← Eesti

2-25-100154/16

Obsah (9)§ 162§ 657§ 652§ 231§ 230§ 171§ 173§ 177§ 462

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Geidi Sile ja Anna Liiv Otsuse kuupäev 20.02.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-100154 Tsiviilasi AS-i ÜHI

§ 162

lg 1 alusel hageja kanda ja maakohus määras kindlaks kostjale hüvitatava menetluskulu summa 1080,70 €, millest kohustas hagejat tasuma viivist. 4.

  1. Kirjeldatud asjaoludel on võimalik parkimislepingu sõlmimine tüüptingimustel. Tingimuse kasutaja peab tõendama, et need olid olemas lepingu sõlmimise ajal ja teisel poolel oli võimalus nende sisu teada saada. Võib eeldada, et hageja ei vaheta parkimistingimusi sageli. Seetõttu ei pea hageja tõendama liikluskorralduse tähistust, infotahvlite paigutust ja sisu konkreetse rikkumise päeval, vaid rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga. 4.
  2. Kostja sõidukist 29.12.2021 tehtud fotolt (dtl 67) on näha auto taga paremal pool paikneva posti küljes olev külgvaates oranž tahvel. Teiselt fotolt on näha autoklaasilt peegelduv post ja selle küljes oranž tahvel (dtl 68). Sama parklat kujutaval fotol on näha post oranži tahvliga (dtl 70). Lisaks esitas hageja fotod, millelt on näha
  3. a detsembris parkimisalal parkimistingimuste kohta oranžide infotahvlite olemasolu (dtl 161–166). Nii on hageja tõendanud parkimisalale oranžide infotahvlite paigaldamise 29.12.2021 seisuga. 4.
  4. Hageja esitatud fotodelt (dtl 67, 68, 70, 161–166, 183–186) ei ole infotahvlite tekst loetav. Nii ei sisalda hageja tõendid teavet parkimistingimuste sisu kohta. Seetõttu ei muuda hageja fotode esitamine tõendamiskoormise jaotust ega pane kostjale koormist tõendada hageja väidetud tingimustest erinevaid parkimistingimusi või parkimistingimuste puudumist parklas. Hageja muud fotod tingimusest (dtl 73, 195) ei tõenda vaidlusaluses parklas välja pandud tingimusi. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta kasutas
  5. a kõigis Tallinna parklates samasisulisi parkimistingimusi. Viimati viidatud parkimistingimused erinevad 2

(5)parkimistasu arvestamise ja leppetrahvimäära osas, mistõttu ei ole võimalik eeldada Tallinnas samasisuliste tingimuste kasutamist. 4.
  1. Kokkuvõttes hageja ei tõendanud parkimistingimuste sisu, mille järgi loetakse sõlmituks parkimisleping ja millised kohalduvad tüüptingimustena parkimislepingule. Kuivõrd parkimislepingu saab lugeda sõlmituks parkimistingimustes ettenähtud eelduste esinemisel, aga hageja ei tõendanud parkimistingimuste sisu, ei saa kohus lugeda parkimislepingut poolte vahel sõlmituks. Tõendamata on nii kostja rikkumine kui ka leppetrahvi kokkulepe. 4.
  2. Eeltoodud kaalutlustel jäi leppetrahvi 40 € nõue rahuldamata, sest hageja ei tõendanud parkimislepingu sõlmimist. Kui hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt leppetrahvi, ei saa ta nõuda ka viivist ega sissenõudmiskulu hüvitamist. POOLTE SEISUKOHAD
  3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. 5.
  4. Hageja arvates on üldtuntud asjaolu, et tema opereeritavates parklates kasutatakse tüüptingimusi, mida muudetakse harva. Seetõttu ei pea foto parkimistingimustest olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. 5.
  5. Samuti on üldtuntud, et hageja opereeritavates parklates määrati
  6. a enim leppetrahvi summas 40 €. Pole eluliselt usutav, et hageja oleks praeguse vaidluse põhjustanud parklas kehtestanud teistsugused tingimused. Nimetatud suuruses leppetrahv ei saanud olla kostjale üllatuslik ja seda on aktsepteeritud kohtupraktikas.
  7. Kostja vaidles kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, aga täiendab maakohtu põhjendusi (

§ 657lg 1 p 2¹).

Hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus. 8. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest kostja sõiduki hageja hallatavas parklas parkimise ja seal tasulisele parkimisele viitavate oranžide tahvlite olemasolu, aga ühtlasi ka nende kohta esitatud tõendite loetamatuse kohta (

§ 652lg 1 p 1).

Vaidluse keskmes on eelkõige küsimused, kas parkimisleping on sõlmitud ja millised on selle tingimused.

