1, tl 93-95) kohaselt on ta U.K. abikaasa.W vend.
  21. aasta märtsikuus toimus U.K. sünnipäev xxx tänaval. Suured inimesed istusid maja esimesel korrusel, lapsed mängisid teisel korrusel, kus on üks tuba. Aleksandr Nübek sõi kõhu täis, võttis paar pitsi ja läks ülemisele korrusele lastega mängima. Temaga oli pidevalt koos 3-4 poissi, nende hulgas tema poeg Y.W.. Tema vend P.Z L.W rääkis talle mõni nädal pärast sünnipäeva, et Aleksandr on tema poja L.C. saatnud kummalisi sõnumeid. Aleksandr küsis ka tema pojalt telefoninumbrit, kuid Y.W. ei olnud see meeles. Y.W. ütles talle, et Aleksandr on teda puudutanud, kuid tundis sel teemal ebamugavust ja rohkem ta Y.W. käest midagi ei küsinud. 5
  22. L.W andis ütlusi (kd 1, tl 122-123) selle kohta, et ta viibis
  23. a märtsikuus U.K. juures xxx. Sünnipäeval oli ka Sass ehk Aleksandr Nübek, kes mängis poistega teisel korrusel. Sellel sünnipäeval oli Sass L.C.ele massaaži teinud ning L.C. andis Sassile oma telefoninumbri. L.C. ütles, et Sass kirjutas talle telefoni ja küsis, millal ta U. juurde läheb, et ta võib ka tulla sinna mängima.
  24. Alaealine L.C. L.W (sünd xxx) kuulati üle 25.06.2018 (kd 1, tl 115-120). Ta tunnistas, et sai Sassiga tuttavaks oma sõbra isa U. sünnipäeval, mis toimus mõned aastad tagasi kodus, mis oli kahekorruseline. Ta võis siis olla 10, 11 või
  25. Tema mängis seal Y.W., naabri, teiste sõpradega. Poole mängu pealt hakkas tal selg valutama ja ta küsis, kas Sass saaks talle massaaži teha. Sass tegi massaaži elutoas diivani peal. Tema oli istumisasendis ja Sass oli selja taga. Ta on suhelnud Sassiga ka kahel korral telefoni teel, kui andis Sassile oma telefoninumbri.
  26. Süüdistatav Aleksandr Nübek tunnistas kahtlustatavana ülekuulamisel 02.07.2018 (kd 2, tl 58-60), et on pannud toime Y.W. seotud kuriteo. Tal tuleb meelde, et see juhtus, kui käis U.K. ja tema abikaasa L.W juures xxx tänaval kellegi sünnipäeval. Ta ei mäleta täpselt, kelle poeg Y.W. on ning seda, kus see asi seal majas juhtus. U. sünnipäev on xxx. Sünnipäeval oli palju inimesi, kuid täpselt ei mäleta selle kohta midagi.
  27. Tunnistajate U. K., L.W ja L.W, samuti alaealise L.C. L.W ütlustega on tõendatud, et
  28. aasta märtsikuus peeti xxx U. K. sünnipäeva ning Aleksandr Nübek veetis enamuse ajast alaealiste poistega teisel korrusel. Kannatanu ja Aleksandr Nübeki enda ütlused tõendavad, et viimane tõmbas maja teisel korrusel L.W püksid alla ja katsus tema suguelundit, liigutas seda. K.K., kes oli sel ajal 7-aastane, nägi, kuidas Aleksandr Nübek pani II korrusel käe ühele poisile püksi. Seega kinnitavad tunnistajate ütlused L.W ütlusi nii sündmuse toimumise aja, koha kui ka Aleksandr Nübeki käitumise kohta, mis lisab alaealise kannatanu ütlustele usaldusväärsust.
  29. L.W on sündinud xxx ning
  30. aasta märtsikuus, kui Aleksandr Nübek katsus tema suguelundit, oli ta 8-aastane.
  31. B.H on kannatanuna üle kuulatud 24.05.2018 (kd 1, tl 4-14). Ta andis ütlusi selle kohta, et sündis
  32. aastal ja läks kooli
  33. aastal. Ta teab meest nimega Šasa, kes elab xxx temaga ühes majas, teisel korrusel. Šasa on talle käe püksi pannud ja tema nokut katsunud vähemalt kümnel korral. Esimest korda katsus Šasa tema nokut
  34. aastal pärast seda, kui ta oli saanud 7-aastaseks, kuid ei olnud veel kooli läinud. See oli suvel päästeringi taga uste juures, kus asub tema murutraktor.
  35. aasta maikuus katsus Šasa tema nokut uues majas xxx, lasteaia juures, kus Šasa praegu ei ela, kuid puurib. Ühe korra kutsus tema ema Šasa teda valvama nende koju ning kui nad olid suures toas, siis Šasa katsus tema nokut. Šasa katsus tema nokut eile, s.o 23.05.2018, kolmapäeval, nende maja keldris, Sassi keldris. Šasa pani käe temale lühikeste pükste alla ja katsus nokut ning siis võttis käe püksist välja ja nad läksid keldrist välja. Šasa katsus tema nokut ka teisipäeval, s.o 22.05.2018, korteris xxx, Šasa toas. Sass on talle öelnud, et ta ei tohi sellest mitte kellelegi rääkida, kuid tema on seda oma emale rääkinud. Ema ütles, et kui ta väga palju seda ütleb, siis Sass läheb ära Tartusse politseisse. Sass on talle andnud selle eest kommi ja vahvlit, kui ta peab kaua vastu. Kui ta ära ei kannata seda, siis ta ei saa temalt neid asju. 6
  36. B.H andis B.H seadusliku esindajana 25.05.2018 ütlusi (kd 1, tl 16-20) selle kohta, et elab koos oma perega, elukaaslane ja kolm poega, xxx, samas majas korteris xxx elab Aleksandr Nübek, keda kutsutakse Sassiks ja Šasaks. Ta on kuulnud küla pealt, et Sassile meeldivad poisid ja ta katsub neid. Samuti on ta näinud, et Sass on lapsi selja tagant silitanud ja pojalt B.H. puusade ümbert mitu korda kinni võtnud. Ta on öelnud Sassile, et viimane tema last ei puutuks, muidu läheb politseisse. Sass annab lastele maiustusi ja kutsub neid igale poole – ujuma, tuletõrje ringi, jalgpallitrenni. Sass käib suvel xxx tiigis lastega ujumas. Korra
