← Eesti

3-25-1413/18

Obsah (8)§ 94§ 121§ 207§ 203§ 204§ 104§ 210§ 39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1413 Haldusasi C.A kaeb

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. C.A esitas Põhja-Tallinna Valitsusele 03.03.2025 taotluse, milles palus ennast määrata oma ema X hooldajaks ja maksta hooldaja tasu.
  2. Põhja-Tallinna Valitsus jättis 10.03.2025 otsusega nr 6-6.1/106-2 C.A taotluse rahuldamata, sh otsustas mitte määrata hooldajat Xle ja hooldajatoetust C.A-le (dtl 68). Otsuse põhjenduste kohaselt lõpetati taotluse läbivaatamine seoses sellega, et X suri 07.03.
  4. C.A esitas vaide, mille Põhja-Tallinna Valitsus tagastas 16.04.2025 kirjaga nr 9-6/497-2 vaideõiguse puudumise tõttu (dtl 74). 3-25-1413
  5. C.A esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja-Tallinna Valitsuse 10.03.2025 otsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks maksta kaebajale mittevaralise ja varalise kahju hüvitist X tapmise tõttu.
  6. Tallinna Halduskohus jättis 02.06.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks. Sotsiaalhoolekandelise abi otsuse vaidlustamisel on kaebaja riigilõivu tasumisest vabastatud (riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 2). Kaebaja soovib ka varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, kuid pole kaebuses märkinud kahjusummat ega tasunud riigilõivu. Kaebaja peab tasuma riigilõivu 350 eurot või 3% taotletavast kahjusummast. Kui kaebajal ei ole võimalik riigilõivu tasuda, siis tuleb tal esitada menetlusabi taotlus.
  7. C.A esitas 02.06.2025 menetlusabi taotluse ja palus end vabastada riigilõivu tasumisest.
  8. C.A esitas 09.06.2025 avalduse kohtunik Maret Hallikma taandamiseks, mille Tallinna Halduskohtu esimees jättis 18.06.2025 määrusega rahuldamata.
  9. Tallinna Halduskohus jättis 20.06.2025 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning kaebuse teist korda käiguta. Kaebajal tuli 10 päeva jooksul alates määruse jõustumisest tasuda riigilõiv 350 eurot. Kohus hoiatas, et riigilõivu tasumata jätmisel tagastab kohus kaebuse kahju hüvitamise nõude osas seda läbi vaatamata.
  10. C.A esitas halduskohtu 20.06.2025 määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus tagastas 02.07.2025 määrusega. Kaebaja sai ringkonnakohtu määruse kätte 23.07.
  12. C.A esitas halduskohtule 30.07.2024 taotluse menetluse peatamiseks, kuna tema tervislik seisund ei võimalda tal vastu võtta ja vastata menetlusdokumentidele ning seetõttu on kohtumenetluses osalemine võimatu tema elu ja tervist ohtu seadmata. Küll aga oleks kaebajal võimalik osaleda avalikul kohtuistungil, kui oleks tagatud kiirabi juurdepääs ja parkimisvõimalus kohtumaja ees.
  13. Tallinna Halduskohus jättis 22.08.2025 määrusega taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja tagastas kaebaja kaebuse (resolutsiooni p 2). Kaebaja kirjeldatud asjaolud ei kujuta mõjuvat põhjust

§ 94tähenduses, mis õigustaksid menetluse peatamist.

Kaebaja on saanud siinses ja teistes tema alustatud haldusja tsiviilkohtumenetlustes esitada erinevaid taotlusi, sh määrus- ja apellatsioonkaebusi. Seetõttu ei ole usutav, et kaebajal esinevad sellised tervisest tulenevad piirangud, mis takistavad tema kohtumenetluses osalemist. Kaebaja ei ole esitanud menetluses osalemisest takistava terviseseisundi kohta ühtki tõendit. Kaebaja lisatud terviseandmetest ei ole võimalik järeldada kaebaja kirjeldatud raskusi kohtuga kirjalikul suhtlemisel.

