← Eesti

4-25-4200/11

Obsah (6)§ 132§ 155§ 123§ 2§ 69§ 31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2026, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-4200 Kohtunik Kristel Jaakus Väärteoasi

§ 132p 1, § 155, § 156 RESOLUTSIOON 1.

Jätta Margus Vahemetsa kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 30.10.2025 otsusele väärteoasjas nr 2590, 25, 002906 rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 30.10.2025 otsus väärteoasjas nr 2590, 25, 002906 muutmata. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik 1

  1. 04.10.2025 koostati Margus Vahemetsale Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik E N poolt väärteoprotokoll nr XXXX väärteoasjas nr: 2590,25,
  2. Väärteoprotokolli kohaselt Margus Vahemets 04.10.2025 kl 16:57 Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Järva – Jaani - Tamsalu - Kullenga 28 km, liikudes suunaga Kullenga poole, juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx kiirusega 181 +/- 6 km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 85 km/h. Juht on mõõteseadme näiduga tutvunud. Margus Vahemets rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 4 järgi. Väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega, kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, videosalvestisega

(008314). Protokollist nähtub, et Margus Vahemets on protokolliga tutvunud ja selle kätte saanud. Menetlusalune isik Margus Vahemets väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud.
  1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 30.10.2025 otsusega väärteoasjas nr 2590, 25, 002906 määrati Margus Vahemetsale LS § 227 lg 4 alusel põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Otsuse kohaselt Margus Vahemets 04.10.2025 kl 16:57 Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Järva- Jaani- Tamsalu -Kullenga 28 km, liikudes suunaga Kullenga poole, juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx kiirusega 181 +/- 6 km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 85 km/ h. Juht on mõõteseadme näiduga tutvunud. Margus Vahemets rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 4 järgi. Väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega, kiirusmõõturi kasutamise protokoll/ kombineeritud/ videotõendiga. Juht tunnistab süüd, kuid ei kahetse. Isik palub otsuse koostamisel võtta arvesse asjaoluga, et kuna ta teenib elatist autojuhina, siis on talle juhtimisõiguse olemasolu vajalik.
  2. 11.11.2025 saabus Viru Maakohtusse Margus Vahemetsa kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 30.10.2025 otsusele väärteoasjas nr 2590, 25,
  3. Menetlusalune isik märkis oma kaebuses, et kiiruseületamine toimus möödasõidul. Ta tunnistas oma süüd. Politsei määras talle juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks ehk kõige rangema karistuse. Ta töötab kaugsõidu autojuhina Xxxx OÜ-s ja juhtimisõiguse äravõtmisel ta kaotab töö. Palus muuta otsust ja teha uus otsus. Soovis väärteoasja menetlemist kirjalikus menetluses.
  4. Viru Maakohtu 18.02.2026 määrusega võeti Margus Vahemetsa kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 30.10.2025 otsusele väärteoasjas nr 2590, 25, 002906, menetlusse. Määruses määrati, et väärteoasi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses.
  5. 18.12.2025 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kirjaliku seisukoha kaebusele. Kaebaja nõustub kohtuvälise menetleja kaalutluste- ja samuti otsuses toodud seisukohtadega. Kahtlematult on kiiruseületamine (ja seda nii suures ulatuses kui kaebaja seda tegi) raske süütegu, mis võib viia liikluses raskete tagajärgedeni. Nii suurt kiiruseületamist ei õigusta ka asjaolu, et see toimus möödasõidul. Küll aga ei nõustu kaebaja menetleja otsusega karistuse määramisel. Kaebaja selgitab pikalt, miks on temale määratud karistus liiga karm ja mida see toob kaasa tema elukorraldusele. Kokkuvõttes peab kaebaja määratud karistust liiga rangeks ja palub kohtul väärteootsus üle vaadata ja määrata kaebajale karistus, mis täidab küll 2 üldpreventaiivset eesmärki, kuid ei karista kaebajat selliselt, et kaebaja jääks ilma tööta ja seetõttu kaebaja ja eelkõige kaebaja pere ilma majandusliku toeta. Juhul kui kohus nõustub kaebaja seisukohtadega ja otsustab väärteootsust muuta, siis alternatiivselt täidaks kaebaja hinnangul analoogset eesmärki kui juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks ka võimalikult suur rahatrahv koos käitumiskohustusega (näiteks osalemine programmides koos struktuursete meetmetega). Alternatiivselt kui kohus leiab ikkagi, et juhtimisõiguse äravõtmine on vältimatu, siis palub kaebaja lühendada juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuni koos rahatrahvi maksmise kohustusega. Kaebaja võrdleb õigusmõistmist sõnadega ähvardus ja kättemaks jättes tähelepanuta asjaolu, et ta ise pani teadlikult ja tahtlikult temale inkrimineeritud süüteo toime. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime teadlikult ja väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohtuväline menetleja tuvastatuks menetlusaluse isiku käitumises tahtluse. Teadlikult ja tahtlikult toimepandud tegu suurendab süü suurust. Seda, et tema õigusrikkumine võib tuua kadusid kaasa toovaid tagajärgi oleks pidanud kaebaja analüüsima juba enne seda, kui ta õigusrikkumise toime pani. Oleme jõudnud olukorda, kus oleme sattunud nö turule, kus kaubeldakse kauba üle, kuid see ei ole nii ja karistused määratakse igale ühele tema tegude järgi ja asjadel on oma kindlaks määratud hind. Ka Riigikohtu Kolleegium märgib, et sõiduki juhtimise õigus lihtsustab küll igapäevast elukorraldust, kuid karistuse kandmine peabki olema isikule tuntav ega saa olla tema jaoks meeltmööda ja mugav. Riigikohus on liiklusasjades selgitanud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see üks alus, mille põhjal saab hinnata mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. (RKKK 12.12.2023, 4-23- 1826/41, p 12 koos edasiste viidetega.) Juhtimisõiguse äravõtmine ei kujuta endast karistust, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel (samas, p 9 ja viidatud lahend asjas nr 3-1-1-6-17, p 17). Isikul puuduvad küll kehtivad karistused, aga tema arhiveeritud karistusregister illustreerib ilmekalt isiku suhtumist õiguskultuuri. Isik on samaliigilise süüteo eest kandnud karistust rahatrahvi ja 6 kuulise juhtimisõiguse äravõtmisega, mis omakorda näitab, et olles teadlik võimaliku taaskordsest juhtimisõiguse äravõtmise ohust võttis ta siiski riski ja pani toime järjekordse üliohtliku samaliigilise liiklussüüteo. Seega kokkuvõtvalt, isik pani toime väärteo ja peab kandma selle eest vastutust, mis vastab tema toimepandu teole. Ka kõrgelt hinnatud vandeadvokaat Indrek Sirk on öelnud, et õige hõlma ei hakka keegi. Nii kohtueelses menetluses, kui ka esitatud kaebuses ei ole isik ülesnäidanud kahetsust. Isik on ka oma kaebuse väljatoonud, et ta ei otsigi vabandusi vaid selgitab oma arvamust, kuidas õigusteoreetiliselt on karistusõigus tasakaal ühiskonna kaitse ja inimväärikuse vahel ja kuidas liiga range karistus võib rikkuda proportsionaalsuse põhimõtet vähendades usaldust õigussüsteemi vastu. Kaebaja toob hulga põhjendusi ja õigustusi, miks ei ole temale õigusrikkumise eest määratud karistus õiglane ja on liiga karm, jättes aga tähelepanuta asjaolu, et oma teoga pani ta otsesesse ohtu süütud ja õiguskuulekalt liiklevad kaasliiklejad ja nende põhiseadusest tuleva õiguse mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele ja elule. Kohtuvälise menetleja esindaja on juba karistusotsuse koostamisel viidanud asjaoludele, millest lähtuvalt isikule määrati põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ning kohtuväline menetleja ei nõustu väitega, et määratud karistus oleks ebaproportsionaalselt suur. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendusi ei saa käsitleda erandlike asjaoludena, mis välistaksid juhtimisõiguse äravõtmist. Seega, tuginedes eeltoodule palume jätta otsus väärteoasjas 2590,25,002906 muutmata ja Margus Vahemetsa kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused 3 6.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 7.

§ 2kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kar

S § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

  1. Väärteoprotokolli ja –otsuse kohaselt rikkus Margus Vahemets LS § 15 lg 1 p 1, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Isik juhtis mootorsõidukit kiirusega 181 +/- 6 km/h, seega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 85 km/h. Väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 4 järgi.
  2. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

§ 69

lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks menetlusaluse isiku ja tunnistaja ülekuulamise protokolli ja kiirusmõõturi kasutamise protokolli/videosalvestisega(Laser Cam LE 0432 rec008314).