  37. a või
  38. a suvel rääkis B.H., et Sass katsus teda puusade ümbert ja reitelt, kuid talle ei meenu, et B.H. oleks rääkinud, et Sass tema nokut katsus. Eile, s.o 24.05.2018, rääkis B.H., et Sass on tema nokut mitu korda nende kodus katsunud, kuid ei julgenud varem rääkida, kuna kartis, et tema elukaaslane pahandab selle pärast. B.H. läks kooli
  39. aasta septembris, pärast seda, kui oli xxx saanud 7-aastaseks. Sass on käinud tema lapsi hoidmas, kui ta on pidanud kodust ära olema.
  40. Alaealine tunnistaja C.Z. (sünd xxx) andis 24.05.2018 ütlusi (kd 1, tl 96-100) selle kohta, et Aleksandr Nübek on selline lapselik, mängib teistega kulli, ostab kommi ja juua. Kusagil kaks või kolm nädalat tagasi rääkis B.H, et Aleksandr Nübek on katsunud tema peenist ühe korra, see oli vist tema juures.
  41. Süüdistatav Aleksandr Nübek tunnistas kahtlustatavana ülekuulamisel 31.05.2018 (kd 2, tl 36-39), et ta on B.H. mitu korda kätt püksi pannud ja katsunud ka tema suguelundit. Seksuaalne erutus on tal tekkinud B.H. suguelundi katsumisel alles viimasel ajal, võib-olla alates eelmise aasta lõpust. Enne seda tal seda ei tekkinud ja ta ei katsunud B.H. nii palju. B.H. hakkas ta tihedamalt suguelundist katsuma, kui ta nägi, et B.H. ennast ise kodus teki all katsub, kui käis seal lapsi hoidmas. Varasemalt katsus ta B.H. ainult pükste pealt. Ühel korral nägi ta, kuidas B.H. vaatas enda telefonist pornovideosid. Samuti avastas, et B.H. on tema telefonist pornovideosid vaadanud. Selle aasta alguses pani ta ühel korral käe B.H.i suguelundi juures pükste peale ja B.H. ütles, et tahab temaga seksida. Siis ta pani käe B.H.i pükste sisse ja katsus tema peenist, mis oli kõvastunud olekus. Siis olid nad B.H.i elukohas diivani peal. Ühel korral katsus ta B.H.i peenist enda elukohas xxx korteris enda toas, kui tundis, et B.H.i peenis on kõva. Siis pani ta B.H.ile käe pükste sisse, liigutas enda kätt tema peenisega koos ehk stimuleeris tema peenist. Ta küsis B.H.ilt, kas ta rohkem ei tee ja B.H. vastas, et ta edasi teeks, kuna tal on mõnus olla. See stimuleerimine kestis minuti või alla selle. Siis ta lõpetas B.H.ile mõnu tekitamise ja nad läksid korterist ära. See juhtus ka sellel aastal. Lisaks on ta sellel aastal katsunud B.H.it enda korteris xxx, kui pani talle käe püksi ja stimuleeris mingi aeg tema peenist. Seda, et ta oleks päästeseltsi juures B.H.it katsunud, ta ei mäleta.
  42. Kannatanu B.H. B.H ja süüdistatava ühesugused ütlused tõendavad, et Aleksandr Nübek katsus B.H. B.H suguelundit korduvalt
  43. a suvest kuni
  44. a maikuuni. Valdavalt leidis see aset kas B.H. B.H elukohas, kui ta oli seal lapsi hoidmas, või Aleksandr Nübeki mõlemas elukohas. Viimase poole aasta jooksul on see tekitanud Aleksandr Nübeki sõnul talle ka seksuaalset erutust. Aleksandr Nübek on andnud vastutasuks selle eest, et B.H. B.H lubas piisavalt kaua end katsuda, talle maiustusi. B.H. B.H on ühest juhtumist rääkinud temaga samas majas elavale lapsele C.Z.ile, samuti on Aleksandr Nübeki huvi ja ebasobivat käitumist B.H. B.H suhtes märganud B.H. C.Z.i ja B.H ütlused kinnitavad alaealise B.H. B.H ütluste usaldusväärsust. 7
  45. Aleksandr Nübek ei mäleta, et ta oleks B.H.i suguelundit katsunud päästeseltsi juures. Kohus on seisukohal, et selles osa on tõesed B.H. B.H ütlused. Ta on seda kirjeldanud kui esimest korda, laps mäletab, et ta ei käinud siis veel koolis. Kooli läks ta
  46. a sügisel, mida kinnitab tema ema B.H. Selline tavatu esmakordne juhtum jääb tavaliselt lapsele kõige paremini meelde. B.H. B.H on osanud nimetada kohta ja seostada aega kooli minemisega, mis näitab, et ta mäletab seda sündmust ja tema ütlustes ei ole alust kahelda.
  47. B.H. B.H on sündinud xxx ning Aleksandr Nübeki poolt tema suhtes sugulise iseloomuga tegude toime panemise ajal oli 7-8 aastat vana.
  48. E.S. on kannatanuna üle kuulatud 19.04.2018 (kd 1, tl 62-73). Ta andis ütlusi selle kohta, et on praegu 12-aastane ning on sündinud xxx. aastal. Ta õpib xxx
  49. klassis. Ta teab Aleksandr Nübekit, kes on käe püksi pannud nii talle kui ka ja Y.W-le ja K.T.ule. Esimene kord, kui Aleksandr Nübek talle käe püksi pani oli 16.05.2015, kui toimusid xxx kodukandi päevad. Ta käis siis kolmandas klassis. Kodukandi päevadel toimuvad võistlused, jooksud ja hiljem on lõke. Ta oli bussijaamas ja ootas 19.25 väljuvat bussi, kui tuli Aleksandr ja pakkus talle 10 eurot. Alguses ütles ta, et ta ei tea, kas ta soovib seda. Tal olid seljas jooksuriided, ta osales jooksuvõistlustel. Aleksandr pani talle käe dressipükste sisse aluspükste peale ja pigistas tema nokut. Ta lükkas Aleksandri eemale. Kaks minutit enne bussi väljumist tuli Aleksandr tagasi ja pakkus talle raha, kuid tema ütles, et tõmmaku ta minema. Siis tuli buss ja ta sõitis koju.