§ 121

lg 2 p 2 alusel võib kohus määrusega tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja taotleb, et kohus tühistaks Põhja-Tallinna Valitsuse 10.03.2025 otsuse nr 6.-6.1/106-

  1. Kaebaja esitas Põhja-Tallinna Valitsusele 03.03.2025 taotluse määrata ta oma ema X hooldajaks ja maksta hooldaja tasu. Kaebaja ema, kelle hooldajaks kaebaja soovis saada, suri 07.03.
  2. Vastustaja 10.03.2025 otsus põhineb sellel, et hooldatava surma tõttu ei ole hooldaja määramine enam võimalik ja menetlus tuleb lõpetada. Seetõttu ei ole kaebajal tühistamiskaebuse esitamisega võimalik saavutada kaebuse eesmärki, sest linn ei saa määrata kaebajat hooldajaks surnud inimesele. Samamoodi ei oleks kaebajal võimalik saavutada kaebuse eesmärki õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Kahju hüvitamise nõue tuleb tagastada

§ 121lg 1 p 2 alusel, sest kaebaja ei ole kõrvaldanud kaebuse puudusi kohtu määratud tähtajaks. Halduskohus jättis 02.06.2025 2

(4)3-25-1413 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemiseks. Kaebaja esitas taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Halduskohus jättis 20.06.2025 määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata ja kaebuse teist korda käiguta. Kaebajal tuli tasuda riigilõiv 10 päeva jooksul, arvates määruse jõustumisest. Kaebaja esitas 20.06.2025 määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus tagastas 02.07.2025 määrusega perspektiivituse tõttu. Kaebaja sai ringkonnakohtu määruse kätte 23.07.
  1. Seega pidanuks kaebaja tasuma riigilõivu hiljemalt 02.08.
  2. Määruse tegemise ajaks ei ole kaebaja riigilõivu tasunud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  3. C.A esitas Tallinna Ringkonnakohtule 04.09.2025 määruskaebuse (täiendatud 23.09.2025) halduskohtu 22.08.2025 määruse resolutsiooni p 2 peale (dtl 764). Kaebaja taotleb, et haldusasi saadetakse uueks läbivaatamiseks halduskohtunikule, kes ei ole seotud kaebaja emale raskete vigastuste tekitamisega ja ema surmaga. Lisaks taotleb kaebaja kaebetähtaja ennistamist, avalikku istungit ja trahviotsuse tühistamist. Kaebaja ei ole seni toibunud liiklusavariist. Kaebajale otsa sõitnud politseikaubik põgenes sündmuskohalt ning asub kindlasti Politsei ja Piirivalveameti (PPA) Kolde tänava parklas, kuigi PPA väitel ei ole nad kaubikut leidnud. Kaebajal on erakorralise meditsiini osakonna tõend juhtunu kohta. Kaebaja ei ole veel jõudnud oma kaebust lõpuni kirjutada. Neis asjades, kus vastustaja süül on tapetud kõik kaebaja lähedased, peaks olema avalik istung. Kirjaliku kaebuse jõuaks kaebaja koostada
  4. a lõpuks. Kaebaja palus halduskohtu juhtkonnal taandada kaebaja ema surmas süüdi olev kohtunik. Kohtu juhtkond on taotluse kätte saanud, kuid kohtunik justkui ei olegi sellest teadlik, sest on koostanud 22.08.2025 määruse. Kaebaja ei ole otsustanud, milline peaks olema rahaline kompensatsioon. Ükski rahasumma ei kaalu üles ema surmaga kaebajale tekitatud kahju, meelehärmi ja leina. Kaebaja ei mõista, miks oli vaja teha otsus siinses haldusasjas nii kiiresti. Kaebaja ei ole jurist ja tal ei ole praegu aega mõelda, kas õigem oleks menetleda kohtuasja edasi halduskohus või ringkonnakohus. Kaebaja ei ole võimeline kõiki otsuseid õigeaegselt vaidlustama. Kohtunik koos halduskohtu juhtkonnaga on tekitanud kaebajale meelega raskeid vigastusi, kuna kaebaja on sadu kordi saatnud oma erakorralise meditsiini osakonna väljavõtteid ja selgitusi, miks kirjalik menetlus ei ole võimalik. Kaebaja taotleb, et kohus menetleks temale määratud trahvi ning tuvastaks, kas sellise trahvi määramiseks oli olemas õiguslik alus. Kaebajal ei ole aega süüvida, mille eest see trahv on üldse tehtud. Kui trahv on seotud siinse haldusasjaga, siis taotleb kaebaja trahvi ja kohtutäituri koostatud trahvilisa tühistamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus võtab

§ 207

lg 1 alusel määruskaebuse halduskohtu 22.08.2025 määruse resolutsiooni p 2 peale menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud põhilistele nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9).

