← Eesti

3-17-1810/11

Obsah (8)§ 124§ 46§ 71§ 45§ 121§ 151§ 152§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 05. november 2018, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-17-1810 Pro Rekap OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 2

) § 124 lg 4 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb kohtult asjas menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse, mis on ühtlasi ka edasikaevatav.

§ 124

lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetab kohus menetluse, kui kaebetähtaega on ületatud. Maksu- ja Tolliamet on esitanud seonduvalt tühistamisnõudega kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks kaebuse esitamise tähtaja ületamise tõttu.

  1. Kohus nõustub üldjoontes Maksu- ja Tolliameti 17.11.2017 kirjalikus vastustes toodud seisukohtadega ning menetlusökonoomika huvides kõiki neid üle ei korda. Vastustaja on nimetanud ka kaebuse muutmist või selle võimalikku muutmist ehk selle lubatavuse (võimalikku) küsitavust, kuid mis puutub nõudesse kui sellisesse, siis lähtub kohus kaebuse menetlusse võtmise määruses fikseeritust (tl 22). Kaebaja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Nimetatud küsimus on tõstatatud veel ka Tallinna Halduskohtu 06.06.2018 korraldavas määruses (tl 38) ja kaebajal oli võimalik soovi korral sellekohaseid täpsustusi esitada kuid seda ei ole tehtud. Nimetatud määrus on kaebajale 18.06.2018 seisuga kätte toimetatud. Kaebajal oli võimalik ühe kuu jooksul reageerida ka menetluse lõpetamise taotlusele, samuti vastustaja muudele väidetele ning seisukohtadele, kuid kaebaja ei ole vastanud. Seega on maksuhalduri vastavasisuline positsioon ümber lükkamata.
  2. Vastustajaga tuleb nõustuda, et käesoleval juhul on halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõikes 1 sätestatud ja tühistamiskaebuse esitamiseks ettenähtud 30-päevane kaebetähtaeg selgelt ületatud. Maksu- ja Tolliamet viitas oma 17.11.2017 vastuses, et kaebaja on saanud 17.07.2017 vaideotsuse kätte hiljemalt 28.07.
  3. Vastavad saadetise teekonna jälgimist ja kättetoimetamist puudutavad väljatrükid on haldusasja materjalide juurde esitatud (tl 32-34). Kaebaja selle vastu vaielnud ei ole. Kaebus on esitatud kohtule 01.09.2017, seega

§ 46lõikes 1 sätestatud tähtaega eirates.

12.

§ 71

lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Alternatiivse valikuna on kaebaja tähtaja ennistamist ka taotlenud. Tähtaja ennistamise põhjusena on kaebaja välja toonud asjaolu, et ta sai vaideotsuse kätte 17.07.2017, kuid kaebaja käsitleb MTA 15.06.2017 korraldust nr 12.23/040120-8 ja 27.06.2017 otsust nr 12.2-3/040120-9 ühtse tervikuna ning kaebaja lähtus viimasena antud haldusaktist. Sellest loogikast lähtudes ning arvestades MKS § 147 lg 1, mis sätestab, et vaide läbivaatamisel kontrollitakse haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust, leiab kaebaja, et MTA 17.07.2017 vaideotsusega on hõlmatud nii MTA 15.06.2017 korralduse nr 12.2-3/0401208 kui 27.06.2017 otsuse nr 12.2-3/040120-9 õiguspärasuse kontroll formaalselt kui materiaalselt, 3 aga kui kohus siiski leiab, et tühistamisnõue 15.06.2017 korralduse nr 12.2-3/040120-8 suhtes on esitatud kaebetähtaega ületades ja puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, siis kaebaja jääb 22.09.2017 esitatud tuvastusnõude juurde ja taotleb 15.06.2017 korralduse nr 12.2-3/040120-8 õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja eesmärgiks on tuvastada, et maksuhaldur viib 15.06.2017 korralduse alusel läbi füüsilise isiku suhtes revisjoni, mis on MKS § 73 lg 4 järgi keelatud. Kaebaja arvates on tal tuvastamiskaebuse esitamiseks olemas põhjendatud huvi, kuna vaidlustatud haldusaktiga nõutakse kaebajalt teavet teise isiku suhtes läbiviidavas ebaseaduslikus menetluses ning ka preventiivsetel kaalutlustel. Kaebaja on veel märkinud, et olukorras, kus läbiviidav menetlus osutub õigusvastaseks, siis on tal kavatsus nõuda maksuhaldurilt tekkinud kahjude hüvitamist. 13. Halduskohtule 17.11.2017 esitatud vastuse lisast 1 ja 2 (tl 32-33) nähtub, et Omniva poolt on jäetud 26.07.2017 Pro Rekapil OÜ-le postkasti tähtkirja saabumise kohta teade. Samuti tuleb vastustajaga nõustuda selles, et kaebaja ei ole vaidemenetluses taotlenud 15.06.2017 korralduse tühistamist. Kaebaja on taotlenud üksnes 15.06.2017 korralduse täitmise tähtaja pikendamist kuni 21.08.2017, mille Maksu- ja Tolliamet on osaliselt ka rahuldanud (tl 36). Eelnevalt toodud põhjendustel tuleb vastustajaga nõustuda, et kaebus ei ole tühistamisnõude osas tähtaegne ja et kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole alust, mistõttu jääb ka kaebaja sellekohane tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Lähtuvalt eeltoodust tuleb rahuldada menetluse lõpetamise taotlus, mille esitas Maksu- ja Tolliamet. Mis puutub aga alternatiivselt esitatud nõudesse seonduvalt sama korralduse õigusvastasuse tuvastamisega, siis selles osas kohaldub kaebeõiguse piirang vastavalt