  50. E.S.a ütlusi kodukandi päeva toimumise kohta 16.05.2015 kinnitab xxx valla kodulehe väljatrükk (kd 1, tl 76-77), millelt on näha, et sellel kuupäeval toimus xxx kodukandi päev „xxx“, sh toimusid seal jooksuvõistlused.
  51. J.L E.S.a seadusliku esindajana andis 18.06.2018 ütlusi (kd 1, tl 78-81) selle kohta, et tema teab Aleksandr Nübekit alates
  52. aastast, kui ta elas xxx. Tema poeg E. ja Aleksandr hakkasid
  53. aastal suhtlema ning tema arvas, et nad on lihtsalt head sõbrad. E. käis Aleksandriga koos niitmas, puid ladumas, jalgpalli mängima. Aleksandri ümber oli palju poisse. Pärast kolimist 21.12.2015 käis Aleksandr neil E. juures külas. Ta pani tähele, et Aleksandr otsis E.ga kontakti, tahtis temaga kahekesi olla ja üritas teda kätest, õlgadest ja tagumikust puutuda. E. käis Aleksandri juures külas, tavaliselt läks reedel ja tagasi tuli pühapäeval. Nad mängisid arvutimänge ja käisid talvel kelgutamas.
  54. aastal rääkis E. talle, et Aleksandr on teda suguelundist xxx katsunud. E. rohkem seda teemat puudutada ei tahtnud.
  55. Süüdistatav Aleksandr Nübek ei tunnistanud ülekuulamisel 31.05.2018 (kd 2, tl 3639), et oleks pannud E.S.ale käe püksi ja katsunud tema suguelundit. Kohtuistungil 21.09.2018 ütles Aleksandr Nübek oma viimases sõnas, et ta ei tundnud E.S.a
  56. aastal ja
  57. aastal nad ei suhelnud üldse. Need kuupäevad süüdistuses ei vasta tõele.
  58. Aleksandr Nübeki sellekohane väide, et ta E.S.a
  59. aastal ei tundnud, vastab tõele. J.L-i ütlused tõendavad, et Alekandr Nübek hakkas tema poja E.ga suhtlema
  60. a kui nad kolisid xxx ja elasid xxx. Aleksandr Nübekile ei ole süüks arvatud ühtegi kuritegu E.S.a suhtes
  61. aastal vaid
  62. aastal. 8
  63. Aleksandr Nübeki kaitsja leidis, et kodukandi päevad toimusid 21.05.2016 ning alles siis kohtus Aleksandr Nübek E.S.aga. Kohus leiab, et kodukandi päevad xxx toimusid nii
  64. aastal kui ka
  65. aastal, kuid E.S. mäletab kuupäevaliselt, et see temaga seotud sündmus bussijaamas leidis aset 16.05.
  66. Järgmisel aastal, s.o 2016 ei toimunud kodukandi päevad samal kuupäeval. Seega ei ole kannatanu segi ajanud ei aastat ega kuupäeva. xxx valla kodulehe väljatrükk kinnitab, et
  67. mail olid kodukandi päevad just
  68. aastal.
  69. Kohus on seisukohal, et Aleksandr Nübekile süüks arvatud E.S.a suguelundi katsumine 16.05.2015 on tõendatud kannatanu ütlustega. Alaealise kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad tema ema J.L-i ütlused, kes märkas Aleksandr Nübeki kõrgendatud huvi just poja E. suhtes, samas kui ta tüdrukuid tõrjus. Lisaks kinnitavad kannatanu E.S.a ütluste usaldusväärsust selles, et Aleksandr Nübek katsus E.S.a suguelundit ka teiste alaealiste kannatanu sellekohased ütlused.
  70. Kannatanu Y.W ütluste järgi on E.S. talle rääkinud, et Aleksandr Nübek katsus tema suguelundit. Samuti nägi ta, et Aleksandr Nübek pani xxx tiigi ääres, võis olla samal aastal, kui tema sündmus, s.o 2015, või järgmisel aastal, E.S.ale käe püksi, kui nad olid vees. K.T.u sõnul nägi ta, kuidas Aleksandr pani enda kodus E.S.ale käe püksi. Y.W ütluste järgi rääkis E.S. talle üle-eelmisel aastal, s.o
  71. a, et Aleksandr Nübek pani talle käe püksi. Kuigi ükski neist sündmustest ei käsitle 16.05.2015 toimunud sündmust, lükkavad need ümber Aleksandr Nübeki ütlused selle kohta, et ta ei ole E.S.a suguelundit katsunud. Seega ei ole Aleksandr Nübek E.S.a suhtes toime pandud tegude kohta tõeseid ütlusi andnud. Samas kinnitab ka kõigi lapseealiste meessoost kannatanute suhtes kuritegude sarnane toimepanemise viis (nn modus operandi) kaudselt, et E. S. ütlused on usaldusväärsed.
  72. E.S. asus xxx õppima 15.09.
  73. a
  74. klassis (kd 1, tl 126). E.S. on sündinud xxx ning 16.05.2015, kui Aleksandr Nübek katsus xxx bussijaamas tema suguelundit, oli ta 9-aastane.
  75. Kohus on seisukohal, et kuigi Aleksandr Nübeki poolt 25.05.2018 antud ütlused (kd 2, tl 12-17) ja 31.05.2018 täiendaval ülekuulamisel antud ütlused (kd 2, tl 36-39) erinevad olulisel määral, ei ole põhjendatud tunnistada tema ütlusi ebausaldusväärseks. Hilisemates ütlustes on Aleksandr Nübek selgitanud, et eelmisel ülekuulamisel ta ei tunnistanud poiste suguelundite katsumisi, kuna tal oli häbi nendest asjadest rääkida ja ka hirm, et peab pikaks ajaks vangi minema. Kohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda nende ütluste usaldusväärsuses, kus Aleksandr Nübek osaliselt tunnistab temale süüksarvatud tegusid. Ei ole ühtegi põhjust, miks ta peaks ennast süüdi tunnistama sellistes rasketes kuritegudes, kui ta neid tegelikult toime ei pannud. Lisaks kattub see osa ütlustest, kus ta tunnistab oma süüd, olulises osas kannatanute ütlustega.
  76. Kannatanute suguelundite katsumine on kvalifitseeritav muu sugulise iseloomuga teona. Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-16-5792 otsuse punktis 15 selgitanud, et sugulise iseloomuga teoks ei saa