  1. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku Margus Vahemetsa süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: menetlusaluse isiku enda ütluste, kiirusmõõturi kasutamise protokolli/ kombineeritud videotõendiga, nö videosalvestisega (Laser Cam LE 0432 rec008314) ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga.
  2. Kohus loeb menetlusaluse isiku Margus Vahemetsa süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kiirusmõõturi kasutamise protokolli/ kombineeritud videotõendiga, nö videosalvestisega (Laser Cam LE 0432 rec008314), mille kohaselt mõõdeti 04.10.2025 kl 16:57 Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Järva- Jaani - Tamsalu - Kullenga 28 km, Margus Vahemetsa poolt juhitud sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx kiiruseks 181 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli + /- 6 km/h. Vastavalt

§ 31

lg 1 1 on kiirusmõõturi kasutamise protokoll/ kombineeritud videotõend, nö videosalvestis (Laser Cam LE 0432 rec008314) väärteoasja juurde kuuluv iseseisev tõend.

  1. Kohus loeb menetlusaluse isiku Margus Vahemetsa süü tõendatuks veel tunnistaja K T ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt teostati 04.10.2025 kell 16.50 paiku liiklusjärelevalvet Lääne-Viru maakonnas, Tapa vallas Järva - Jaani - Tamsalu - Kullenga 28 km-l. Mootorsõiduk xxxx, registreerimismärgiga xxxx, ületas sõidukiirust, sõidukiiruseks oli 181 +/- 6 km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 85 km/h. Mõõtevahendiks oli LaserCam LE 0432 reg.
  3. Kohus loeb menetlusaluse isiku Margus Vahemetsa süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab süüteo toimepanemist. Ta andis ütlusi, et tegi möödasõitu, ületas kiirust, kahetseb seda manöövrit. Ta palub otsuse koostamisel võtta arvesse asjaoluga, et kuna ta teenib elatist autojuhina, siis on talle juhtimisõiguse olemasolu vajalik.
  4. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et menetlusalune isik Margus Vahemets realiseeris LS § 227 lg-s 4 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu tunnused. 4
  5. Kohus leiab, et Margus Vahemets pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Margus Vahemets, juhtides mootorsõidukit asulavälisel teel, tehes möödasõitu teisest mootorsõidukist teadis, et ta ületab sõidukiirust ja paneb toime väärteo.
  6. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
  7. Tõendamist leidis, et LS § 227 lg. 4 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. LS § 227 lg 4 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.
  8. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule LS § 227 lg 4 alusel määrati karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Menetlusalune isik leiab, et tegemist on kättemaksuga.
  9. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdase isikut.
  10. Karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad menetlusalusel isikul kehtivad karistused, kuid tal on arhiveeritud väärteokaristust samaliigilise süüteo eest, mille eest talle on määratud rahatrahv koos 6- kuulise juhtimisõiguse äravõtmisega, mis omakorda näitab, et olles teadlik võimaliku taaskordsest juhtimisõiguse äravõtmise ohust võttis ta siiski riski ja pani toime järjekordse üliohtliku samaliigilise liiklussüüteo. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas.
  11. Kohus leiab, et süüteo toimepanemise ajal esinesid karistust kergendavate asjaoludena süü tunnistamine. Margus Vahemets on oma süüd tunnistanud juba kohtuvälises menetluses menetlusaluse isikuna 04.10.2025 ütlusi andes. KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid ajaolusid ei esine. Kohus leiab, et Margus Vahemetsa süü on alla sanktsiooni keskmise. Arvestades, et LS § 227 lg 4 sanktsioon näeb ette eriliigilisi karistusi, siis juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks, saab pidada alla sanktsiooni keskmiseks karistuseks, kuna keskmine oleks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Arvestades eeltoodut, saab Margus Vahemetsa mõjutada, karistades teda LS § 227 lg 4 alusel kohtuvälise menetleja poolt toodud karistusega, so juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.
  12. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks 5 õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Seega, kuna Margus Vahemets ületas sõidukiirus vähemalt 85 km/h, ning LS § 227 lg 4 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Seega on kohtu hinnangul eripreventiivselt võimalik mõjutada Margus Vahemetsa LS § 227 lg 4 alusel karistusega juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuud.
  13. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus M argus Vahemetsa kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 30.10.2025 otsusele väärteoasjas nr 2590, 25, 002906 rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 30.10.2025 otsuse väärteoasjas nr 2590, 25, 002906 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.