KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 25.03.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-44 Haldusasi X.X kaebus Politsei- ja Piiriv

§ 227

lg 2; 2015

§ 227

lg 2; 2014.

§ 227lg 2; 2012.

aastal mootorsõiduki (autorongi) juhtimine omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, LS § 201 lg 1; 2009. aastal mootorsõiduki juhtimine olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud - LS § 74'64 lg 1; 2009.

§ 74

'22 lg 2; 2008.

§ 74'22 lg 2; 2007.

aastal mootorsõiduki juhtimine omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimise õigus oli 22.08-21.11.2007 karistusena ära võetud - LS § 74'1 lg 2; 2007. aastal mootorsõiduki (trammi) juhtimine andmata teed reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületavale jalakäijale - LS § 74'16 lg 1; 2007.

§ 74'22 lg 2; 2007.

aastal mootorsõiduki juhtimine olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud - LS § 74'35 lg 1; 2006. aastal mootorsõiduki juhtimine omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimise õigus oli karistusena ära võetud - LS § 74'1 lg 2; 2006.

§ 74'22 lg 3; 2006.

aastal juhtis mootorsõidukit jalgrattateel LS § 74'35 lg 1; 2006.

§ 74

'22 lg 2; 2004.

§ 74'22 lg 2; 2004.

aastal juhtis mootorsõidukit millel puudus ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk - LS § 74'35 lg 1;

1. aastal ületas suurimat lubatud kiirust, sõidukil puudus ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk - LS § 74'22 lg 1 ja LS § 74'35 lg 1;
2. aastal tarvitas alkoholi avalikus kohas, karistusseadustiku (KarS) § 262;
3. aastal mootorsõiduki juhtimine 2 alkoholijoobes omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust liiklusmärgiga "Jalgtee" tähistatud teel, alustatud kriminaalmenetlust;
4. aastal sõidukil puudus riiklik registreerimismärk – haldusõigusrikkumiste seadustiku (HÕS) § 92'1 lg 2;
5. ja
6. aastal sõidukil puudus nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk - HÕS § 106 lg
7. 2.2 X.X eirab süstemaatiliselt liikluses kehtivaid reegleid juba pikemat aega. Aastast 2001 kuni tänaseni on tema kohta politsei andmebaasis tema kohta fikseeritud vähemalt 41 liikluses kehtiva reegli eiramist. Käesoleval aastal on ta kahel korral ületanud lubatud sõidukiirust ja ühel korral saanud hoiatuse sõidukiroolis mobiiltelefoniga rääkimise eest, viimane rikkumine toimus paar kuud tagasi. Seega saab väita, et liikluses kehtivate reeglite rikkumine on talle loomuomane käitumine, ta ei taha või ei suuda liiklusreegleid järgida. Kõik X.X liiklusreeglite rikkumised ei ole päädinud väärteokaristustega, näiteks tänavu on ta kahel korral allutatud lühimenetlusele ja ühel korral saanud hoiatuse. See asjaolu, ja ka kehtivate karistuste puudumine ei tähenda, et teda saab pidada õiguskuulekaks. Relvaloa taotluse menetluses ei anta hinnangut taotleja tegudele karistusõiguslikus mõttes, vaid vaadeldakse taotleja käitumist. PPA leiab, et isikule, kes ei ole õiguskuulekas, ei saa ka tulirelva usaldada. Mootorsõiduk sarnaselt tulirelvaga on kõrgendatud ohuallikas ning juht peab aru saama vastutusest teiste kaasliiklejate ees. Kui isik suhtub hooletult kõrge ohuallika, mootorsõiduki juhtimisega seotud vastutusse, puudub usaldus, et ta suudab vastutustundlikult käituda teise suure ohuallika, tulirelva puhul. Sellisele isikule relvaloa väljastamisel luuakse potentsiaalne oht teistele isikutele ja avalikule korra turvalisusele. X.X osas esineb RelvS § 36 lg 4 p-s 3 nimetatud relvaloa andmist välistav asjaolu - ta on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu antud liiki relva soetama ja omama. Tulirelva väljastamisest keeldumine piirab X.X vaba eneseteostuse õigust, kuid PPAl on eelkõige kohustus kaitsta teiste isikuid ja avalikku korda, mis kaalub üles X.X õiguse vabale eneseteostusele. Ka avalikkuse huvi on, et tulirelva kandmise õigus usaldatakse inimesele, kes on õiguskuulekas. Relvaloa väljastamisest keeldumine ei tähenda, et tal ei oleks võimalik end ja oma vara kaitsta. Turvalisuse tagamiseks on ka muidu vahendeid, tulirelv on ainult üks vahend turvalisuse tagamiseks, pealegi, äärmuslik.
8. X.X esitas 06.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 08.12.2022 otsuse nr 4.21/13368-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks kaebaja relvaloa taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus võttis kaebuse 09.01.2023 menetlusse ja määras vastustajaks PPA. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9. Kaebuse põhjendus. PPA on relvaloa väljastamisest keeldunud ainuüksi seetõttu, et kaebaja on toime pannud erinevaid liiklusrikkumisi (sh on viidatud liiklusrikkumisi lahendatud lühimenetluses). PPA ei ole otsuse tegemisel arvestanud ühtegi teist kaebajat iseloomustavat asjaolu (ei ole isegi üritanud neid asjaolusid välja selgitada). Sellise PPA otsuse jõustumine tähendaks sisuliselt seda, et kui isikul on mistahes ajaperioodist mitu liiklusrikkumist (on ületanud kiirust, rääkinud roolis telefoniga, ületanud pidevjoont, sõitnud kogemata sõidukiga, mille tehnoülevaatus on läbi vmt), siis on ta automaatselt eluviisi või käitumise tõttu sobimatu relvaluba saama. See ei ole olnud seadusandja mõttega kooskõlas, kuivõrd seadusandja on 3 pannud PPA-le kohustuse kaaluda relvaloa väljastamisel erinevaid asjaolusid. Antud juhul ei ole kaalutud kaebajat iseloomustavaid positiivseid (objektiivseid) asjaolusid, ei ole arvesse võetud seda, millal rikkumised on toime pandud ning pole arvesse võetud ka rikkumiste iseloomu. Enamgi veel, karistusregistrist kustutatud andmetele tuginedes on menetleja ilmselgelt eiranud ka KarRS § 5 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtteid. Seega on otsus materiaalselt ja formaalselt õigusvastane (RelvS 36 lg 4 p 3 ebaõige kohaldamine ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 ja § 6). Samuti on PPA otsuse tegemisel rikkunud karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg-t
10. PPA on teinud kaalutlusvea, sest on arvesse võtnud asjaolusid, mida ei oleks tohtinud arvesse võtta (kaebaja liiklusrikkumised) ning on teisest küljest jätnud kõik olulised asjaolud kaebaja eluviisi/käitumise hindamisel välja selgitamata.
11. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. PPA otsus on õiguspärane, piisavalt põhjendatud, selge ja arusaadav ning proportsionaalne. PPA tunnistas kaebaja relvaloa kehtetuks RelvS § 36 lg 4 p 3 alusel. Otsuse tegemisel on arvesse võetud kõiki haldusmenetluse ajal teada olnud asjaolusid ning ainuüksi see, et kaebaja ei nõustu otsuse põhjendustega, ei anna alust haldusakti tühistamiseks. Kaebaja ei vaidle vastu, et on eelnevatel aastatel süstemaatiliselt toime pannud õigusrikkumisi, millest enamiku moodustavad liiklusseaduse rikkumised. RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaselt võib PPA keelduda soetamisloa või relvaloa andmisest, kui isik on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. Sätte sõnastusest nähtub, et PPA-le on otsuse tegemiseks antud ulatuslik kaalumisruum. Tulirelva omajale seatud kõrgendatud nõuded on selleks, et tagada nii relvaomaniku enda kui ka teiste isikute turvalisus (ülekaalukas avalik huvi). Relva näol on tegemist suurema ohu allikaga, mistõttu eeldab relvaloa olemasolu loa omajalt keskmisest vastutustundlikumat käitumist. Kaebaja ei ole pika aja jooksul olnud õiguskuulekas ja tema käitumine ei ole ajas muutunud, mis tähendab, et tal puudub vastutustunne teiste ühiskonnaliikmete suhtes ning isikule, keda ei saa seetõttu usaldada, ei saa usaldada ka relva. Isiku elustiili hindamisel omab mh tähtsust ka see, kas esineb teavet, et sarnane käitumine võib isikule olla loomuomane. Isikule loomuomase käitumise hindamisel ei olnud õigusvastane tugineda ka aastaid tagasi toime pandud väärteo asjaoludele olenemata sellest, et andmed isiku karistatuse kohta olid karistusregistrist kustutatud, sest seda kasutatakse isiku suhtes iseloomustava teabena, mitte karistusõiguslikus mõttes. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. PPA 08.12.2022 otsuse nr 4.2-1/133681 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. PPA on kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud, pole lähtunud asjakohatutest kaalutlustest ega jätnud vajalikke asjaolusid tähelepanuta. Kuna keeldumine on õiguspärane puudub alus ka kohustamisnõudel. Täiendavalt märgib kohus vastuseks kaebusele järgmist: 6.1 Kaebajale keelduti relvaloa väljastamisest viitega RelvS § 36 lg 4 p-le
13. RelvS § 36 lg 4 p 3 eesmärk on kaitsta inimeste turvalisust, tervist ja elu. Sellele vastandub kaebaja vaba eneseteostuse õigus. Kaebaja taotles relvaluba enese ja vara kaitsmise otstarbel. Kohtupraktikas on leitud, et kuigi turvalisuse tagamine ei eelda alati relva kasutamist, on relvaga turvalisuse tagamine enese ja vara kaitsmise üks lubatud viise ning seega kuulub turvalisuse tagamine enese ja vara kaitse eesmärgil põhiseaduse § 19 lg-s 1 sätestatud üldise vabaduspõhiõiguse kaitsealasse (vt Riigikohtu 26.03.2009 otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-1608, p 24). Haldusmenetluse 4 seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamisel on kaalumise aluseks isiku eluviis või käitumine, et anda hinnang sellele, kas esineb küllaldane alus järeldada, et isik võib ohustada enda või teiste isikute turvalisust ja on seetõttu sobimatu relva omama. 6.2 Puudub vaidlus, et kaebaja on kaevatavale otsusele eelnenud 10 aasta jooksul mootorsõiduki juhina rikkunud LS-st tulenevaid nõudeid kokku 20 korral, sh ületanud lubatud suurimat sõidukiirust kokku 10 korral. Seega on vastustaja kohtu hinnangul leidnud põhjendatult, et kaebaja on teiste isikute turvalisust ohustava käitumise tõttu sobimatu tulirelva omama. Relv on kõrgendatud ohu allikas ja selle käitlejale on seatud kõrgendatud nõudmised. Avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid vaid selliste isikute valduses, kes vastavad neile kõrgendatud nõudmistele. Kaebaja sellistele nõudmistele ei vasta. Kaebaja riskiv/hoolimatu liikluskäitumine viitab sellele, et teatud ebasoodsate asjaolude kokkusattumisel võib kaebaja ka tulirelva käsitsemisel ohutusnõuetest mööda vaadata ning põhjustada seeläbi kahju endale või teistele. Kaebaja soov omada relva ei kaalu üles selliste põhiseaduslike alusväärtuste nagu inimeste elu ja tervis kaitsmise vajaduse. Kohtupraktikas on leitud, et kui isik suhtub õiguskorda süstemaatiliselt hoolimatult, siis pole alust arvata, et ta on täiesti seaduskuulekas ka relvade käsitlemisel, kus esineb oht isikute elu ja tervise korvamatuks kahjustamiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1675, p 10). Kaebuses esile toodud asjaolud, et kaebaja on pereinimene, käib tööl ega tarbi alkoholi ega narkootikume, ei oma kirjeldatud kontekstis määravat tähendust; nagu ka mitte kaebaja poolt esitatud iseloomustusest nähtuv asjaolu, et ta on ka aktiivne kaitseliitlane, kes on jätnud jaoülemale hea mulje (dtl 69). Kaevatav otsus ei välista tulevikus relvaloa taotlemist ja andmist, kui kaebaja taastab oma ühiskonnaelunorme arvestava käitumisega usalduse avaliku võimu silmis. 6.3 Puutuvalt kaebaja kriitikasse kaevatava otsuse tegemisel politseiandmebaasis sisalduvate andmete kasutamisse, märgib kohus, et kohtupraktikas on leitud, et viited nimetatud andmebaasis sisalduvatele andmetele varasemate rikkumiste asjaolude ja muude intsidentide kohta pole vastuolus KarRS § 20 lg 1 p-ga 4 (vt samas, p 12). Relvaloa omaja isiksuseomadustele ja käitumisele tuleb anda terviklik hinnang kõigi oluliste asjaolude kogumis ja nende koosmõjus (vt samas, p 13). Käesoleval juhul vastustaja ongi andnud kaebaja isiksuseomadustele ja käitumisele tervikliku hinnangu kõigi oluliste asjaolude kogumis ja nende koosmõjus.
14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. /allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys 5