§ 141

mõttes lugeda mitte igasugust ühemõtteliselt seksuaalse tähendusega käitumist, vaid üksnes sellist tegu, mille korral on inimese seksuaalse enesemääramisõiguse riive piisavalt oluline. Kolleegium märgib, et juhtudel, mil kannatanu on tema tahte vastaselt kaasatud suguühtesse, on seda õigushüve kahjustatud alati oluliselt. Muu sugulise iseloomuga teo puhul sõltub 9 aga kohtu hinnang õigushüve kahjustamise ulatusele igal üksikjuhul konkreetsetest teo toimepanemise asjaoludest ja tuleb faktiliste asjaolude põhjal tuvastada. Seejuures tuleb kohtul hinnata sündmuse kulgemist tervikuna, arvestades teo laadi (nt kas katsuti kannatanu suguelundit või muud erogeenset kehapiirkonda), intensiivsust (nt kas kannatanut puudutati riivamisi või oli tegu n-ö käperdamisega), kestust ja muid teo toimepanemise asjaolusid, sh poolte omavahelisi suhteid. 35. Kannatanute ütlustega on tõendatud, et Aleksandr Nübek katsus vahetult nooremate kui 10-aastaste Y.W, L.W ja B.H. B.H suguelundeid ning E.S.a suguelundit aluspükste pealt. Kohtu hinnangul on tegemist kõikidel kordadel piisavalt intensiivse ja kannatanute seksuaalset enesemääramisõigust rikkuvate tegudega.

§ 147

kohaselt on noorem kui kümneaastane isik seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude mõttes arusaamisvõimetu. Oma vanuse tõttu ei ole ta võimeline adekvaatselt seksuaalkäitumist hindama. Arusaamisvõimetult isikult ei saa eeldada mingit nõusolekut tema suhtes sugulise iseloomuga tegude toimepanemiseks. Sellised teod noorema kui kümneaastane isiku suhtes on kvalifitseeritavad alati

§ 141lg 2 p 1 järgi vägistamisena.

