RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-18280 Määruse kuupäev Tartu, 1. aprill 2026 Kohtukoosseis Eesistuja Margit Vutt, liikmed Kai Kullerkupp ja Kalev Saare Kohtuasi M.K. hagi

) § 2 lg-d 1 ja 2) ja ta peab vähemalt üldjuhul saama oma osanike ja juhatuse kaudu vabalt tegutseda. 16. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et osalus S-is kuulub hageja ja kostja ühisvara hulka. Ka kostja on oma vastuhagis soovinud S-i osa kui ühisvara jagada. Kostja on siiski väitnud, et ta on osakapitali suurendanud ja tasunud suurendatud osaluse eest lahusvaraga, mistõttu kuulub endiste abikaasade ühisvara hulka mitte 100%, vaid üksnes 25,56% S-i osalusest. Kostja käsitlus ei ole õige. Kui osakapitali suurendamisel osanike ring ei muutu, siis toimub kapitali suurendamine osade nimiväärtuste suurendamisega ja osalus, mille osanik täiendavalt omandab, liidetakse osanikule juba kuuluva osaga, sest igal osanikul võib olla vaid üks samast liigist osa 5

§ 148lg 4).

Seega, kui varem kuulus poolte ühisvara hulka S-i osa nimiväärtusega 2500 eurot, siis pärast väidetavat kapitali suurendamist kuulub ühisvara hulka S-i osa nimiväärtusega 10 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt on väär kostja seisukoht, et kui ta tasus kapitali suurendamise eest oma lahusvaraga, kuulub tema ja hageja ühisvara hulka vaid 25,56% S-i osalusest. Kui kostja on kasutanud oma lahusvara ühisvara huvides, võib tal perekonnaseaduse (PKS) § 34 lg 2 järgi olla hageja vastu nõue hüvitada ühisvara arvel ühisvara huvides kasutatud lahusvara väärtus.

1. Kolleegiumi arvates on hagejal võimalik saavutada oma eesmärk, et S-i osa väärtus ühisvara jagamise menetluse ajal ei väheneks, kaitstes oma õigusi äriühingu (ühis)osanikuna. Alljärgnevalt selgitab kolleegium, millised on kohased õiguskaitsevahendid olukorras, kus osaühingu 100% osa kuulub endiste abikaasade ühisvara hulka ning äriregistris peetavasse osanike nimekirja on kantud vaid üks abikaasadest, kes on samal ajal ka ühingu ainus juhatuse liige.
2. Kohtud kohaldasid praeguses asjas kahte liiki tagamisabinõusid – esiteks keelud, mis seati kostjale kui S-i osanikule, ja teiseks keelud, mida kohaldati kostja kui S-i juhatuse liikme suhtes.
3. Kostjale kui S-i osanikule seatud keeluks saab pidada keeldu muuta hageja nõusolekuta kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni S-i põhikirja ja osakapitali suurust, teha otsuseid S-ile uue juhatuse liikme määramise kohta ning võtta vastu muid otsuseid, mille vastuvõtmiseks on seaduses ette nähtud 2/3 suurune häälteenamus.
4. Kuna hageja ja kostja on S-i ühisosanikud, siis saavad nad

§ 165

lg 1 järgi osanike otsuseid teha vaid ühiselt ning selleks, et otsuse saaks lugeda vastuvõetuks, peavad otsuse poolt hääletama mõlemad ühisosanikud. See põhimõte ei kehtiks

§ 165

lg 1 teise lause järgi vaid juhul, kui osaühingule ei oleks osa ühisest kuuluvusest teatatud (vt ka RKTKo 29.10.2008, 3-2-1-74-08, p 16; 19.11.2008, 3-2-1-99-08, p 15). Praegusel juhul ei saa kostja S-i juhatuse liikmena aga tugineda sellele, et ta ei teadnud osa ühisest kuuluvusest, sest ta on samal ajal osa teine ühine omaja ja käesoleva ühisvara jagamise kohtumenetluse pool. Kuna äriühingu osa kuulub (endiste) abikaasade ühisvara hulka ja osaühing teab sellest, siis on mõlemad (endised) abikaasad osaühingu suhtes osa ühised omajad sõltumata sellest, millised andmed kajastuvad osanike nimekirjas (vt ka RKTKo 08.10.2008, 3-2-1-65-08, p 29; 29.10.2008, 3-2-1-74-08, p 16). 21.