§ 45lõikele 2.

Hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus või võimalik kavatsus, mida kaebaja on muuhulgas samuti nimetanud, oleks selles kontekstis ilmselgelt põhjendamatu. Täiendavalt kohaldub ka

§ 121

lg 2 p 2, sest korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõudega ei ole võimalik sisulisi eesmärke saavutada. Kaebaja on märkinud, et vastustaja viib (või kavatseb viia) läbi füüsilise isiku suhtes revisjoni, kuid antud juhul on vaidlus teabe- ning dokumentide esitamisele suunatud korralduse vaidlustamisega ning kaebajaks on osaühing, mitte füüsiline isik. Mis puutub aga tähtaja pikendamise taotlustesse ja nende vaidlustamisse, siis selles osas on tegemist menetlustoimingutega. Kohtupraktikas on taolist vaidlust ka käsitatud. Nii näiteks oli haldusasjas 3-16-1162 vaidluse all Maksu- ja Tolliameti otsus, millega rahuldati taotlus eriarvamuse tähtaja pikendamiseks üksnes osaliselt ning ringkonnakohus leidis oma 26.09.2017 määruses, et halduskohus oli kaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. Tähtaja muutmiste puhul on tegemist menetluslike otsustusega. Menetlusliku otsustusega on tegemist ka siis, kui taotlus tähtaja muutmiseks jäetakse rahuldamata. Antud juhul jäeti taotlus rahuldamata 17.07.2017 vaideotsusega. Vastavalt

§ 45

lg 3 pole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus üldjuhul võimalik, sest enamasti tuleb menetluse lõpptulemus ära oodata. Vastupidisele viitavaid erandlikke asjaolusid antud juhul toimiku materjalidest ei nähtu. Kui

§ 45

lg-s 3 sätestatud tingimused menetlustoimingu eraldiseisvaks vaidlustamiseks ei ole täidetud, siis tuleb kaebus

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada.

Arvestades asjaolu, et kaebus oli menetlusse võetud, siis kohaldub täiendavalt veel ka

§ 151lg 2 p 1.

14.

§ 152

lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt sama seadustiku § 124 lõikele 2.

§ 124

lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb tühistamisnõuet puudutavas osas menetlus

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetada.

Ülejäänud nõuete või alternatiivselt esitatud nõuete osas jääb kaebus läbi vaatamata. 4 15.

§ 104

lg 5 punktide 1 ja 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem ja kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 punkti 2 või 4 alusel.

Kuivõrd menetluse käigus selgus, et kaebaja ei olnud siiski soovinud õiguskaitse taotlust esitada ja võttes arvesse ka seda, et kohus on lõpetanud tühistamisnõude osas menetluse

§ 152

lg 1 punkti 2 alusel ning lähtuvalt kaebaja sisulistest eesmärkidest oli tegemist nõndanimetatud põhinõudega, siis tuleb kaebajale tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv summas 30 eurot. Nimetatud summa tasumise kohta on toimiku materjalide hulgas 22.09.2017 maksekorraldus (tl 15). (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.