36. Aleksandr Nübek on Y.W, E.S.a, L.W ja B.H. B.H suhtes sugulise iseloomuga teod toime pannud kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

  1. Aleksandr Nübek on 25.05.2018 antud ütlustes tunnistanud, et on teadlik kannatanu E.S.a ja B.H. B.H vanustest. Viimane on 8-9 aastane ja E.S. ülekuulamise aja seisuga 12-aastane, augustis on tal sünnipäeva. Seega teadis Aleksandr Nübek, et
  2. a mais oli E.S. 9-aastane. Aleksandr Nübek selgitas, et L.W vanust saab ta oletada selle järgi, et ta on üks klass all pool, s.o noorem, kui L.W ja E.S., kes käivad ühes klassi. Seega teadis Aleksandr Nübek, et 4 aastat tagasi oli L.W kindlasti noorem kui 10 aastat. Suheldes tihedalt noorte poistega teatud vanuses, pidi Aleksandr Nübek teadma ja aru saama ka seda, et L.W, kes oli
  3. aastal 8-aastane, on noorem kui 10 aastat. Seega pani Aleksandr Nübek seksuaalse iseloomuga teod toime teadlikult nooremate kui 10 aastaste isikute suhtes. Täiskasvanud isikuna pidi ta olema teadlik ka sellest, et lapseealiste suhtes toimepandavad sugulise iseloomuga teod on keelatud ja karistatavad.
  4. Aleksandr Nübeki teod olid eesmärgipärased, kantud soovist rahuldada oma seksuaalseid vajadusi. Ta tunnistas, et B.H. B.H katsumiste järel tekkis tal seksuaalne huvi ja erutus. Aleksandr Nübeki suhtes viidi läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis (kd 2, tl 71-77), mille andmetel esineb tal pedofiilia, mis avaldub mitme aasta kestel ilmnenud seksuaalse huvina mitme alaealise suhtes.
  5. Õigusvastasust ja Aleksandr Nübeki süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  6. Eksperdiarvamuse andmetel põeb Aleksandr Nübek pedofiiliat ja somatisatsioonihäiret, kuid tal ei esine vaimuhaigust, vaimutegevuse ajutist riket ega nõrgamõistuslikkust. Ta ei ole tulenevalt oma vaimsest seisundist ohtlik endale ega ühiskonnale. Ta on praegu võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima ning saama aru oma tegude iseloomust ja tähendusest. Tal ei esinenud temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal seisundit, mis oleks mõjutanud olulisel määral isiku teadvust ja käitumist ning takistanud tal adekvaatselt oma tegudest aru 10 saada ja neid juhtida. Seega oli Aleksandr Nübek talle süüks arvatud tegude toimepanemise ajal süüdiv ja süüvõimeline

§ 33mõttes.

41. Aleksandr Nübeki süüdistus on kvalifitseeritud õigesti

§ 141lg 2 p 1 ja 6 järgi.

Sugulise iseloomuga teod on toime pandud nooremate kui 18-aastaste isikute suhtes ja korduvalt. Kohus tuvastas eelnevalt, et Aleksandr Nübek katsus nelja kannatanut suguelundist ning ühte neist korduvalt. Kannatanute näol oli tegemist isikutega, kes on

§ 147mõttes arusaamisvõimetud.

Aleksandr Nübeki süüdistus

§ 145lg 2 järgi 42.

Kannatanu Y.W 10.04.2018 antud ütluste (kd 1, tl 36-43) järgi on ta praegu 13aastane. Ta on sündinud xxx, elab XXX ning õpib xxx

  1. klassis. Aleksandr Nübek on käperdaja ja ta on mitmel tema sõbral, E.l,, B.H.il, C.Z., S. ning temal endal katsunud nokut. Lapsi meelitab ta lihtsalt niisama asjade ostmisega. Eelmisel suvel tõi mänguväljakule jäätiseid. Tema suguelundi katsumine toimus suvel, kui ta lõpetas kolmanda klassi, aastal 2015, xxx põhikoolis, ta oli siis 10-aastane. Aega teab ta seetõttu, et ta ei olnud siis veel praegusesse kooli õppima läinud. Sinna läks ta
  2. klassi. Nad olid xxx tiigi ääres hommikul, kui tal olid seljas tavalised ujukad ning Aleksandr tõstis ta õhku, võttis alt kinni ja viskas. Aleksandr pani käe tema püksi ja katsus tema suguelundit ning seejärel viskas ta vette. Siis Aleksandr ujus eemale, tema ujus ka veel, ning kui ta koju läks, rääkis ta sellest emale.
  3. Süüdistatav Aleksandr Nübek ei tunnistanud kahtlustatavana ülekuulamisel 31.05.2018 (kd 2, tl 36-39), et katsus Y.W peenist, kuna ei mäleta, et ta oleks seda teinud. Samas möönis Aleksandr Nübek, et ta võis vees mänguhoos seda tahtmatult teha.
  4. Kohus on seisukohal, et Y.W ütlustega on tõendatud, et Aleksandr Nübek katsus xxx tiigi ääres
  5. a suvel tema suguelundit. Y.W ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Tema ütlusi kinnitavad tema ema Y.W ütlused (kd 1, tl 45-48), mille kohaselt rääkisid lapsed S. ja S. talle, et kui nad Aleksandriga ujumast tulid, siis Aleksandr näperdas neid. Ta tõstis ja katsus poisse suguelundist. Y.W kirjeldus toime pandud teost kattub Y.W kirjeldusega.
  6. Y.W asus xxx õppima 01.09.
  7. a
  8. klassis (kd 1, tl 126). Y.W on sündinud xxx ning süüteo toimepanemise ajal oli ta 10-aastane.
  9. K.T.u 10.04.2018 antud ütluste (kd 1, tl 49-57) järgi, on ta 12-aastane ja on sündinud xxx. Ta õpib xxx
  10. klassis. Tema teab Aleksandrit kui E. sõpra, keda nad kutsusid Sassiks. Sass elab xxx, teisel korrusel. Sass käperdab poiste nokusid ja vahib neid. Teda on ta kahel korral käperdanud suvevaheajal, pärast eelmise klassi lõpetamist. Tema, Y.W., Y.W. ja E. ujusid ning Sasha kutsus nad enda juurde. Siis nad läksid ja vaatasid ühte multikat. Tal olid seljas dressid, nad istusid diivani peal ning Sasha pani talle käe püksi ja käppis nokut. Teised vaatasid telekat ja ei näinud seda. Sasha ei öelnud midagi, aga tema ütles, et lõpetagu ära, see on täis debiilsus. Teine kord oli ujumas, xxx tiigi ääress xxx alevikus. Nad ujusid ja Sasha hoidis temast kinni, pani käe ujumispükste sisse ja katsus tema nokut. Siis ta lõi Sashat jalaga. Sasha on käperdanud ka E.t, Y.W. ja Y.W., kes on talle sellest rääkinud. 11
  11. P.Z kuulati 16.04.2018 K.T.u seadusliku esindajana (kd 1, tl 59-61). Tema ütluste kohaselt teab ta Aleksandr Nübekit ammusest ajast, ta on eluaegne xxx kandi elanik. Aleksandr Nübek elab praegu xxx. K.T. koolikaaslased Y.W ja Y.W. elavad samas majas. Eelmisel nädalal keegi rääkis talle, et K.T. on mingi jama. K.T. ütles talle küsimise peale, et Aleksandr katsus teda. Rohkem ei ole ta sellel teemal K.T. rääkinud ja ei tea sellest midagi.
  12. Süüdistatav Aleksandr Nübek tunnistas kahtlustatavana ülekuulamisel 31.05.2018 (kd 2, tl 36-39), et ta katsus K.T.u peenist ühel korral, kui K.T. oli temal koos E., Y.W. ja Y.W. külas. Poisid olid tema toas arvuti taga ja K.T. seisis toa uksepiida vastas, toetades lävepakule, ja tema oli K.T. selja taga. Siis pani ta oma käe K.T. ümber, K.T. ei teinud midagi, ning siis pani ta käe K.T. pükste sisse ja katsus tema suguelundit. K.T. samal ajal ei teinud midagi. Siis nad läksid tema toast ära, teistest eemale ning ta katsus K.T. koridoris või korteri teises otsas edasi. K.T. peenis läks tema katsumise ajal kõvaks, ta ise lõpetas K.T. peenise stimuleerimise. K.T. ei öelnud midagi. Temal seksuaalset erutust sellest ei tekkinud.
  13. Alaealise kannatanu ja süüdistatava enda ütlustega on tõendatud, et Aleksandr Nübek katsus K.T.u suguelundit
  14. a suvel Aleksandr Nübeki kodus xxx korteris , kui pistis oma käe tema pükste sisse ja katsus tema peenist. Kohus on seisukohal, et puudub alus kahelda K.T.u ütlustes selle kohta, et Aleksandr Nübek katsus tema suguelundit ka xxx järve ääres, pannes talle käe püksi. Süüdistatav on samalaadseid tegusid toime pannud korduvalt, tema käitumismuster on olnud kogu aeg sama. K.T. tunnistas ka oma isale, et Aleksandr Nübek on teda katsunud, mis kinnitab, et ta on rääkinud tõtt.
  15. K.T. asus xxx õppima 01.09.
  16. a
  17. klassis (kd 1, tl 126). K.T. sündis xxx ning süüteo toimepanemise ajal oli ta 10-aastane.
  18. Kannatanu E.S.a ütlustega on tõendatud, et Aleksandr Nübek jätkas tema suguelundite katsumist ka pärast xxx, millal ta sai 10-aastaseks. Katsumisi on olnud umbes 3-4 korda ja kui ta ei eksi, siis aastatel 2016-
  20. aastal katsus Aleksandr Nübek teda xxx lauluväljaku juures. Viimane kord oli xxx kooli staadionil
  21. aasta suve alguses, kui ta oli juba lõpetanud
  22. klassi. Tal oli jalgpallitrenn ning Aleksandr tõi talle asju ja siis pani talle käe jälle püksi. Tal olid seljas jalgpalli trenni riided ning Aleksandr pani käe püksi aluspükste peale ja pigistas nokut. Siis ta lükkas Aleksandri ära. Ta seisis staadioni kõrval tee ääres ja ootas oma tiimiga, et saaksid vastastele vastu minna. Seal olid teised, kes vaatasid mängu ja seda ei näinud.
  23. Süüdistatav Aleksandr Nübek ei tunnistanud E.S.a suhtes temale süüks arvatud tegude toimepanemist.
  24. Kohus on seisukohal, et E.S.a ütlused selle kohta, et Aleksandr Nübek on teda korduvalt suguelundist katsunud, on usaldusväärsed ja tema ütlustega on tõendatud, et Aleksandr Nübek katsus tema suguelundit nii
  25. a kui
  26. a. J.L-i 18.06.
  27. a antud ütlused kinnitavad E.S.a ütluste usaldusväärsust. J.L-i ütluste kohaselt jätkas Aleksandr Nübek neil külas käimist ka pärast kolimist 21.12.2015, otsides kontakti E.ga.
  28. aastal rääkis E. talle, et Aleksandr on teda suguelundist xxx katsunud. Y.W ütlused (kd 1, tl 45-48) kinnitavad, et tema pojad Y.W. ja Y.W. on talle 12 rääkinud, et Aleksandr Nübek on väga palju katsunud nende koolikaaslast E.S.a. E. on neile ise seda rääkinud ja karjunud kõva häälega üle xxx. Y.W tunnistas, et E.S. on tema kõige parem sõber ja Sasha on teinud E.le ka sellist asja nagu talle, pannud käe püksi. Y.W tunnistas samuti, et Aleksandr Nübek on tema sõbral E.l katsunud nokut. Kohus jääb ka samade põhjenduste juurde, mis on toodud otsuse punktis
  30. Kannatanute suguelundite katsumine on muu sugulise iseloomuga tegu