§ 144

lg 1 p 31 ja § 182 lg 1 ning äriregistri seaduse (ÄRS) § 13 p 4 ja § 14 lg 1 kohaselt peetakse osanike nimekirja üldjuhul äriregistris (erandid sätestavad

§-d 1821 ja 1822) ning osanikud kantakse osaühingu registrikaardile. Kui registrikaardile on kantud vaid üks osa ühistest omajatest, on registrikanne vale ja osa ühisel omajal, keda ei ole kantud registris peetavasse osanike nimekirja, on õigus nõuda osaühingult

§ 165

lg 1 kolmanda lause ja ÄRS § 50 esimese lause alusel enda sinna kandmist.

§ 182

lg 14 kohaselt on osanike nimekirja ebaõige kande muutmise või kustutamise nõude tagamiseks mh võimalik kanda osanike nimekirja vastuväide. Osa ühise kuuluvuse äriregistris nähtavaks tegemine võimaldab registripidajal äriühingu kohta esitatud kandeavaldust lahendades kontrollida, kas avalduse aluseks oleva otsuse tegemisel on seaduses nõutavas korras osalenud kõik osa ühised omajad. 22. ÄRS § 50 teine lause näeb ette, et kui registrikande parandamiseks on vajalik ka kolmanda isiku nõusolek, eelkõige kui kande parandamine puudutab ka kolmanda isiku õigusi, võib huvitatud isik nõuda kande parandamise nõusolekut ka kolmandalt isikult. Kuna osa ühise omaja kandmiseks äriregistris peetavasse osanike nimekirja on vajalik osanike nimekirja kantud ühisosaniku nõusolek, on enda nimekirja kandmist taotleval ühisosanikul juhul, kui osanike nimekirja kantud osa ühine omaja keeldub nõusolekut andmast, õigus esitada lisaks osaühingu vastu esitatavale nõudele ka nõue nimekirja kantud ühisosaniku vastu, paludes kohustada teda seda nõusolekut andma. Sellist hagi 6

§ 165

lg 1, mille kohaselt võivad osa ühised omajad teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt, kuna enda osanike nimekirja kandmist taotlev abikaasa teostab selles olukorras enda õigust, mitte osaga seotud ühist õigust. 24. Kui osa ühisest kuuluvusest on osaühingule teatatud, saab osa ühiste omajate hääled otsuste vastuvõtmisel lugeda antuks vaid siis, kui nad hääletavad ühtemoodi (vt ka RKTKo 08.10.2008, 3-2-1-65-08, p 28; 29.10.2008, 3-2-1-74-08, p 16; 19.11.2008, 3-2-1-99-08, p 15). Seaduse mõtte kohaselt on olukorraga, kus osa ühisest kuuluvusest on osaühingule teatatud (

§ 165

lg 1 teine lause), võrdsustatud ka olukord, kus osa kuulub 100% abikaasade ühisvara hulka ja osanikuna on äriregistrisse kantud vaid üks abikaasadest, kes on samal ajal ka ühingu juhatuse liige. Sellisel juhul teab osaühing osa ühisest kuuluvusest ega saa tugineda vastuväitele, et talle ei ole osa ühisest kuuluvusest teatatud. 25.

§ 1721

näeb ette, et juhul, kui osanike koosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolekul õigust otsuseid vastu võtta, v.a kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on sama paragrahvi teise lause kohaselt tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, ei kiida otsust heaks. Kui rikutakse oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda, on osanike otsus tühine ka

§ 1771lg 1 järgi.

Osanike koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine on seejuures mh see, kui ühele osa ühistest omajatest ei ole koosoleku toimumisest teatatud. Kolleegium märgib lisaks, et üldreeglina näeb seadus ette, et kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt ja osanikud ei ole määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse osanike koosoleku kokkukutsumise teade

§ 172

lg 4 kohaselt saadetuks kõigile osa ühiselt omavatele isikutele ka juhul, kui see on saadetud üksnes neile osanikele, kes on osanikena kantud osanike nimekirja. Kui aga osaühing teab või peab teadma, et kõik isikud, kellele osa kuulub, ei ole osanike nimekirja kantud (ja ühist esindajat ei ole määratud), tuleb teade saata kõigile osanikele. Tühised on ka koosolekut kokku kutsumata tehtud otsused (

§ 173), mille puhul ei ole otsuse tegemisse kaasatud kõik osa ühised omajad. Sama põhimõte tuleneb Ts

ÜS § 38 lg-st 2 (RKTKo 29.10.2008, 3-2-1-74-08, p 15; 19.11.2008, 3-2-1-99-08, p 14). Kui registripidaja on teinud tühise otsuse alusel kande, siis on selliseid otsuseid võimalik

§ 1771lg 3 järgi vaidlustada seni, kuni kande tegemisest on möödunud kaks aastat.