  1. Vaidlustatud otsust tuleb täiendada nõuete õigusliku kvalifikatsiooniga. Hageja nõuab kostjalt lepptrahvi tasumist, selle nõude õiguslik alus on VÕS § 158 lg 1 koostoimes § 108 lg-ga
  2. Viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 ls 1 ja sissenõudmiskulude hüvitamisel VÕS § 113² lg 2, sest kostja sõlmis väidetava parkimislepingu tarbijana (VÕS § 1 lg 5).
  3. Lepingu sõlmimise osas otsustas maakohus põhimõtteliselt õigesti, et parklas asuvad ja tuvastatud infotahvlid olid piisavad viitamaks tasulisele parkimisele. Ringkonnakohus nõustub, et tänapäevases majanduskäibes ei pea parkimise korraldaja alati esile tooma ja tõendama parkla kõigi sissesõitude juurde paigutatud parkimistingimusi. Piisav on tõendada asjaolud, mis võimaldavad kohtul hinnata, et mõistliku inimese arusaama järgi pargiti sõiduk kas tasulisele või sõidukijuhti muul viisil kohustavale parkimisalale ja parkimistingimusi kajastavad infotahvlid olid nähtavad. Need asjaolud on vaidlustatud otsuses õigesti tuvastatud.
  4. Lepingu tingimuste osas otsustas maakohus samuti õigesti, et need kuuluvad hageja tõendamiskoormisesse ja jäid käesolevas asjas tõendamata. Kohus ei saa eeldada poolte 3

(5)sõlmitud lepingu sisu, samuti ei ole see üldtuntud. Üldtuntuks saab lugeda asjaolud, et parklasse paigutatud infotahvlitel kajastatakse parkimistingimused ja neis ette nähtud sõidukijuhi kohustuste rikkumise korral võib tingimustes sisalduda leppetrahvi kokkulepe. Need asjaolud ei ole aga piisavad lepingurikkumise ja leppetrahvi kokkuleppe sisu tuvastamiseks. 12. Maakohus põhjendas asjakohaselt, et hageja tingimused kõigis parklates ei ole ühesugused, mistõttu ei võimalda teistes parklates kajastatud tingimused tuvastada parkimistingimusi kostja sõiduki parkimise kohas ega ajal. Ringkonnakohus uuris toimikus olevaid fotosid ja ei suuda sarnaselt maakohtuga ühestki vaidlusaluses parklas parkimistingimustest tehtud fotolt tuvastada tingimuste sisu. Koostoimes p-dega 10 ja 11 tähendab see, et pooled küll sõlmisid parkimislepingu, aga teadmata tingimustel. Muu hulgas pole võimalik tuvastada, kas kostja pidi parkimise eest tasuma, paigaldama autosse parkimiskella või loa või täitma mingeid muid kohustusi. Parkimislepinguid sõlmitakse erinevatel tingimustel ja üldtuntuks

§ 231

lg 1 tähenduses ei saa lugeda asjaolu, et parkimine on alati kohe parklasse saabumise ajast alates tasuline. Hagi aluses nimetab hageja kostja rikkumiseks parkimistasu maksmata jätmist, aga sõidukijuhi vastavat kohustust hageja kokkuvõttes ei tõendanud. Samuti ei ole võimalik tuvastada leppetrahvi kokkuleppe sisu, sh leppetrahvi määra. Nõutavas summas 40 € leppetrahvi tavapärasus ega kohtupraktikas aktsepteerimine ei tähenda, et konkreetses parklas olevatel tahvlitel oli kajastatud kokkulepe vähemalt selles summas. 13. Kui asjaoludest nähtuvalt on arusaadav lepingu sõlmimine, aga selle konkreetsed tingimused on vaidlusalused, peab hageja

§ 230lg 1 ls 1 järgi lepingutingimuste sisu tõendama.

Jättes tõendamiskoormise vaatamata maakohtu selgitustele täitmata, kujundas hageja ise menetlusliku olukorra, kus hagi ei saa rahuldada. VÕS § 158 lg 1 kohaldamiseks peab kohus tuvastama nii lepingupoole rikkumise kui ka leppetrahvi kokkuleppe sisu. Maakohus järeldas õigesti, et käesolevas asjas esitatud tõendid ei võimalda neist kummagi tuvastamist. Seega jäi hagi põhinõudes õigesti rahuldamata. Ühtlasi jäi hagi kõrvalnõuetes õigesti rahuldamata, sest VÕS § 113 lg 1 ls 1 ja § 113² lg 2 eeldavad põhinõude vähemalt osalist põhjendatust. 14. Kaebus ei sisalda eraldi väited menetluskulude jaotuse ja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohta. Maakohus kohaldas selles osas menetlusnorme õigesti. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (

§ 173lg 1 ls 2).

15. Tulenevalt apellatsioonimenetluse kulude jaotusest tuleb need

§-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja alusel. Kostja taotles 1227,60 € hüvitamist, mis on tasu 5 t 30 min õigusteenuse eest tasumääraga 180 €/t (lisandub käibemaks). Hageja ei esitanud kuludele vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu apellatsioonimenetluses 3 t (sh kaebusele vastuse koostamine 2 t ning hageja seisukohaga tutvumine ja seisukoha koostamine 1 t). Ringkonnakohus võtab arvesse, et vaidluse ulatus apellatsioonimenetluses oli sisuliselt sama nagu maakohtus ning pooled ei esitanud uusi väiteid ega tõendeid. Esindaja tunnitasu määr on kohane. Kostja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane. Neil kaalutlustel tuleb hagejal kostjale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 669,60 € (= 3 t × 180 + 24%). Rahuldamata jääb kostja taotlus 558 € (= 1227,60 – 669,60) hüvitamiseks. Vastavalt kostja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma viivist. 16. Kaebuse vastuses palus kostja asendada avalikustatavas kohtulahendis tema nimi tähemärkidega ja mitte avalikustada isikukoodi ega aadressi. Ringkonnakohus rahuldab need taotlused (

§ 462lg 2). Lisaks jääb kohtu algatusel avalikustamata kostja sõiduki number. 4

(5)(allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.