← Eesti

3-18-1938/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2019, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-18-1938 Haldusasi X. X kaebus seonduvalt Tori Vallavalitsuse 11.09.2018 kirjaga nr 1-5/2704 ning Tori vallalt 6000 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
  2. Jätta esialgsele kaebusele lisanduvad ehk kaebuse muutmisele suunatud nõuded aktsepteerimata ning tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult;
  3. Saata käesolev kohtumäärus kaebuse esitajale Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvestatuna määruse kättesaamise kuupäevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Tallinna Halduskohtule saabus 10.10.2018 X. X kaebus, milles taotleti Tori Vallavalitsuse 11.09.2018 kirja nr 1-5/2704 tühistamist ja selles loetletud etteheidete põhjendamatuks tunnistamist, samuti Tori vallavanema L. L kohustamist avalikult ajalehe „Pärnu Postimees“ ja „Tori Valla Teataja“ kaudu vabandama Mihkel Mathieseni mälestusfondi esimehe X. X ees tema au ja hea nime teotamise eest. Lisaks eeltoodule taotleti Mihkel Mathieseni mälestusfondi tegevuse kahjustamise eest Tori vallalt 12 000 euro suuruse kahju väljamõistmist. Hiljem on kaebaja kahju hüvitamisele suunatud nõuet vähendanud summani 6000 eurot. Kolmandate isikutena on kaebaja soovinud kohtunik T. T ja Muinsuskaitseameti kaasamist.
  5. Tallinna Halduskohtu 26.11.2018 määrusega jäeti kaebus käiguta ja võimaldati kaebajal oma nõudeid ja eesmärke täpsustada. Kaebajal tuli selgitada, kuidas volikogule adresseeritud seisukoht tema õigusi rikub. Samuti tuli selguse huvides kirjeldada lühidalt seda eesmärki, mida valla vastu esitatava kaebusega kokkuvõttes saavutada soovitakse. Ühtlasi selgitati määruses, et vallavanem ei saa halduskohtumenetluses vastustajaks olla.
  6. X. X taotles 19.12.2018 ja 29.01.2019 kohtumäärusele vastamise tähtaja pikendamist, mille kohus ka vastavalt 19.12.2018 ja 29.01.2019 rahuldas.
  7. X. X esitas 28.02.2019 kaebuse täpsustused selgitades, et tema eesmärgiks on halduskohtu kaudu tagada Sindi linnas Xxxxx xxx xx kinnistul asuva Mihkel Mathieseni ja Eesti Kodanike Komitee monumendi kavandamine, paigaldamine ja püsimine muutmata kujul ja et see tunnistataks õiguslikult ja ajaloolis-kultuuriliselt põhjendatuks (tl 109 p 14). X. X esitas 18.03.2019 esialgse kaebuse ja selle eelnevate täpsustuste osas lisaks veel mitmesuguseid muid seisukohti ning põhjendusi (tl 127-137).
  8. Tallinna Halduskohtu 27.06.2019 määrusega jäeti kaebus veel kord käiguta, et kaebaja saaks selgitada kas ta on soovinud peale kaebuse täiendamist esialgses kaebuse nimetatud nõudeid muuta või mitte (tl 147-148).
  9. X. X vastas kohtumäärusele 09.07.2019, esitades mõningaste täiendustega juba varasemalt esitatud kaebuse teksti, millest võis välja lugeda kokkuvõtlikult järgmised nõuded: - tuvastada õigustühisus ja tühistada järgmised dokumendid: - hagiavaldus X. Xi vastu omandiõiguse kõrvaldamiseks ja tekitatud kahju hüvitamise tagamise taotlus (tsiviilasi nr 2-18-13565); - hagiavalduse täiendus (21.09.2018) tsiviilasjas 2-18-13565; - Muinsuskaitseameti Pärnumaa osakonna ettekirjutus Sindis Xxxxx xxx xx kinnistul toimuvale ehitisele käesoleva aasta

(2018)septembrikuus; - Muinsuskaitseameti Pärnumaa osakonna 25.10.2018 vastuskiri nr 5.1-17.6/530-1; - Tori Vallavalitsuse kiri Tori Vallavolikogule (11.09.2018 nr 1-5/2704) - kohustada Tori Vallavalitsust võtma selge seisukoht monumendi ehitusprojektis esitatud ekspertotsuse kohta; - kohustada Tori Vallavalitsust otsustama monumendi kehtivast ekspertotsusest tuleneva ettepaneku täitmist so. kustutada koheselt riiklikust registrist Sindi linnas Xxxxx xxx xx kinnistul paiknev korterelamu; - kohustada Tori Vallavalitsust otsustama uue ekspertotsuse tellimine, mille tulemusena ekspertiis tuvastaks täna arhitektuurimälestiste või kultuurimälestiste tunnused, mis võimaldaks Sindi linnas Xxxxx xxx xx kinnistul asuva korterelamu jätkuva kuulumise riiklikus registris; - kohustada Tori Vallavalitsust tegema sisuline otsustus: „Ekspertotsusest tulenevalt kustutada koheselt riiklikust registrist reg nr 16754 ja 16783 all nimetatud objektid: Elamu Xxxxx x ja Xxxxx xxx xx“; - kohustada Tori Vallavalitsust L. L isikus avalikult kirjalikult vabandama Mihkel Mathieseni mälestusfondi toimkonna esimehe X. X au ja hea