Kolleegium märgib siiski, et kui ühisosanikust abikaasa, kes on äriregistri kande järgi ainus osanik, on pikka aega teostanud osaniku õigusi üksi ja teine abikaasa on seda teadnud ning talunud, võib äriregistrisse mitte kantud ühisosanikust abikaasa õigus otsuseid tagantjärele vaidlustada olla tulenevalt hea usu põhimõttest välistatud (VÕS § 6, TsÜS § 138). 26. Kokkuvõttes on kohtud, keelates kostjal S-i osanikuna hageja nõusolekuta kuni asjas tehtava jõustunud lahendi täitmiseni muuta S-i põhikirja ja osakapitali suurust, võtta vastu otsuseid S-ile uue juhatuse liikme määramise kohta ning võtta S-i kohta vastu muid otsuseid, mille vastuvõtmiseks on seaduses ette nähtud 2/3 osanike häälteenamus, läinud vastuollu põhimõttega, et tagamisabinõu peab 7

§ 184

lg 5 näeb ette, et ilma nõukoguta osaühingu osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtus. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et see säte annab vähemusosanikule, aga ka patiseisus olevas osaühingus 50% suurust osalust omavale osanikule võimaluse nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu kaudu olukorras, kus iseenesest oleks alus kutsuda juhatuse liige osanike otsusega tagasi, kuid osanikud ei saa sellist otsust vastu võtta, kuna neil ei ole tagasikutsumiseks vajalikku häälteenamust (vt RKTKo 18.12.2019, 2-17-10474/80, p 12; 15.04.2020, 2-19-13966/21, p 15). Kolleegiumi arvates on praegune olukord samastatav patiseisuga – sisuliselt on tegemist vaidlusega kahe ühisosaniku vahel ja hageja väidetel on oht, et kostja kui juhatuse liige asub ühingut kahjustama. Seetõttu leiab kolleegium, et juhatuse liikme tagasikutsumise nõude võib vaatamata

§ 165

lg-s 1 sätestatud piirangule esitada ka üksnes see abikaasa, kes ei ole ühisosanikuna kantud äriregistrisse, kuid kelle ühisosanikuks olemisest äriühing teab või peab teadma. Vastasel korral jääksid tema õigused ühisosanike vahelises suhtes kaitseta. Juhatuse liikme tagasikutsumise hagi eesmärk on kaitsta eelkõige osaühingut mh olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult, kuid mingil põhjusel ei ole teda võimalik osanike otsusega tagasi kutsuda. Niisuguse nõude esitamisel saab kohus hagi tagamiseks seada piiranguid, mille abil on võimalik takistada olemasoleval juhatuse liikmel teha ühingut kahjustavaid ja samal ajal ka ühisvara väärtust vähendavaid tehinguid.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ka osas, millega hagi tagamise abinõuna keelati kostjal S-i juhatuse liikmena hageja nõusolekuta kuni asjas tehtava jõustunud lahendi täitmiseni koormata või võõrandada S-ile kuuluvat kinnisvara, teha S-i nimel tehinguid ja võtta kohustusi, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, ning sõlmida S-i nimel laenulepinguid, sh nii laenu andmiseks kui ka võtmiseks. Ka selles osas teeb Riigikohus uue määruse, millega jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata.
2. Hageja soovis lisaks, et kohus keelaks kostjal teha otsust jaotada S-i kasumit. Ringkonnakohus leidis õigesti, et taotluse eesmärki arvestades on õigem keelata kasumit osanikele välja maksta. See on kooskõlas ka TsMS § 378 lg 1 p-s 4 nimetatud tagamisabinõuga, mille kohaselt võib kohus keelata teisel isikul kostjale vara üle anda või kostja suhtes muid kohustusi täita, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha selleks ettenähtud pangakontole. Kuna osa kuulub hageja ja kostja ühisvara hulka, siis kuulub ühisvara hulka ka dividendinõue ja sellega on võimalik arvestada osaluse väärtuse kindlakstegemisel. Kasumi väljamaksmise keeld ei kahjusta ka 8