KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 27.01.2026, Rakvere Tsiviilasja number 2-25-11966 Tsiviilasi Holm Bank AS hagi

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.07.2025 põhinõudelt 8031,99 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

1. Jätta menetluskulud S. K. kanda.
2. Välja mõista S. K.-lt Holm Bank AS kasuks menetluskulud 770 eurot.
3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-11966, Holm Bank AS (hageja) hagi S. K. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud isiklikult 14.08.
4. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 03.09.2025 ega käesolevaks ajaks hagile vastust esitanud. Hageja palub rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub kostjalt välja mõista 18.05.2022 laenulepingu nr XXX alusel tekkinud põhivõlgnevus 8031,99 eurot, intress 218,51 eurot, viivised 222,48 eurot, lepingulise menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 15 eurot ja edasiulatuv viivis alates 25.07.2025 põhinõudelt 8031,99 eurolt

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping. Hageja (krediidiandja) on sõlminud kostjaga leping oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana võlaõigusseaduse

§ 1lg 5 tähenduses.

Kuivõrd esitatud nõue tuleneb tarbijakrediidisuhtest, on kohtul kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel, sõltumata vastaspoole vastuväidetest (sh krediidikulukuse määra, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidi andmisel, lepingu ülesütlemise põhjendatust jms). Krediidikulukuse määr Kohus kontrollis hagis märgitud krediidi andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (7,18%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.2021.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,95%. 18.05.2022 sõlmitud lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 7,18%. Nimetatud määr ei ületa Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude keskmise kulukuse määra kolmekordset taset (16,95 % × 3 = 50,85 %) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määra on seaduslik, vastab

§ 406² lg-le 1 ega ole tühine.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine krediidi andmisel

§ 403

-4 lg 1 näeb ette, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja tarbija krediidivõimelisust.

§ 403

-4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. Vastavalt KAVS § 49 lg-le 1 peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks peab krediidiandja

§ 4034 lg 3 1.

lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid.

§ 4034

lg-st 4 tulenevalt ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja hinnata seda, kui muud andmed ei ole piisavad.

§ 403

4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab

§ 4034lg 13 järgi vaidluse korral tõendama krediidiandja.

Tallinna Ringkonnakohus on

1. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv“. Hageja on selgitanud kohtule, et hageja on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud kostja poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse ning küsinud kostjalt täiendavaid dokumente. Kostja on 11.05.2022 edastanud hagejale krediiditaotluse, milles on märkinud igakuiseks sissetulekuks 1500 eurot, kohustusteks 500 eurot ja ülalpeetavate arvuks
2. Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja poolt öeldud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister - mõlema andmetel puudusid kostjal kehtivad maksehäired. Lisaks oli kostjal varasemalt hagejaga sõlmitud 23 laenulepingut, mida kostja tasus korrektselt. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksuja Tolliameti päringuga. Hageja on küsinud kostjalt konto väljavõtet. Konto väljavõtte analüüsi tulemusena on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 1356 eurot, mis laekub regulaarsete maksetena ja kohustused 724 eurot. Hageja võttis laenu andmisel arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1356 eurot ning kostja kohustuseks konto väljavõtte analüüsi tulemusel saadud 724 eurot, liites sellele kostja igakuise kohustuse hageja ees 80 eurot ehk kokku kostja kohustusteks 804 eurot. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav. Hageja on järginud lepingu sõlmimisel täielikult vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjale esitati lepingu sõlmimisel Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabeleht, millel kajastusid kõik lepinguga seotud tingimused. Hageja selgitusele on lisatud kostja krediiditaotlus ja hageja otsus, Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister OÜ maksehäire kontroll, päring Maksu- ja Tolliametisse; kostja XXX konto väljavõte, XXX konto väljavõte, XXX konto väljavõte ja konto väljavõtte andmed. Kohus, kontrollides kostja pangakonto väljavõtteid ning hageja esitatud muid andmeid, leiab, et need vastavad hageja poolt arvestatud andmetele (07.10.2021 - töötasu 1188,27 eurot; 10.11.2021 – päevaraha 590 eurot; 15.11.2021 - tulemustasu 128 eurot; 07.12.2021 - töötasu 1578 eurot; 07.01.2022 - töötasu 1310 eurot; 08.02.2022 - töötasu 1591 eurot; 07.03.2022 - töötasu 1206 eurot; 16.03.2022 - tulemustasu 637 eurot ja 08.04.2022 - töötasu 1419 eurot; kogusumma: 9647 eurot ja keskmine kuus 1378 eurot). Kohus nõustub krediidiandja arvestusega, et kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 1356 eurot, mis laekub regulaarsete maksetena (töötasu), ning kostja kohustusteks koos majapidamiskuludega on 724 eurot. Lisaks teostas hageja päringud AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ -le Krediidiregister, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga, mille kohaselt töötas kostja alates 17.08.2010 V AS-is töölepingu alusel, keskmine sissetulek 1338,18 eurot kuus. Kostja krediidivõimekuse arvutus laenulepingu sõlmimisel oli: 1356 eurot (sissetulek) - 724 eurot (kohustused ja majapidamiskulud) – 80 eurot (kostja igakuise kohustuse hageja ees) - 115 eurot (taotleva laenu osamakse) = 437 eurot. See tähendab, et kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 437 eurot. Kohus selgitab, et krediidiandjad peavad arvestama, et pärast laenumaksete tasumist jääks tarbijale kätte piisav summa igapäevasteks kuludeks (toit, eluasemekulud, laste ülalpidamine). Võlaõigusseaduse kohaselt ei ole tarbijakrediidi andmiseks ega vastutustundlikuks laenamiseks fikseeritud riiklikult kehtestatud „minimaalset protsenti“ sellest, kui suur osa võla- ja maksekohustustest tohib jääda võrreldes krediidivõtja sissetulekuga. Seadus nõuab krediidiandjalt krediidivõime hindamist ja vastutustundlikku laenamist, kuid ei anna ühtset numbrilist piiri; praktikas ja juhendites kasutatakse laenukoormuse hindamisel enamasti 30-40% netosissetulekust kui orientiiri. Kostja kogulaenukoormus koos muu kohustuste ja majapidamiskuludega (724+80+115=919) moodustab ligikaudu 68% tema keskmisest netosissetulekust

