Rohelist värvi militaarvärvides automaatrelva-taoline ese plastmassist umbes 69 cm pikk; käärid musta värvi, metallist tera (umbes 13,5
EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku 2 järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU Irina Manafovat süüdistatakse selles, et tema 26.05.2016 kella 20.33 ajal helistas enda valduses oleva mobiiltelefoniga Nokia (imei xxxxxxxx) SIM-kaardi numbrilt xxxxxxxx häirekeskuse telefoninumbrile 110 ning teatas vene keeles, et Kristiine keskuses (asukohaga Endla tn 45, Tallinn) on 600 grammi trotüüli ja see lõhkeb 45 minuti pärast ning soovis edu. Väljakutsele reageerisid mahukad eriteenistuste ressursid (politsei- ja päästeametnikud, kiirabitöötajad, demineerijad), kes evakueerisid Kristiine keskuses viibijad (kokku umbes 400 inimest), lõhkematerjali otsingute käigus ei leitud. Seejärel kell 21.30 helistas Irina Manafova häirekeskusesse uuesti ja küsis häirekeskuse operaatorilt, et kas Kristiine keskus on juba plahvatanud? Selles telefonikõnes kinnitas Irina Manafova, nimetades end Islam, Modžaheediks, et just tema oli eelnevalt teatanud häirekeskusele pommiähvardusest Kristiine keskuses, samuti seda, et plahvatus pidi toimuma 25 minutit tagasi. Seejärel teatas Irina Manafova, et ta hakkab kõiki ükshaaval hävitama, lisades ebatsensuurseid väljendeid. Oma teoga häiris Irina Manafova Kristiine keskuses kõigi sealviibijate õigusrahu, töö- ja vabaaja veetmise rütmi, millega oli ilmselgelt raskelt rikutud avalik kord Korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p 2 mõttes, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut hirmutades või ähvardades. Samuti süüdistatakse Irina Manafova’t selles, et tema 26.05.2016a. kella 21.37 ajal, viibides Tehnika tn ja Saturni tn ristmikul Tallinnas, istudes taburetil suunas automaatrelva Kalašnikov meenutava eseme Endla ristmiku suunas ning sihtis selle esemega möödasõitvaid autosid, mille tagajärjel tundis kannatanu U.J hirmu, et isikul võib olla päris relv ja et ta võib seda kasutada. Seega oma teoga häiris Irina Manafova kannatanu U.J õigusrahu ja vabaaja veetmise rütmi, millega oli ilmselgelt raskelt rikutud avalik kord KorS § 55 lg 1 p 2 mõttes, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut hirmutades või ähvardades. Oma tegudega väljendas Irina Manafova ilmset lugupidamatust ühiskonna heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikute vahelise reeglistiku vastu, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevaid (peatükis II loetletud) õigusi, vabadusi ja kohustusi. Seega pani Irina Manafova toime KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga ja lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades. Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 74 sätteid kohaldades jätta vangistus tingimisi süüdlase suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Kohesele ärakandmisele kuulub vangistus 5 kuud ja 15 päeva, tingimisi mitte pöörata täitmisele vangistust 1 aasta ja 15 päeva. Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane järgima KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas; 3 • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Ärakandmisele kuuluva karistuse alguseks lugeda 26.05.2016.a, seega kuulub kohesele ärakandmisele veel vangistus 17 päeva. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. Süüdistatav Irina Manafova nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör ning kaitsja taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgituse sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ning kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Irina Manafova talle esitatud süüdistustes KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Irina Manafova süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ning asjaolu, et süüdimõistetu ei tööta ning tegemist on töövõimetuspensionäriga (I kd, lk 58), siis käib menetluskulude tasumine Irina Manafovale ilmselgelt üle jõu. Arvestades menetluskulude absoluutsuurust on menetluspooled kokku leppinud, et süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 600 eurot. Kohus nõustub menetlusosalistega ning seega mõistab kohus Irina Manafovalt välja sundraha summas 600 eurot. Ülejäänud menetluskulud, so sundraha summas 45 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu summas 360 eurot ning ekspertiisi kulu summas 255 eurot, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Arvestades, et tegemist on töövõimetu isikuga, kelle sissetuleku hankimise võimalused on piiratud, nõustub kohus kokkuleppes märgituga, et kriminaalmenetluse kulud summas 600 eurot tuleb süüdistataval hüvitada ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 50 eurot. Asitõendid 4 2 CD-R plaati (asuvad kriminaalasja materjalide juures) –
Rohelist värvi militaarvärvides automaatrelva-taoline ese plastmassist umbes 69 cm pikk; käärid musta värvi, metallist tera (umbes 13,5
MS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Aulike Salo Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.