14. Kaebaja on määruskaebuses märkinud, et soovib avalikku istungit.

§ 210

lg 4 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks korraldada kohtuistungit. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korraldada kohtuistungit, sest vaidluse all on üksnes küsimus, kas halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt. Määruskaebus on võimalik 3

(4)3-25-1413 lahendada kaebaja määruskaebuse ja toimiku materjalide põhjal. Seega jääb kaebaja taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. 15. Kaebaja esitas halduskohtule nõuded Põhja-Tallinna Valitsuse 10.03.2025 otsuse tühistamiseks ning vastustaja tekitatud kahju hüvitamiseks. Tallinna Halduskohus tagastas 22.08.2025 määruse resolutsiooni p-ga 2 tühistamisnõude

§ 121

lg 2 p 2 alusel, sest kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki, ning kahju hüvitamise nõude

§ 121

lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei tasunud riigilõivu ja see takistas asja läbivaatamist. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. 16. Põhja-Tallinna Valitsuse 10.03.2025 otsuse kohaselt esitas kaebaja taotluse, milles palus määrata ennast oma ema X hooldajaks. Kuna X suri 07.03.2025, ei ole vastustajal võimalik kaebajat X hooldajaks määrata ja kaebajale hooldajatasu maksta isegi juhul, kui kohus tühistaks 10.03.2025 otsuse ja vastustajal tuleks kaebaja taotlus uuesti lahendada. Seega ei ole tühistamisnõudega võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning kohus võis kaebuse tagastada (

§ 121lg 2 p 2).

  1. Tallinna Halduskohtu 20.06.2025 määruse resolutsiooni p 1, millega kohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse kahjunõudega seotud riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, jõustus 23.07.
  2. Seega oli riigilõivu tasumise viimane päev 04.08.
  3. Kaebaja ei ole tasunud halduskohtu 20.06.2025 määruse resolutsiooni p-s 2 ettenähtud tähtajaks seaduse kohaselt nõutavat riigilõivu ega taotlenud puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist. Kui kaebajat ei ole seaduse või kohtulahendiga riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud, eeldab kaebuse sisuline läbivaatamine riigilõivu tasumist (vt

§ 39lg 1 p 4, § 104 lg 1).

Seega on halduskohus kahjunõude õigesti tagastanud (

§ 104lg 2 ls 2 ja § 121 lg 1 p 2).

  1. Määruskaebuses märkis kaebaja, et ta ei ole veel otsustanud, milline peaks olema rahaline kompensatsioon talle tekitatud kahju, meelehärmi ja leina eest. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõiv tuleb tasuda ka siis, kui nõutava hüvitise summa on jäetud kaebuses märkimata ja taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel (vt RLS § 60 lg 3).
  2. Vastuseks muudele määruskaebuses esitatud väidetele ja taotlustele selgitab ringkonnakohus järgmist. Kuna määruskaebus on esitatud tähtaegselt, siis ei teki määruskaebemenetluses kaebetähtaja tähtaja ennistamise küsimust. Tallinna Halduskohtu esimees lahendas kaebaja avalduse kohtunik M. Hallikma taandamiseks 18.06.2025 määrusega, jättes selle rahuldamata. Seega ei olnud kohtunikul takistust asja menetlust jätkata, sh allkirjastada 22.08.2025 määrust. Siinses määruskaebemenetluses ei ole võimalik lahendada kaebajale määratud trahvi tühistamise nõuet, sest haldusasjas nr 3-25-1413 ei ole kohus kaebajat trahvinud. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt (dtl 779) on Tallinna kohtutäituri Hille Kudu rahalise nõude arestimise akt seotud haldusasjaga nr 3-25-
  3. Selles haldusasjas on kaebaja halduskohtu 24.04.2025 määrusega nr 3-25-635 (resolutsiooni p 9) talle määratud rahatrahvi 17.05.2025 vaidlustanud, kuid ringkonnakohus ei ole veel lahendit teinud. Kõik muud määruskaebuses esitatud kaebusega seostamata taotlused jätab ringkonnakohus tähelepanuta, sest need ei oma siinse määruskaebuse lahendamisel tähtsust.
  4. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.08.2025 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.