§ 4034

lg 6 ja 7), sh omandanud teabe, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata ja hinnanud tarbija krediidivõimelisust, täites võlaõigusseaduse (

) §st 4034 tulenevaid kohustusi. Lepingu ülesütlemise põhjendatus

§ 416lg 1 sätestab tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud.

Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

§ 416

lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos

§ 416

lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Hagiavalduse kohaselt jättis kostja alates 15.02.2025 kõik lepingu graafikujärgsed osamaksed tasumata. Hageja saatis 25.04.2025 kostja e-postile XXX lepingu kirjaliku hoiatuse. Hageja saatis kostjale samal päeval tähitud kirjana ülesütlemise avalduse kostja poolt lepingus märgitud elukoha aadressile XXX, millega andis kostjale 2 nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 10.05.2025 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja lepingu 10.05.2025 üles. Kohus tuvastas, et hagiavalduse punkti 1.

1. kohaselt on kostjal tasutud lepingu graafikujärgsed osamaksed kuni 15.12.
2. 15.01.2025 osamakse on tasutud osaliselt summas 6,51 eurot. Kostja jättis alates 15.02.2025 kõik lepingu graafikujärgsed põhiosa osamaksed tasumata. Hagile on lisatud 25.04.2025 teade laenulepingu ülesütlemise kohta, mille kohaselt on kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega (s.o alates 15.01.2025). Hageja palub tasuda võlgnevuse hageja arvelduskontole hiljemalt 09.05.2025 (täiendav tähtaeg). Hageja andis kostjale täiendavalt kahenädalase tähtaja võlgnevuste tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks. Juhul, kui kostja võlgnevust ülalnimetatud kuupäevaks ei tasu, loeb hageja lepingu lõppenuks alates 10.05.2025 ning nõuab kogu võlgnevuse kohest tasumist täies ulatuses. Kostja võlgnevust ära ei tasunud. Hageja edastas 10.05.2025 kostjale lepingu ülesütlemise teavituse ja kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumise nõude, milles andis kostjale täiendava tähtaja kogu võlgnevuse tasumiseks. Teated edastati kostja poolt lepingus märgitud e-posti aadressile. Kohus järeldab, et hageja on esitatud tõenditega piisavalt tõendanud, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega ning talle anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos hoiatusavaldusega, et tähtaja jooksul maksmata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Samuti on hageja tõendanud, et kostjale pakuti võimalust pidada läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks. Seega leiab kohus, et hageja on järginud

§ 416

lõigetes 1 ja 2 sätestatud lepingu ülesütlemise tingimusi ning lepingu ülesütlemine oli põhjendatud. Hagi nõuded Hageja palub kostjalt välja mõista 18.05.2022 laenulepingu nr XXX alusel tekkinud põhivõlgnevus 8031,99 eurot, intress 218,51 eurot, viivised 222,48 eurot, lepingulise menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 15 eurot ja edasiulatuv viivis alates 25.07.2025 põhinõudelt 8031,99 eurolt

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (

§ 113lg 1). Ts

MS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõuded põhivõlgnevuse, intressi, sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise osas on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt ka lepingu kehtivuse ajal kostja e-postile edastatud meeldetuletuste eest võlgnevuse sissenõudmise kulud summas kokku 15 eurot. Hageja on kostjale edastanud kostja poolt lepingus märgitud e-posti aadressile XXX tasuta teate ning kostja poolt lepingus märgitud elukoha aadressile XXX ja e-postile tasulise teate: 1) 17.01.2025 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot; 2) 23.01.2025 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot ; 3) 13.02.2025 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot; 4) 25.02.2025 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot; 5) 17.03.2025 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot; 6) 18.03.2025 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot.

§ 1132

lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kohus tuvastas, et kostjale on edastatud tasuta meeldetuletuskirjad 17.01.2025, 13.02.2025 ja 17.03.2025 (lisad 11, 13 ja 15). Kostjale on saadetud tasulised meeldetuletuskirjad 23.01.2025 (5 eurot), 25.02.2025 (5 eurot) ja 18.03.2025 (5 eurot) sissenõutavaks muutunud kohustuste kohta (lisad 12,14, ja 16). Kostja kohustus tegema graafikujärgseid makseid iga kuu 15. kuupäevaks. Seega on enne iga tasulist meeldetuletuskirja saadetud üks tasuta meeldetuletuskiri. Hageja nõuab iga tasulise meeldetuletuskirja eest 5 eurot, kokku 15 eurot (5*3). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega, mis kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 18.05.2022 laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus põhiosas 8031,99 eurot, intressid 218,51 eurot, 24.07.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 222,48 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ning edasiulatuv viivis alates 25.07.2025 põhinõudelt 8031,99 eurolt

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõivu 770 eurot. Teisi menetluskulusid hageja märkinud ei ole. Kohtu hinnangul puuduvad hagejal lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja töötaja volituse alusel. Kohus on seisukohal, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv 770 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses, s.o 770 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 770 eurot. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik