3-26-376/8

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-376 Määruse kuupäev

1. märts 2026 Kohtunik Kadri Vool Kohtuasi Juri Vladimirovi (Vladimirov) kaebus MaksuTolliameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja RESOLUTSIOON Tagastada Juri Vladimirovi kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Tallinna Halduskohtusse saabus
3. veebruaril 2026 Juri Vladimirovi kaebus Maksu- ja Tolliameti (MTA) tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja MTA kohustamiseks tagastada kaebajale
4. jaanuari
5. a läbivaatuse aktiga nr 25LA0012391-1 kinnipeetud vara. Kaebaja leidis, et MTA-l puudus pärast kriminaalmenetluse lõpetamist õiguslik alus kaebaja vara kinnipidamiseks. Kaebaja vara kinnipidamine ligikaudu 10 kuu jooksul ilma otsuseta ei ole vajalik, proportsionaalne ega seaduslik.
6. Tallinna Halduskohus andis
7. veebruari
8. a määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.
9. Kaebaja esitas
10. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule avalduse, milles teatas, et
11. jaanuaril 2025 läbivaatuse akti nr 25LA0012391-1 alusel kinnipeetud vara (29 kg kasutatud riideid ja nutikell) tagastati kaebajale
12. veebruari
13. a üleandmis-vastuvõtmis akti alusel. Seega on esialgne nõue kohustada vastustajat vara tagastama sisuliselt täidetud. Samas säilib kaebajal õiguslik huvi saada kohtulik hinnang juba toimunud rikkumisele, kuna vara tagastamine ei kõrvalda selle pikaajalise kinnipidamise õiguspärasuse küsimust ega kaebaja õiguste rikkumist. Kaebaja palub tunnistada MTA tegevusetus pärast
14. juunit 2025 õigusvastaseks. Samuti palub kaebaja tuvastada, et kaebaja selgitustaotlusele vastamata jätmisel rikkus MTA haldusmenetluse seadusest tulenevaid kohustusi. MTA ei andnud sisulist vastust kaebaja
15. veebruari
16. a selgitustaotlusele, milles kaebaja nõudis kriminaalmenetluse alustamise kuupäeva teatamist, kaebaja menetlusliku staatuse määratlemist ja vara kinnipidamise õigusliku aluse selgitamist.
17. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
18. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
19. Nii Riigikohtu haldus- kui ka kriminaalkolleegium on tõdenud, et süüteomenetluse alustamiseks vajaliku ajendi ja aluse olemasolu tuvastatakse sageli haldusmenetluses (nt järelevalvemenetluses) kogutud teabe alusel (vt nt haldusasjad nr 3-3-1-65-07, 3-3-1-4-10, p 11; väärteoasi nr 3-1-1-22-14, p 7.2), st haldusmenetlus võib eelneda süüteomenetlusele. Kuid mõistetavalt ei pea kaugeltki mitte alati korrakaitselise suunitlusega haldusmenetlus kasvama üle süüteomenetluseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et haldusmenetluse ja süüteomenetluse piiritlemisel saab ja tuleb lähtuda mh toimingu eesmärgist ja olemusest ning menetleja tahtest ja selle avaldamisest (nt haldusasjad nr 3-3-1-75-11, p 16; 3-3-1-68-13, p 11) (vt RKHKm 3-3-1-33-16 p 12).
20. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt andis Kaitsepolitseiamet (KAPO)
21. juunil 2025 kaebajale e-kirjaga teada, et KAPO saadab kriminaalasja materjalid MTA-le väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. Vastavalt MTA
22. veebruari
23. a vastusele nr 11.2-1/25/0188-1-1 viib MTA läbi menetlust kriminaalasjas 25930000179 karistusseadustiku § 931 lg 2 p 2 tunnustel, mis seisneb rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumises, kui see on toime pandud korduvalt. Kriminaalasjas viiakse läbi kohtueelset menetlust ja tõendite kogumist.
24. Kohus leiab, et pärast seda, kui KAPO saatis kaebajalt ära võetud esemed MTA-le, oli kaebaja vara puhul tegemist ennekõike kriminaalmenetluse asitõenditega. Eelnevat ei muuda ka asjaolu, et KAPO edastas MTA-le materjalid selleks, et viimane otsustaks väärteomenetluse algatamise, kuid MTA otsustas selle asemel algatada kriminaalmenetluse, ning mainitud asjad olid tõenäoliselt MTA valduses juba enne kriminaalmenetluse algatamise otsustamist. MTA tegevus kaebaja vara enda valduses hoidmisel on ennekõike seotud kriminaalmenetlusega. Kriminaalmenetlusega on seotud ka kaebaja
25. veebruari
26. a pöördumisele vastamine.
27. Kriminaalmenetluse asitõendite hoidmist ja tagastamist reguleerivad kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-d 124 ja 125 ning kriminaalmenetluse menetlusosalise õiguste tagamist käsitleb KrMS § 8 lg 1 ja kahtlustatava õigusi KrMS §-d 34 ja
29. MTA tegevuse vaidlustamine toimub käesoleval juhul KrMS sätestatud korras. KrMS § 228 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise.
30. Seega puudub halduskohtul pädevus sekkuda kriminaalmenetluse toimingutesse ja hinnata nende õiguspärasust, mistõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
31. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 2 (allkirjastatud digitaalselt) 3