← Eesti

2-25-22493/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik A. Roonet Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-25-22493 Kohtuasi I.R-i hagi D.J-i vastu ühisvara jagamiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I.R (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kostja D.J (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
  2. Jätta I.R-i hagi D.J-i vastu menetlusse võtmata.
  3. Jätta menetluskulud I.R-i kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
  4. I.R (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi D.J-i (kostja) vastu ühisvara jagamiseks.
  5. Kohus määras 28.01.2026 kohtumäärusega hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks tuli hagejal välja tuua selged nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud. Hagis esinevate puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus 02.03.
  6. 1

(4)
  1. Hageja esitas 01.02.2026 kohtule tõendid ja 02.02.2026 menetlusdokumendis palub hageja vaadata üle vastaspoole kontod. Hageja oma nõudeid ei täpsustanud ega hagi aluseks olevaid asjaolusid välja ei toonud. KOHTU SEISUKOHT
  2. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus.
  3. TsMS 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 3401 lg 2 esimene lause sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja esitab ebaselge nõude, mis ei ole ilmselgelt õiguslikult perspektiivitu ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab kohus TsMS § 340 1 lg 1 alusel andma hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Juhul kui hageja kohtu määratud tähtajaks hagi ebaselgust ei kõrvalda, peab kohus jätma hagi menetlusse võtmata (vt nt RKTKm 09.10.2013, 3-2-1-95-13, p 12). 5.
  4. Hageja on hagis märkinud, et soovib ühisvara jagamist 50/
  5. Vara, mida hageja jagada soovib on garaažiboks Lepa 23 ja SEB Pangas olev raha. Hagi aluseks olevaid asjaolusid hagis ei sisaldunud. Kohus määras hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks välja tuua selged nõuded. Kohus selgitas hagejale, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel: 1) kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades; 2) või anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas; 3) või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus selgitas, et kohus saab kaasomandi (ühisomandi) lõpetada ja kinnisasja jagada, andes kinnisasja ka ühele kaasomanikule ja pannes temale kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas, üksnes juhul, kui kaasomanik (ühisomanik), kes kinnisasja endale soovib, on valmis ja võimeline maksma teisele kaasomanikule (ühisomanikule) hüvitise. 2
(4)Kohus märkis, et juhul, kui hageja soovib kinnisasja ühisvara jagamise järgselt endale, siis tuleb kinnisasja (kinnistusraamatusse kantud kinnisasja) üleandmiseks taotleda kohtult, et kohus kohustaks: - kostjat sõlmima asjaõiguslepingu vaidlusaluse korteriomandi omandiõiguse üleandmiseks hagejale; - kostjat andma nõusolekud vaidlusaluse korteriomandi registriosa II jao omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse hageja ainuomanikuna kinnistusraamatusse. Kui hageja ei soovi kinnisasja jätmist enda ainuomandisse, siis on võimalik paluda ühisomandi lõpetamist selliselt, et kinnisasi jagatakse müümisega avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha jagatakse järgmiselt: hageja saab ½ ja kostja saab ½. Lisaks selgitas kohus hagejale, et SEB Pangas oleva raha osas tuleb hagejal selgelt haginõudes välja tuua, kellele SEB Pangas olevad pangakontod kuuluvad; võimalusel pangakontode numbrid; ja pangakontode rahaline seis abielu lahutamise päeva seisuga. Kohus märkis, et hagejal on võimalik sõnastada oma nõue näiteks järgmiselt: lõpetada poolte ühisomand ja jätta X ainuomandisse tema pangakontodel [abielu lahutamise päev]. a seisuga olnud raha 100 eurot. Mõista X-lt Y kasuks välja hüvitis 50 eurot. Kui hageja taotleb pangakontode osas ühisvara jagamist selliselt, et hagejale kuuluvatel pangakontodel olevad rahalised vahendid jäävad hagejale ja kostjale kuuluvatel pangakontodel olevad rahalised vahendid jäävad kostjale, siis tuleb hagejal see selgelt hagi esemes välja tuua. Hageja oma nõudeid ei täpsustanud. 5.
  1. Hagi aluseks olevaid asjaolusid hagis ei sisaldunud. Kohus määras hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks välja tuua hagi aluseks olevad asjaolud. Kohus ei saa ise esitatud tõenditest asjaolusid otsida, vaid pool peab vastavad asjaolud hagis välja tooma. Hagejal tuli hagis välja tuua järgmised asjaolud: 1) kas garaažiboks Lepa 23 on kantud kinnistusraamatusse; mis on kinnisasja registriosa number; kes on kantud kinnisasja omanikena registrisse; millal kinnisasi omandati; kas kinnisasi omandati abielu ajal. 2) SEB Pangas oleva raha osas tuleb hagejal välja tuua, kellele SEB Pangas olevad pangakontod kuuluvad; võimalusel pangakontode numbrid; ja pangakontode rahaline seis abielu lahutamise päeva seisuga. Hageja hagi aluseks olevaid asjaolusid välja ei toonud. 5.
  2. Hageja ei ole kohtule selget nõuet esitanud ega nõuete aluseks olevaid asjaolusid välja toonud. Selge nõude ja hagi aluseks olevate asjaolude välja toomata jätmine on hagi menetlemist takistavateks puuduseks, mistõttu ei saa hagi pidada õiguslikult perspektiivikaks. Hageja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, mistõttu jätab kohus hagi TsMS § 340 1 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata. Hagejal on võimalik taotleda hagilt juba tasutud riigilõivu tagastamist. 3
(4)Kohus juhib hageja tähelepanu ka sellele, et ühisvara on võimalik jagada notari juures sõlmitava notariaalse ühisvara jagamise kokkuleppega. Notariaalne kokkulepe on sobiv lahendus juhul, kui pooled saavutavad omavahelise kokkuleppe. Notariaalne ühisvara jagamine on kiirem, paindlikum ja menetlusökonoomsem kui kohtumenetlus ning väldib täiendavaid kulusid ja ajakulu. Kui pooled jõuavad kokkuleppele, ei ole kohtusse pöördumine vajalik.
  1. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  2. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) A. Roonet kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.