KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2026, Kuressaare Kohtuasja number 4-25-3438 Kohtunik Rajar Miller Kohtuistungi sekretär Kristy Trave Väär
) § 46 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 160 eurot. Väärteo pani Madis Pretke toime sellega, et ta ostis 10. juunil 2025 kella 14.36 paiku X asuvast X ja andis üle teadvalt alaealisele ühe paki sigarette Chesterfield.
§ 28
lg 5 kohaselt ei tohi täisealine alaealisele tubakatoodet, tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toodet, tubakatootega sarnaselt kasutatavat toodet või selle osiseid osta, pakkuda ega üle anda. Kaebus
- Madis Pretke esitas
- septembril 2025 Pärnu Maakohtule väärteootsuse peale kaebuse. Kaebaja taotleb otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel (teos puuduvad väärteo tunnused).
- Kaebuse põhjenduste kohaselt on Madis Pretke väärteos süüdi lavastatud. Kaebaja toob esile, et
- juunil 2025 kella 14–15 vahel aitasid noored tal X XXX külmkappi teisele korrusele viia. Selle eest ostis ta neile X limonaadi, saia ja kohukesi. Endale ostis kaebaja paki Camelit ja paki Chesterfieldi. Mingisugust suitsude üleandmist ei ole toimunud. Kõik esemed ja sigaretid, mis lapsed „virutasid“ on ülekuulamise protokollides fikseeritud. Lapsed eesotsas ühe ja sama X-nimelise tüdrukuga on peale juhtumit veel kolm korda kaebaja ukse taga käinud ja sigarette nõudnud, lausega „aga sa ju eelmine kord andsid“. Viimane on vale ja nende ütlused vastuolulised.
- juunil 2025 võttis kaebaja (Xnimelisel tüdrukul) taskust ära sigaretikarbi, mida ta oli tahtnud varastada. KOHTU SEISUKOHT
- Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse lahendamisel kohtu poolt väljaselgitatavad küsimused on loetletud VTMS §-s
- Väärteoasjas
- augustil 2025 koostatud väärteoprotokollis on teo kirjeldus esitatud järgmiselt: Madis Pretke täisealise isikuna ostis
- juunil 2025 kella 14.36 paiku XX asuvast X ja andis üle teadvalt alaealisele ühe paki sigarette Chesterfield.
- Madis Pretke põhiväite kohaselt ei ole ta protokollis märgitud ajal ja kohas alaealisele sigaretipakki andnud. Seega tuleb esmalt lahendada küsimus, kas tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, leidis aset.
- X kaupluse (X) turvakaamera
- juuni 2025 salvestiselt on näha, kuidas Madis Pretke laob kella 14.34 ajal kassalindile erinevaid kaupu ja kassiir lisab ka kaks pakki sigarette. Madis Pretkega on kassa juures alaealine tüdruk, O.A . Kuigi salvestis on helitu, on sellelt visuaalselt arusaadav, et sigarettide ostmisel toimub ka mingi suhtlus O.A ja kassiiri vahel. Suitsupakid, õllepurgi ja ilmselt kapsapaki võtab Madis Pretke enda kätte, ülejäänud kaubad paneb O.A kilekotti ja poest väljudes on see tema käes. Ostutšekk 2
(4)vaadeldud ostu kohta näitab, et kaupade hulgas on pakk Chesterfieldi ja pakk Camel Yellow´d.
- Nii Madis Pretke ise kui alaealised tunnistajad O.A (sünd. X), D.B (sünd. X) ja X.D (sünd. X) andsid kohtus suuresti klappivad ütlused selle kohta, et enne poes käiku aitasid lapsed kolmekesi Madis Pretkel tema elukohas külmikut tuppa vedada, mille eest Madis Pretke lubas neile midagi osta. Et see lubadus sigarettide ostmist hõlmanuks, pole keegi lastest otsesõnu väitnud. O.A ja D.B sõnul tehti enne külmiku tassimist Madis Pretke juures toas juba suitsu, mida D.B kinnitusel andis neile Madis Pretke. Kui töö tehtud, mindi neljakesi X. D.B ja X.D ütluste järgi ootasid nemad kahekesi poe juures pargis, kui O.A- ja Madis Pretke poes käisid. Kuigi O.A- meenutusel käidi poes neljakesi, ei muuda see tema ütlusi muus osas kaheldavaks. O.A- rääkis, et suitsupaki said nad pargis kätte. Tema kinnitusel oli see sinine Chesterfield Compact. X.D kinnitas, et Madis (Pretke) andis suitsupaki pargis O.A- kätte, kes hakkas pakist suitsu tõmbama, pakkus ka talle ja D.B-le ja nad võtsid vastu. X.D sõnul jäi suitsupakk O.A kätte, O.A sai selle endale. Ka D.B rääkis kohtus, et kui Madis (Pretke) ja O.A poest välja tulid, siis „me X.D-ga ja O.A ja Madis tegime ka suitsu“. Küsimusele kust nad suitsu said, vastas D.B: „Madis ostis meile“ ja tema mäletamist mööda oli see sinine Chesterfield. Kuigi O.A, D.B ja X.D rääkisid toimunust, sh suitsetamisest, paljuski „meie“ vormis, koorub nende ütlustest (ja kõige otsesemalt X.D ütlustest), et Madis Pretke andis poest ostetud suitsupaki üle tee asuvas pargis konkreetselt O.A-le .
- Madis Pretke vastas kohtus kohtuvälise menetleja küsimusele „kas andsite Chesterfieldi suitsupaki tüdruku kätte?“, vastas Madis Pretke „ei andnud“. Järgnevale küsimusele „see jäi teie enda kätte?“, vastas Madis Pretke „see jäi minu kotti, kilekotti. Mul oli kilekott kaasas ju, ma ostsin endale sealt asju“. Menetlusaluse isiku eitus ei lükka ümber kolme alaealise kooskõlalisi ütlusi. Ühest küljest on menetlusalusel isikul huvi tegu eitada. Teisest küljest pole menetluses ilmnenud ühtegi asjaolu, mis paneks kahtlema, kas alaealised rääkisid juhtunu kohta tõtt. Kohtu meelest pole alaealistel ka mingit elulist põhjust sisuliselt koordineeritult valetada ja Madis Pretket süüdi lavastada, nagu kaebuses toonitatakse. 10.
§ 28
lg 5 sätestab, et täisealine ei tohi alaealisele tubakatoodet osta, pakkuda ega üle anda. Pole vaidlust, et Madis Pretke on täisealine (arutatava sündmuse ajal 58-aastane) ja sigaretid Chesterfield on tubakatoode. Ülalviidatud tõendid kinnitavad, et Madis Pretke andis sigaretipaki üle O.A-le , kes oli sündmuse ajal X-aastane. Et Madis Pretke räägib kaebuses ja oma ütlustes O.A asemel X nimelisest tüdrukust osutab sellele, et ta kas ei teadnud O.A õiget nime või ajab kaks tüdrukut sassi (D.B ja X.D rääkisid kohtus, et samal päeval hiljem oli nende seltskonnas ka XX). Igal juhul oli Madis Pretkele eksimatult mõistetav, et temalt sigarettide saaja oli laps.
§ 46
järgi on keeldu rikkuv tegu ehk täisealise isiku poolt alaealisele tubakatoote ostmine, pakkumine või üleandmine väärteona karistatav kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga. 11. Karistusseadustiku (KarS) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. Väärteona on KarS § 15 lg 3 järgi karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kuigi kohtuvälise menetleja otsuses ei ole Madis Pretke teo subjektiivset külge otsesõnu käsitletud (vaid teokirjelduses on märgitud, et /---/ andis üle teadvalt alaealisele /---/), saab uuritud tõenditest järeldada, et Madis Pretke andis tubakatoote alaealisele üle kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et 3
(4)see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Madis Pretke teadis, et alaealisele ei tohi sigarette üle anda (seesugust teadmist kinnitas ta ka oma ütlustes). Kuivõrd alaealised tegid Madis Pretke juures viibides suitsu juba enne ühist poes käiku, sai poest ostetud suitsupaki üleandmine Madis Pretke poolt olla ainult eesmärgistatud tegevus. Madis Pretke teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 12. Väärteootsusele esitatud kaebust lahendades tuleb kohtul mh lahendada küsimus, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (VTMS § 133 p 7). KarS § 2 lg 2 sätestab, et isikut karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Leidis tõendamist, et Madis Pretke on toime pannud
§ 46sätestatud väärteo süüliselt ja õigusvastaselt. 13. Kar
S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Väljakujunenud praktika järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, misjärel tuvastada süü suurus, kergendavad ja raskendavad asjaolud ning leida nii süü suurusele vastav karistuse määr, mida korrigeerida eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi arvestades. Kohus peab nentima, et kohtuvälise menetleja otsuses on kõiki õigeid kaalutlusi küll nimetatud, kuid sisu on neil pehmelt öeldes kui mitte puudulik siis vähemasti raskesti mõistetav. Ühest küljest on välja toodud süü mittetunnistamist menetlusaluse isiku poolt, vajadust karistada
eiramise eest karmilt (osutades seejuures, et see on eripreventiivne eesmärk kõigi täiskasvanute vaates, kuigi sel põhjusel saab rääkida siiski üldpreventsioonist) ja selgitatud, et karistus ei saa olla mugav ja kerge kanda. Seesugused mõtted kõlavad mõistetavalt siis, kui tulemiks on keskmisest rangem karistus. Ometi on kohtuväline menetleja leidnud nende põhjenduste taustal, et „antud juhul on põhjendatud karistus oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra“ ja viidanud selle juures siiski kohtu meelest vähemasti asjakohase argumendina, et tegemist on esmase taolise õigusrikkumisega menetlusaluse isiku poolt. Kohtul pole alust menetlusaluse isiku olukorda kohtuvälise menetleja otsusega võrreldes raskendada ja karistust suurendada. Ilmselgelt pole alust ka 20 trahviühiku suuruse karistuse vähendamiseks. 14. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kaebuse läbivaatamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis tooks kaasa kohtuvälise menetleja otsuse muutmise või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse korrigeerimiseks, menetlusaluse isiku kaebus jääb rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 4
(4)