§ 145mõttes.

Eelpool käsitletud tõenditega on tõendatud, et Aleksandr Nübek katsus K.T.u ja Y.W ning ühel korral E.S.a suguelundit vahetult ning ühel korral E.S.a suguelundit läbi pükste. Kohtu hinnangul on ka riiete pealt suguelundi katsumine olnud sellise intensiivsusega, mis annab alust kvalifitseerida seda sugulise iseloomuga teona. Aleksandr Nübek kasutas ära lapseealisi kannatanuid, kelle arusaamisvõime nende suhtes toime pandavatest tegudest oli piiratud ning kes ei olnud täisealisele mehele võimelised piisavat vastupanu osutama, mh kasutas ta ära nende kerget haavatavust, meelitades neid tähelepanu ja maiustustega. 55. Aleksandr Nübek on Y.W, E.S.a ja K.T.u suhtes sugulise iseloomuga teod toime pannud kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Süüdistatav oli teadlik, et tegemist on alla 14-aastaste lastega. 25.05.2018 antud ütlustes on ta kiinitanud, et teadis, et E. on praegu 12-aastane. K.T. käib kas E.ga samas klassis või klass allpool ning Y.W. käib E.ga samas klassis. Seega möönis Aleksandr Nübek, et teised kaks poissi on samuti nooremad kui 14-aastased. Nii nagu

§ 141

lg 2 p 1, 6 järgi kvalifitseeritud teod, pani Aleksandr Nübek ka need teod toime eesmärgiga rahuldada oma seksuaalseid vajadusi. Aleksandr Nübekil on alaealiste poiste vastu seksuaalne huvi ja tema teod on sellest mõttest kantud. Muuhulgas tunnistas ta, et K.T.u peenise stimuleerimisel tal seksuaalset erutust ei tekkinud, mis näitab tema mõtteviisi, miks selliseid tegusid toime panna. 56. Tegude õigusvastasust ja Aleksandr Nübeki süüd välistavad asjaolud puuduvad. 57. Aleksandr Nübeki süüdistus on kvalifitseeritud õigesti

§ 145lg 2 järgi.

Sugulise iseloomuga teod on toime pandud nooremate kui 14-aastase isikute suhtes ja korduvalt. III. Kohtu seisukoht karistuse osas 58.

§ 141

lg 2 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse ning

§ 145lg 2 kahe- kuni kaheksaaastase vangistuse.

59.

§ 56lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

  1. Aleksandr Nübek on varem kriminaalkorras karistamata. Samuti ei ole tal kehtivaid väärteokaristusi (kd 2, tl 110). Tema karistust kergendavaid ega raskendavaid koosseisuväliseid asjaolusid ei ole.
  2. Nii

§ 141

lg 2 kui ka

§ 145

lg 2 sanktsioonide järgi on süüdistatavat võimalik karistada ainult vangistusega. 13 62. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 23.09.2015 otsuse nr 3-4-113-15 punktis 61 tunnistanud

§ 141

lg 2 sanktsiooni kehtetuks osas, milles noorema kui kümneaastase lapse suhtes sugulise iseloomuga vägivallata teo ühekordse või korduva toimepanemise eest on sätestatud vangistuse alammäär 6 aastat. Kuni seadusandja ei ole kehtestanud eelnimetatud süüteokoosseisu suhtes uut sanktsiooni alammäära, tuleb juhinduda

§ 45lg-s 1 sätestatud vangistuse alammäärast.

  1. Aleksandr Nübeki teod Y.W, E.S.a, L.W ja B.H. B.H suhtes on vägivallata korduvad sugulise iseloomuga teod. Seega on võimalik Aleksandr Nübekile mõista vangistus vahemikus üks kuu kuni viisteist aastat.
  2. Kannatanute Y.W, E.S.a, K.T.u ja B.H. B.H suhtes

§ 141

lg 2 p-de 1 ja 6 järgi kvalifitseeritud sugulise iseloomuga teod ei olnud olemuselt rasked. Need piirdusid kannatanute suguelundi katsumisega. Samas on Aleksandr Nübek selliseid tegusid toime pannud nelja erineva kannatanu suhtes, kasutades ära nende arusaamisvõimetust, mis suurendab tema süüd. Kui Y.W ja K.T.u suhtes pani ta teod toime vastavalt korra ja kaks korda, siis B.H. B.H ja E.S.a suhtes korduvalt ning seda mitme aasta vältel. Märkimisväärne on asjaolu, et Aleksandr Nübek suhtles kannatanutega, ostis neile maiustusi/jooke ja muud seesugust, ning sealjuures andis meelehead pärast seda, kui laps oli kannatanud piisavalt kaua temapoolset katsumist. Selline teguviis võib jätta jälje lapse arengule ning edaspidisele normikohasele mõtlemisele. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus Aleksandr Nübeki puhtsüdamlikku kahetsust

§ 57

lg 1 p 3 mõttes, mida ta avaldas nii 31.05.2018 ülekuulamisel kui ka viimases sõnas. Karistust raskendavad asjaolud

§ 58mõttes puuduvad.

