2-26-3382/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 17.02.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-26-3382 Tsiviilasi X hagi Y vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: X (isikukood XXX; e-post: xxx) Kostja: Y (isikukood XXX; e-post: xxx) Menetlustoiming Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.
2. Lahutada X ja Y abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Tallinna notar Kristel Jänese büroos.
3. Jätta menetluskulud abielu lahutamise nõudes poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Hageja nõue, nõude asjaolud ja kostja vastuväited Harju Maakohtu menetluses on X hagi Y vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu esimest korda abielu 2023.aastal, abielu kestis lühiajaliselt. Pooled abiellusid uuesti xx.xx.xxxx, lootuses proovida uuesti perekonda luua. Hageja ise töötab pidevalt Norras ning käib tavaliselt iga 2,5 kuu järel umbes kaheks nädalaks kodus puhkusel. Pärast abiellumist piirdus kogu kostja suhtlus hagejaga üksnes raha küsimisega. Kostja ei helista ega kirjuta hagejal, kui hageja on Norras. Poolte vahel ei ole kujunenud normaalseid usalduslikke perekondlikke suhteid. Hageja on soovinud abielu lahutada, kuid kostja ei ole olnud nõus tulema lahutamiseks notari juurde. Hageja ei pea võimalikuks abieluliste suhete taastumist ja palub abielu lahutada. 13.02.2026 esitas kostja kohtule vastuse, milles märgib, et ta soovib samuti lahutust ilma kostja kohalolekuta. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Hageja ja kostja abielu sõlmiti xx.xx.xxxx Tallinna notar Kristel Jänese büroos. Hageja on esile toonud, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja ei pea võimalikuks kostjaga abielulisi suhteid taastada. Kostja on nõustunud abielu lahutamisega. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus ei pea käesolevalt vajalikus pooli ära kuulata, kuivõrd kohtu hinnangul nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik