KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 09. november 2018, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-18-1275 Haldusasi X.X kaebus Saaremaa Vallavalitsu

§ 121

lg 2 p 1 puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab tagastada kaebuse juhul, kui kohtu arvates puudub kaebajal, eeldades tema faktiliste väidete tõendatust, ilmselgelt kaebeõigus. Nimetatud alusel kaebuse tagastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta.

1. Tallinna Halduskohus küsis 25.10.2018 kohtunõudega kaebajalt kokkuvõtvalt seda kas kaebaja soovib olukorras kus vald on käitunud väidetavalt eksitavalt viia kaebaja osas veel praegu vastavat täpsustust sisse (tl 41).
2. X.X-i 42-44). 31.01.2018 vastusest järeldub uuesti, et kaebaja märkimisel ei ole eksitud (tl KOHTU PÕHJENDUSED
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 44 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, võib kohus kaebuse selle esitajale tagastada.

1. X.X taotleb Saaremaa Vallavalitsuse 22.03.2018 otsuse nr 10-2/356-2 kui ka Saaremaa Vallavalitsuse 29.05.2018 vaideotsuse nr 2-3/560 tühistamist. Kaebaja on kinnitanud, et on esitanud kaebuse enda nimel ning jäänud kindlaks seisukohale, et vaidlustatud haldusaktid rikuvad tema õigusi, kuivõrd talle on pandud rahalisis kohustusi ning eeltoodust tulenevalt on tal ka kaebeõigus. Saaremaa Vallavalituse otsusega nr 102/356-2 lahendati aga Y.Yi 01.03.2018 taotlust, millega oli soovitud hooldekodu kohamaksu osalist hüvitamist ning see jäeti rahuldamata. Vaideotsusega lahendati otsuse nr 10-2/356-2 peale esitatud vaiet, mis tähendab seda, et eesmärkidest lähtuvalt oli oluline vaidlustada nimelt otsust nr 10-2/356-
2. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et lisaks 2 põhinõudele võib vaideotsuse tühistada mõnikord pigem õigusselguse huvides. Seega ei ole antud juhul väga oluline miks vald ei nõudnud Y.Yi märkimist vaide esitajaks, sest vald võis tõlgendada seda ka selliselt, et vaie oli esitatud Y.Yi huvides. Samas oli tehtud keelduv otsustus Y.Yi suhtes, mis tähendab seda, et tema peaks olema ka kaebaja.
3. Asjaolu, et keelduva otsustuse tekstis on viitega konkreetsele isikule toodud välja erinevaid põhjendusi mille tõttu võis vallavalitsuse arvates taotluse rahuldamata jätta, vastavale isikule (X.X) kohustusi ei tekita ning ühtlasi tähendab see seda, et tal ei ole ka kaebeõigust. Seda, et X.X-ile ei ole soovitud kohustusi panna on vald oma vastuses ka kinnitanud. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 60 lõikest 2 saab olla täitmiseks kohustuslik vaid haldusakti resolutiivosa. Kohus on jätnud seonduvalt kaebeõiguse küsimusega kaebuse ühel korral käiguta ning 25.10.2018 kohtunõudega veel ka üle küsinud, kas kaebaja soovib viia sisse täpsustust, mille kohaselt oleks kaebajaks Y.Y, kuid seda ei ole tahetud. Kaebaja teatas 31.10.2018 vastuses, et Y.Yil puudus/puudub huvi kaebuse esitamise vastu. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuivõrd kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

15. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda seaduses ettenähtud korras ja tähtaegadel uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3