) § 180 esimese lause kohaselt kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui käesoleva seaduse 2 rakendussätetest ei tulene teisiti.
lg 1 ja 2 kohaselt avaneb pärand isiku surma korral ning pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Hagi kohaselt suri pärandaja 08.01.2004. Seega tuleb lugeda pärandi avanemise päevaks 08.01.2004 ning pärimisele tuleb kohaldada 08.01.2004 kehtinud õigust. Kuni 31.12.2008 kehtinud
lg 1 kohaselt tuleb pärandi vastuvõtmiseks esitada pärandi avanemise kohta notarile avaldus, mille notar tõestab. Avaldus tuleb esitada
§-s 118 sätestatud tähtaja jooksul.
lg 3 kohaselt kui pärija ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust, kuid on asunud käesoleva seaduse paragrahvis 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.
lg 4 kohaselt kui pärima õigustatud isik ei ole käesoleva seaduse paragrahvis 118 sätestatud tähtajal pärandvara valdama, kasutama või käsutama asunud ega pärandi vastuvõtmise avaldust esitanud, on ta õiguse pärandile kaotanud ning tema pärandiosa jagatakse pärandi vastu võtnud pärijate vahel juurdekasvuõiguse alusel (paragrahvid 127-129). Kuni 31.12.2008 kehtinud
lg 1 kohaselt võib notar pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud teate kättesaamisest või teadaande avaldamisest.
lg 3 kohaselt ei saa pärandit vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Hagejal ei ole võimalik enam enda isa pärandit vastu võtta ning tema pärijaks saada. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et esitas pärast isa surma notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Hagi ja selle lisade kohaselt avati pärimisasja nr 6693-07 toimik 16.08.2007 ja Tallinna notar Mare Milleri 16.08.2007 otsuse kohaselt määras notar pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tähtaja 15.11.
Hagi ei ole suunatud pärandi vastuvõtmisele, vaid pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamisele, pärimisõiguse rikkumise tuvastamisele, pärandvara koosseisu taastamisele ning õigusvastasest 3 notaritoimingust tulenevate tagajärgede kõrvaldamisele. Hagi aluseks on asjaolu, et pärimistunnistus anti välja valeandmete alusel pärijate ringi kohta olukorras, kus seadusjärgne pärija oli notarile teada, kuid hageja jäeti pärimismenetlusest teavitamata. Isikut ei saa lugeda pärimisõigusest ilma jäänuks menetluses, millest teda ei teavitatud ja milles tal puudus võimalus oma õigusi teostada. Maakohus andis asjale sisulise hinnangu menetlusse võtmise staadiumis, kuigi asja lahendamine eeldab notaritoimingu õiguspärasuse kontrollimist, poolte väidete ja vastuväidete hindamist ning tõendite uurimist. Menetluse edasine käik
§-st 180 kohaldub 08.01.2004 ehk pärandi avanemise ajal kehtinud
. Sel ajal kehtinud
lg 3 nägi ette, et pärandit ei saa vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Kohtupraktika kohaselt ei saa ühelgi juhul pärandit
lg 3 järgi enam vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Seega kaotab pärija õiguse pärandile, kui ta ei ole pärandit 10 aasta jooksul pärandi avanemisest vastu võtnud (RKTKo 13.06.2008, 3-2-1-53-08, p 15). Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et hageja sai pärandi avanemisest teada alles 2024. aastal. Hageja väidab määruskaebuses, et tema huvi ei ole suunatud pärandi vastuvõtmisele, vaid pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamisele ja tema pärimisõiguse tuvastamisele. Nimetatud nõuete eesmärk on sisuliselt siiski sama maakohtu leituga. Seda eesmärki ei ole võimalik esitatud hagiga saavutada, kuna pärandi avanemisest on möödas enam kui 10 aastat ja hageja on kaotanud õiguse pärandile. Pärandi avanemise ajal kehtinud
ei näinud ette ka pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise võimalust, vaid sidus võimaliku pärija õiguste teostamise lõpliku 10-aastase tähtajaga. Kuna hageja on kaotanud õiguse pärandile, ei ole hagis esitatud asjaoludel perspektiivi ka tema ülejäänud nõuetel (mõista kostjatelt välja hüvitis pärandvara ebaseadusliku kasutamise eest ajavahemikul 2004–2025 ning mittevaralise kahju hüvitis), sest need põhinevad eeldusel, et kostjal I puudus (kas osaliselt või tervikuna) pärimistunnistuses märgitud pärimisõigus. 4 Hageja palub hagis ühtlasi algatada pärimismenetlust läbi viinud notari suhtes järelevalvemenetlus. Nimetatud nõue ei ole maakohtu pädevuses, kuna notarite tegevuse üle teostab järelevalvet Justiits- ja Digiministeerium, notari distsiplinaarvastutus on reguleeritud notari distsiplinaarvastutuse seaduses ning viidatud seaduse § 4 kohaselt on notarile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on Justiits- ja Digiministeeriumil, Notarite Koja aukohtul ning valdkonna eest vastutaval ministril. Seega tuleb nimetatud nõude menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, mis näeb ette, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu põhjendusi. 8. Kokkuvõttes keeldus maakohus põhjendatult hagiavalduse menetlusse võtmisest. 9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.