Obsah (4)

§ 202§ 180§ 183§ 385

Ärakiri 1-12-7372 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2012. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-12-7372 (12750000036) Kohtunik Kohtunik

§ 202alusel RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada prokuröri abi taotlus ja lõpetada

§ 202lg 1, lg 2 p 1, 3, lg 3 alusel kriminaalmenetlus A.K suhtes Kar

S § 120, § 121- § 22 lg 3, § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ning: 1.

1. panna A.K'ele kohustuseks hüvitada kriminaalmenetluse kulu 12 (kaksteist eurot) eurot 80 senti
2. detsembriks
3. a. Kriminaalmenetluse kulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
4. Maksekorralduse selgitusse kirjutada – Haapsalu kohtumaja, määrus nr 1-12-7372 ning nõude liik – kriminaalmenetluse kulu. Kui tasujaks on teine isik, tuleb märkida isiku nimi, kelle eest tasutakse. 1.
5. panna A.K'ele kohustus teha
6. detsembriks
7. a üldkasulikku tööd 60 (kuuskümmend) tundi Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku juhendamisel. 1.
8. Kui A.K ei täida talle käesoleva määruse punktides 1.1 ja 1.2 pandud kohustusi, uuendab prokuröri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega.
9. Tühistada A.K suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 3.

§ 180lg 3 alusel jätta riigi kanda menetluskuludest 2/3, s.o 25,60 eurot.

1. Saata kohtumääruse ärakiri A.K'ele, prokurörile ja täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talitusele. 1 Ärakiri 1-12-7372 Edasikaebamise kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. Taotlus Prokuröri abi A. Ollema esitas kohtule alljärgneva taotluse. Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 12750000036, milles A.K`t kahtlustatakse alljärgnevas:
2. Selles, et tema, viibides 21.oktoobril 2011 kella 21.00-21.30 ajal XXX asuva kaupluse „A&O“ parklas, kus osutas tahtlikult füüsilist kaasabi I.R`u poolt toimepandavale õigusvastasele teole sellega, et hoidis tema haardest lahti rabeleda püüdvat T.Hi jopest kinni ja surus teda rusikaga õla piirkonda togides vastu kaupluse seina ajal kui I.R lõi T.Hi ühe korra põlvega parema reie piirkonda, tõukas kannatanu seljaga vastu kaupluse seina nii, et T.H lõi vastu kaupluse seina ära oma pea ning lõi T.Hi kaks korda rusikaga parema õlavarre piirkonda, tekitades oma ühise tahtliku tegevuse tagajärjel kannatanu T.Hile füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised tervisekahjustused: hematoomid parema reie välispinnal ning parema õlavarre seesmisel pinnal, pannes sellise tegevusega toime isiku kehalisele väärkohtlemisele kaasaaitamise, s.o KarS § 121 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseritava kuriteo;
3. Selles, et tema koos alaealise J.S’iga, 2011.a novembrikuus, ühel täpselt tuvastamata kuupäeval kella 15.00 ajal XXX asuva X lihakaupluse taga asuva ehitusploki peal seistes võttis ilma seadusliku aluseta vabaduse alaealiselt, xxx.a sündinud T.H’ilt, keda ühest jalast ja J.S teisest jalast kinni hoides riputasid pea allapoole üle ehitusploki serva ning hoidsid kannatanut sellises asendis kinni umbes 5 minutit, takistades kannatanu T.Hi tahte vastaselt viimase lahkumist, pannes sellise tegevusega toime nooremalt kui kaheksateistaastaselt isikult seadusliku aluseta vabaduse võtmise, s.o KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo;
4. Selles, et tema 2011.a novembrikuus ühel täpselt tuvastamata kuupäeval kella 15.00 ajal XXX asuva X lihakaupluse taga ehitusploki peal, kus oli eelnevalt alaealise T.Hi suhtes toime pannud seadusliku aluseta vabaduse võtmise ning samal ajal kui riputas koos J.S’iga kannatanut jalgadest kinni hoides pea allapoole üle ehitusploki serva, ähvardas T.Hi tervisekahjustuse tekitamisega, öeldes kannatanule, et laseb ta lahti ning järgmisel korral riputab teda samamoodi üles ja laseb siis alla kukkuda, kusjuures kannatanu T.H’il oli tema suhtes varem toime pandud vägivallategusid arvestades ka reaalne alus karta ähvarduse täideviimist, pannes sellise tegevusega toime ähvardamise, s.o KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ülaltoodust nähtub, et A.K`e poolt on lühikese ajaperioodi jooksul toime pandud kolm teise astme kuritegu, millest KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb Karistusseadustiku eriosa karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse, KarS § 121 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb Karistusseadustiku eriosa karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse ja KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb Karistusseadustiku eriosa karistusena ette ühekuni viieaastase vangistuse. A.K on ülekuulamisel põhjendanud oma tegevuse tagamaid, on kahetsenud oma käitumist ning KarS § 57 lõike 1 punktist 3 tulenevalt on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendavaks asjaoluks. KarS § 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud A.Ke käitumises puuduvad ning rasket tagajärge ta oma käitumisega kellelegi samuti ei põhjustanud, mistõttu tema süü nimetatud kuritegude toimepanemises ei ole suur. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kuritegude toimepanemise ajal oli A.K alaealine. Ta on kriminaalkorras karistamata isik, kelle suhtes ei ole varem menetlust ka otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu langeb tema suhtes ära ka avalik menetlushuvi. Lisaks sellele ei nõua eripreventiivsed vajadused menetluse jätkamist ja ka üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole vajalik menetluse edasine jätkamine, kuna kuritegu ei ole toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus. 2 Ärakiri 1-12-7372

§ 202

lg 1 näeb ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks Nimetatud kuritegude toimepanemisega A.K kannatanutele varalist kahju ei tekitanud /tl 13/. Andmed kohtueelse kriminaalmenetluse kulude kohta: Käesolevas kriminaalasjas esineb A.Ke osas kohtueelse kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu kogusummas 38,40 eurot /tl 142-145/, mis tuleks kriminaalmenetluse lõpetamise korral A.Ke poolt tasuda. Arvestades aga, et kahtlustataval puudub sissetulek ning ta on ema ülalpidamisel, käib sellises suuruses menetluskulude hüvitamine isegi 6 kuu jooksul A.Kel ilmselt üle jõu. Kui menetluskulude tasumine ei ole 6 kuu jooksul reaalne, esinevad aga

§ 180

lõikes 3 toodud alused, mistõttu võib kohus kahtlustatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades jätta kriminaalmenetluse lõpetamisel osa menetluskuludest riigi kanda. Eeltoodust lähtudes tuleb taotleda kohtult menetluskulude osaliselt, s.o 2/3 ulatuses, mis on summas 25,60 eurot riigi kanda jätmist. Kahtlustataval tuleks endal tasuda menetluskulud summas 12,80 eurot. Asitõendid: Kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud esemed. Andmed kohaldatud tõkendite kohta: Käesolevas kriminaalasjas on A.Ke suhtes 06.juunil 2012 tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld /tl 141/. Kohtult tuleb ühes kriminaalmenetluse lõpetamisega taotleda A.Ke suhtes tõkendi tühistamist. Seega esinevad käesolevas kriminaalasjas kõik alused A.Ke osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 202sätteid kohaldades, s.o seoses avaliku menetlushuvi puudumisega.

Antud seadusesätte alusel kriminaalmenetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist ja seda kas üldkasuliku töö teostamise või rahalise kohustuse määramise teel. Toimikumaterjalidest tulenevalt on A.K XXX klassi õpilane, seega iseseisvat sissetulekut mitteomav isik. Lisaks sellele on A.Ke ema P.O avaldanud /tl 131-133/, et pere majanduslik olukord on suhteliselt halb, mistõttu A ei käinud vahepeal isegi koolis, sest peres puudus raha bussipiletite ostmiseks. Seega puudub võimalus määrata A.K’ele täitmiseks rahaline kohustus. Kui arvestada kuriteo toimepanemise tehiolusid ja seda, et A.K pani kuriteod toime alaealisena, siis võib lugeda piisavaks temale määratavaks kohustuseks teha 60 tundi üldkasulikku tööd. A.K on ka ise avaldanud, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetamise korral kohustusena teostama üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. A.K’ele on selgitatud ka seda, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab kohus käesoleva kriminaalasja menetluse prokuratuuri taotlusel oma määrusega ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja alluvusse saadetuna. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes

§ 202lõikest 1 prokuröri abi taotleb: 1.

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 12750000036 menetlus A.Ke suhtes.

1. Panna A.K’ele kohustus teha 60 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö teostamise lõpptähtaeg on 01.detsember 2012.a.
2. Panna A.Kele kohustus tasuda kriminaalmenetluse kuludest 1/3 osa, s.o 12,80 eurot ning

§ 180lg 3 alusel jätta riigi kanda menetluskuludest 2/3, s.o 25,60 eurot.

Kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 01.detsember 2012.a.

1. Kriminaalasjas
2. juunil 2012 A.Ke suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. Kahtlustatava seisukoht 3 Ärakiri 1-12-7372 Kahtlustatav A.K on oma allkirjaga kinnitanud kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusel, et on nõus määratud kohustusega ja on nõus tegema üldkasulikku tööd. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalasjas kuulub menetlus lõpetamisele A.K suhtes vastavalt prokuröri taotluses toodud asjaoludele.

§ 202

lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

§ 202lg 4 kohaselt lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega.

Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Kohus leiab, et taotluse saab lahendada kirjalikus menetluses – prokuröri seisukohad on taotluses selgelt väljendatud ja arusaadavad. A.K on oma seisukoha taotluse osas väljendanud kirjalikult ja andnud nõusoleku määratud kohustuste, so kriminaalmenetluse kulude osaliseks tasumiseks ja üldkasuliku töö teostamiseks. Kohus leiab, et kriminaalasjas kuulub menetlus lõpetamisele A.K suhtes vastavalt prokuröri taotluses toodud asjaoludele. Vastavalt taotluses esitatule on A.K ülekuulamisel kahetsenud oma käitumist ning KarS § 57 lõike 1 punktist 3 tulenevalt on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendavaks asjaoluks. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kuritegude toimepanemise ajal oli A.K alaealine. Ta on kriminaalkorras karistamata isik, kelle suhtes ei ole varem menetlust ka otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud.

§ 202

lg 2 p 3 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks – teha 10-240 tundi üldkasulikku tööd. Nimetatud §-i lg 3 alusel kohustuse täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud põhjendustega kohustuse panemise kohta ja leiab, et kohustuseks üldkasuliku töö teostamine A.K poolt on otstarbekas ja A.K'el tuleb 60 tundi üldkasulik töö teostada taotluses märgitud tähtajaks s.o 1. detsembriks 2012. a. Menetluskulud - käesolevas kriminaalasjas esineb A.Ke osas kohtueelse kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu kogusummas 38,40 eurot /tl 142-145/.

§ 183

sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui

ei ole sätestatud teisiti.

§ 202

lg 2 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulu. Prokurör leiab taotluses, et arvestades asjaoluga, et kahtlustataval puudub sissetulek ning ta on ema ülalpidamisel, käib sellises suuruses menetluskulude hüvitamine isegi 6 kuu jooksul A.K'el ilmselt üle jõu. Seega esinevad aga

§ 180

lõikes 3 toodud alused, mistõttu võib kohus kahtlustatava varalist seisundit ja resotsialiseerumis-väljavaateid arvestades jätta kriminaalmenetluse lõpetamisel osa menetluskuludest riigi kanda. Eeltoodust lähtudes taotleb kohtult menetluskulude osaliselt, s.o 2/3 ulatuses, mis on summas 25,60 eurot riigi kanda jätmist. Kahtlustataval tuleks endal tasuda menetluskulud summas 12,80 eurot. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga ning leiab, et on põhjendatud 2/3 ulatuses menetluskulude riigi kanda jätmine, seega A.K'el tuleb tasuda menetluskulud summas 12,80 eurot hiljemalt 1. detsembriks 2012. a. Kui A.K ei täida tähtajaks talle käesoleva määrusega pandud kohustusi – hüvitada kriminaalmenetluse kulu ja teha üldkasulikku tööd 60 tundi, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus

§ 202lg 6 alusel kriminaalmenetluse oma määrusega.

Asitõendid puuduvad. 4 Ärakiri 1-12-7372 Tõkend – A.K suhtes on 06.06.2012. a kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tlk 1417, mis tuleb tühistada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 202

lg 1, lg 2 p 1, 3, lg 3, 4 kohus leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele ja kriminaalasjas kuulub menetlus A.K suhtes lõpetamisele.

§ 385p 10 kohaselt ei saa käesolevale määrusele esitada määruskaebust.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5