Kohtu hinnangul on põhjendatud karistada Aleksandr Nübekit

§ 141lg 2 p 1 ja 6 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega.

65.

§ 145lg 2 järgi kvalifitseeritavad teod ei ole samuti oma olemuselt rasked.

Kõik teod piirdusid kannatanute suguelundi katsumisega. Kannatanuid oli kolm ning ühe suhtes pani ta teo toime kahel korral. Aleksandr Nübek kasutas ka nende tegude puhul ära laste piiratud võimet aru saada, millised suhted on normaalsed täiskasvanud isiku ja lapse vahel. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus Aleksandr Nübeki puhtsüdamlikku kahetsust

§ 57

lg 1 p 3 mõttes, mida ta avaldas nii 31.05.2018 ülekuulamisel kui ka viimases sõnas. Karistust raskendavad asjaolud

§ 58mõttes puuduvad.

Kohus on seisukohal, et Aleksandr Nübekile tuleb mõista

§ 145

lg 2 järgi karistuseks sanktsiooni alammäärale lähedane 2 aasta 6 kuu pikkune vangistus. 66. Kuritegude kogumis tuleb Aleksandr Nübekile mõista

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 4 aastat vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.

  1. Aleksandr Nübek leidis, et kohus võiks ta tingimisi katseajaga karistuse kandmisest vabastada. Kohus sellega ei nõustu ning leiab, et arvestades toimepandud tegude pikaajalisust, kannatanute arvu ja süüdistatava isikut, ei ole põhjendatud vabastada teda karistuse kandmiselt tingimisi katseajaga. Tegemist oli väga noorte poistega, keda Aleksandr Nübeki teod võivad edaspidises elus oluliselt mõjutada. Arvestades asjaolu, et osa kuritegudest on rasked, vastavad vägistamise kvalifikatsioonile, ei ole võimalik Aleksandr Nübeki suhtes täita karistuse eesmärke teisiti kui reaalse vangistusega. Tegemist ei ole ühekordse juhtumiga ning süüdistatava käitumine vabaduses on selgelt näidanud, et tema suhtes ei ole põhjendatud kohaldada leebemaid meetmeid. Kannatanu B.H. B.H ema B.H ütlustest nähtub, et ta on süüdistatavale öelnud, et tema 14 last niimoodi, s.o seksuaalsel viisil, katsuda ei või. Vaatamata sellele ei saanud Aleksandr Nübek aru, et tema teguviis on väär ja võib tekitada probleeme lapse normaalsele arengule.
  2. Kohus lahendas kriminaalasja lühimenetluses, mistõttu tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat vangistust ühe kolmandiku võrra. Aleksandr Nübeki lõplikuks karistuseks kujuneb seega 2 aastat 8 kuud vangistust. IV. Kohtu seisukoht asitõendite ja salvestiste osas
  3. Kriminaalasja juures on alla neljateistaastaste kannatanute B.H. B.H, Y.W, Y.W, K.T.u, E.S.a ja L.W ning alla neljateistaastaste tunnistajate C.Z.i, K.K. ja L.C. L.W ülekuulamise videosalvestised (kokku üheksal plaadil). Kõik salvestised tuleb jätta vastavate protokollide lisadena kriminaalasja juurde. V. Kohtu seisukoht menetluskulude osas
  4. Kriminaalasjas on järgmised menetluskulud: kohtueelses menetluses makstud kaitsja tasu 714 eurot (kd 2, tl 34, 44, 65, 122) ja kohtumenetluses 270 eurot, Aleksandr Nübeki ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi tasu 255 eurot (kd 2, tl 81). Kokku on Aleksandr Nübeki menetluskulud 1239 eurot, millele lisandub sundraha.
  5. Esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1250 eurot (palga alammäär on alates
  6. jaanuarist 2018 500 eurot). Seega on kõik Aleksandr Nübeki menetluskulud kokku 2489 eurot.
  7. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
  8. Arvestades Aleksandr Nübeki töövõimekaotust 80% ja keskmist puuet ning lisakulusid ravimitele (kd 2, tl 103-108), peab kohus põhjendatuks menetluskulusid oluliselt vähendada. Lisaks on vangistuse kandmise ajal Aleksandr Nübekil töötamise ja iseseisva sissetuleku teenimise võimalus väike.
  9. Eeltoodu alusel mõistab kohus Aleksandr Nübekilt välja menetluskuludena sundraha osa 150 eurot ja õigusabikuludest 90 eurot, kokku 240 eurot. Kohus jätab riigi kanda sundraha osa 1100 eurot, õigusabikuludest 894 eurot ja ekspertiisitasu 255 eurot. Menetluskulud kokku 240 eurot tuleb Aleksandr Nübekil ära tasuda ositi kaheteistkümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.