Obsah (11)

§ 326§ 407§ 232§ 369§ 138§ 139§ 484§ 144§ 175§ 163§ 178

2-24-134990 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Alan Biin Otsuse tegemise aeg ja koht 09.02.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-134990 Tsiviilasi Aktiva Fin

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 2 2-24-134990

1. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1736,55 eurot, intress 116,76 eurot, haldustasu 20 eurot, võla sissenõudmiskulud 8 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 209 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt 454,88 eurot lepingujärgses määras 25% aastas alates 05.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni ning edasiulatuv viivis põhinõudelt 1281,67 eurot lepingujärgses määras 18% aastas alates 05.02.2025 kuni põhinõude 1281,67 eurot täitmiseni.
2. Hagi kohaselt AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 14.08.2022 tarbijakrediidilepingu nr L89009478418, mille alusel sai kostja krediiti kauba ostmiseks maksumusega 455,99 eurot. Lepingu nr L89009478418 kohaselt on krediidi kulukuse määr 39% aastas ja intressimäär 25% aastas. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 23.07.2022 tarbijakrediidilepingu nr L89009267564, mille alusel sai kostja laenu summas 2000 eurot. 28.12.2023 sõlmiti kokkuleppe lepingu muutmiseks (maksepuhkus). Alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab leping numbrit L
3. Lepingu nr L89014734765 kohaselt on krediidi kulukuse määr 30,01% aastas ja intressimäär 18% aastas. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 17.06.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 27.06.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS Inbank Finance loovutas 28.06.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kohtu põhjendused
4. Kostja sai 12.02.2025 menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte 15.02.2025 menetlusdokumentide postkasti jätmisega

§ 326alusel.

Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (

§ 407lg 6).

Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul

§ 407

lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas

§ 407lg 6 järgi rahuldamata (vt Tln

RngK nr 2-22-145432, p 23).

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 14.08.2022 tarbijakrediidilepingu nr L89009478418, mille alusel krediidiandja finantseeris kauba ostmist maksumusega 455,99 eurot ning kostja pidi tagastama laenusumma 455,99 eurot koos sellelt arvestatud intressiga 25% aastas vastavalt kokkulepitud maksegraafikule (dtl 37-47). AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 23.07.2022 tarbijakrediidilepingu nr L89009267564, mille alusel sai kostja laenu summas 2000 eurot ning pidi tagastama laenusumma koos sellelt arvestatud intressiga 18% aastas vastavalt kokkulepitud maksegraafikule (dtl 49-54). Mõlema eelnimetatud lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Laenuandja on lepingujärgse põhikohustuse täitnud ning laenu välja maksnud. Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt graafikule. 3 2-24-134990
2. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 krediidiasutuste eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 16,30%= 48,90%. Kostjale antud laenude krediidi kulukuse määr oli 39%, 25,93% ja 30,01% aastas (lepingu muutmise kokkulepe) (dtl 37, 49, 56), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
3. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
4. AS Inbank Finance saatis 17.06.2024 kostjale laenulepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 61). 27.06.2024 saatis AS Inbank Finance kostjale teatise lepingute lõpetamise kohta (dtl 62). Kostja sai krediiti 455,99 eurot kauba soetamiseks ja 2000 eurot laenu (dtl 37, 60) ning kostja jäi krediidi tagastamisega võlgnevusse. Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
5. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (

§ 232lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

1. Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule laenutaotlused ja maksehäire väljavõtte. Kohtule nähtub, et maksehäire väljavõte kannab 04.02.2025 kuupäeva (dtl 66), mistõttu ei tõenda eelnimetatud väljavõte, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja kohta avalikustatud maksehäireid 14.08.2022 ja 23.07.2022 lepingute sõlmimisel. Ka kostja laenutaotlused (dtl 64-65) ei tõenda vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist laenulepingute sõlmimisel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et krediidiandja oleks laenutaotluses märgitud andmeid kontrollinud, st seda, et laenutaotluses märgitud info, et kostja igakuised kohustused on 0 eurot, vastab tõele. Arvestades kohtupraktikat, ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrollimiseks piisav laenutaotlusele ning maksehäirete puudumisele tuginemine. Isegi kui laenuandja kasutab laenuteenindamise piirmäärasid, ei ole ilma pangakonto väljavõtteta võlgniku tegelike kohustuste suurust kindlaks tehtud. Kuigi 14.08.2022 tarbijakrediidilepingu nr L89009478418 alusel kauba ostmiseks antud laenusumma 455,99 eurot ei ole suur, siis enne seda andis sama krediidiandja kostjale laenu summas 2000 eurot, mistõttu 4 2-24-134990 ka täiendava (olgugi et mitte suure) laenu andmisel summas 455,99 eurot tulnuks krediidiandjal kontrollida kostja krediidivõimelisust. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. Seega on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet nii 23.07.2022 kui 14.08.2022 tarbijakrediidilepingu sõlmimisel.
2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
3. Hageja 20.02.2025 ümberarvestuse kohaselt kostja sai lepingu L89009478418 alusel laenu kokku summas 455,99 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 288,97 eurot. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa 167,02 eurot (455,99-288,97). Hageja tõi esile, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.06.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. 15.02.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 55,81 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 288,97 eurot. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed

§ 369

alusel alates 15.03.2027 kuni 15.12.2027 maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis intressimääraga võrdses määras 25% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. 12. Hagile lisatud lepingu kohaselt võimaldati kostjale krediiti kauba ostmiseks summas 455,99 eurot (dtl 37). Kostja vastuväite puudumise tõttu, loeb kohus tuvastatuks, et kostja on kauba kätte saanud, mistõttu tekkis tal kohustus kauba ostmiseks antud krediit tagasi maksta. Hagi kohaselt tegi kostja tagasimakseid summas 288,97 eurot. Seega on tasumata laenu põhiosa summas 167,02 eurot, mis ei ole käesoleva otsuse seisuga veel sissenõutavaks muutunud.

§ 369

võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole pikema aja jooksul täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid kostja tähtaegselt ei tasu. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva võlgnevuse summas 167,02 eurot vastavalt uuesti määratud osamaksete tagastamise graafikule. 13. Hageja palub mõista kostjalt välja viivis lepingujärgses viivisemääras 25% aastas põhiosa summadelt, mis muutuvad sissenõutavaks tulevikus. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt võib tarbijalt maksete tasumisega viivitamisel nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Siinsel juhul leppisid krediidiandja ja kostja Inbank Järelmaksu lepingus nr L89009478418 kokku, et nii intressi kui viivise määr on 25% (dtl 37), mis ületab VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgset määra. Seega on hageja nõue põhjendatud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-24-104976, p 22). Kooskõlas

§-ga 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise lepingujärgses määras tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt nende tasumisega viivitamise korral. 5 2-24-134990

1. Hageja 20.02.2025 ümberarvestuse kohaselt kostja sai lepingu L89014734765 alusel laenu kokku summas 2000 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 1340,
2. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa 659,72 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.06.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. 20.02.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 1370,62 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 1340,28 eurot seega võlgnevuses on 30,34 eurot. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 30,34 eurot kohtuotsuse jõustumisest intressimääraga võrdses määras 18% aastas. Hageja palub samuti välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed

§ 369

alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis intressimääraga võrdses määras 18% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni perioodil 20.02.2025 kuni 20.10.

2. Hagile lisatud lepingust ja maksekorraldusest nähtub, et kostja sai lepingu nr L89014734765 alusel laenu 2000 eurot (dtl 49, 60). Hagi kohaselt on kostja tasunud laenulepingust tulenevate nõuete täitmiseks kokku 1340,
3. Käesoleva otsuse seisuga on leping nr L89014734765 tähtaja möödumise tõttu lõppenud, mistõttu kogu tasumata põhiosa võlgnevus on sissenõutavaks muutunud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasumata laenu põhiosa 659,72 eurot ning vastavalt hageja taotlusele viivis lepingujärgses määras 18% aastas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse 659,72 eurot tasumiseni.
4. Hageja ei ole intressi nõude osas ümberarvestust esitanud, mistõttu intressinõue 116,76 eurot jääb terves ulatuses rahuldamata. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne, siis jääb rahuldamata ka hageja haldustasu nõue summas 20 eurot. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu polnud kostja lepingute erakorralise lõppemise ajal võlgnevuses ning lepingute ülesütlemine ei olnud põhjendatud, siis jääb rahuldamata ka hageja võla sissenõudmiskulude nõue 80 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ning alternatiivse arvestuse puudumise tõttu on hageja viivise nõue lepingu nr L89014734765 osas põhjendatud üksnes alates otsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus 17.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 385 eurot.

§ 484

2 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest on põhjendatud osaliselt. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Hageja lepinguline esindaja osutas teenust 4 h ulatuses. Kohus peab käesoleva tsiviilasja puhul mõistlikuks ajakuluks hagiavalduse koostamisele maksimaalselt 2 tundi. Seega leiab kohus, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele summas 240 eurot (käibemaksuta) (2 x 120 eurot). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 645 eurot (385+20+240). 6 2-24-134990 18.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul hagi rahuldatakse ligikaudu 38% ulatuses. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 245,10 eurot (38% 645 eurolt) ning viivis menetluskuludelt (245,10 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

1. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
2. Kohus ei rahulda hageja taotlust, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole. Kohus ei pea vajalikuks sekkuda kohtuotsuse täitmisse ega piirata kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangakontoga.
3. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik 7