nime kahjustamise eest; - kohustada koheselt Tori Vallavalitsust maksma Mihkel Mathieseni mälestusfondi tegevuse avaliku halvustamise eest kahjutasu 6000 eurot; - tuvastada Muinsuskaitsemeti kirjas 25.10.2018 toodud märkuste õigustühisus; 2 - tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Muinsuskaitseameti Pärnumaa osakonna nõudmine „teisaldada monument“ koheselt tagasiulatuvalt selle nõudmise algusest alates; - tuvastada Muinsuskaitseameti Pärnumaa osakonna 25.10.2018 kirja nr 5.1-17.6/530-1 õigustühisus ja eelnimetatud kiri tühistada. Kiri on olnud tsiviilasjas 2-18-13565 tehtud kohtuotsuse puhul oluline, kuid osutunud ebapädevaks tõendiks; - tühistada Tori Vallavalitsuse istungiprotokolli päevakorra punkt 1 tehtud otsustus; - kohustada Tori Vallavalitsust ja Muinsuskaitseameti Pärnu osakonda väljastama koheselt haldusakt, millega tunnistatakse õiguslikult ja ajalooliselt–kultuuriliselt põhjendatuks Mihkel Mathieseni ja Eesti Kodanike Komiteede Monumendi kavandamine, paigaldamine ning püsimine muutumatul kujul – tagasiulatuvalt selle monumendi kavandamise algusest peale. KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt, tagastab kohus kaebuse selle esitajale kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus või kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p 1 tagastatakse kaebus ka sel juhul kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
  2. Haldusasja materjalist nähtuvalt on kaebus ajendatud Tori Vallavalitsuse 11.09.2018 kirjast nr 1-5/2704, millega vallavalitsus annab teada, et ei toeta Mihkel Mathieseni auks graniitmonumendi püstitamist ei valla kinnistule ega ka Xxxxx xxx xx kinnistule. Kirjas on muu hulgas selgitatud, et Xxxxx xxx xx puhul on tegemist korterelamuga, milles on ka vallal oma korteriomand ja et ilma kinnisasja omaniku ehk korteriomanike nõusolekuta oleks monumendi püstitamine ühtlasi ka seadusega vastuolus. Eelnimetatud kiri kajastab vallavalitsuse seisukohta ning on adresseeritud Tori Vallavolikogule (tl 9). Seda ei ole kaebajale adresseeritud.
  3. Käesolevaks ajaks on kaebus muutunud lisanduvate selgituste ja (võimalike) täiendavate nõuete tõttu mõnevõrra ebaülevaatlikuks, kuid taolistes situatsioonides tuleb lähtuda esialgsest kaebusest ning seejuures hinnata ka seda kas kaebaja eesmärgi saavutamine oleks taoliselt üldse võimalik. Halduskohtumenetluse seadustiku § 49 lg 1 kohaselt on võimalik kaebuse nõudeid muuta üksnes siis kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav. Seega on nõuete muutmise (lisamise) otstarbekuse hindamisel olulise tähtsusega küsimus sellest kas nõuete muutmine või lisandumine aitaks paremini kaebaja eesmärke saavutada. Antud juhul see nii ei ole ning vallavalitsuse 11.09.2018 kirja peale esitatud kaebus monumendi rajamisele kavatsusele Xxxxx xxx xx kinnistule kaasa ei aita. See ei aita kaasa kasvõi seetõttu, et kaebaja on selle monumendi juba rajanud. Haldusasja materjalide juures on Pärnu Maakohtu 07.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 218-13565, millega rahuldati Tori valla hagi X. X vastu, keelati vallavalitsuse omandiõiguse rikkumine ning kohustati kaebajat Sindi linnas ehk Tori Vallavalitsuse kaasomandis oleva Xxxxx xxx xx asuva kinnistu osa taastama endisel kujul hiljemalt ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kostja pidi likvideerima graniitmonumendi ja kaks lipumasti ning taastama kinnistu osa, kus monument ja lipumastid asuvad, sealhulgas täitma likvideerimise tagajärjel tekkivad augud mullaga ja istutama uue murukatte. Sellises situatsioonis ning menetlusjärgus ei ole kaebajal põhjust eeldada, et vald monumendi püstitamisega nõustuks, milleks tal ei ole tegelikult ka otsest kohustust. Lähtuvalt eeltoodust ei saa kaebuse muutmist ning 28.02.2019 ja 09.07.2019 vastustes esitatud täiendavate nõuete lisamist, mida kohus siinkohal üle ei korda, aktsepteerida. Seoses eelnimetatuga peab kohus vajalikuks ühtlasi selgitada, et mis seostub näiteks tsiviilasja raames lahendatavate küsimustega, siis neid halduskohtus ümber hinnata ei saa. Mis puutub aga 3 Tori Vallavalitsuse 11.09.2018 kirja nr 1-5/2704, siis see on aderesseeritud arvamuseavaldusena valla volikogule ning selle vaidlustamisel ei ole X. Xil kaebeõigust. Vallavanema vabandamiseks kohustamine au ja hea nime väidetava teotamise eest ei ole ka halduskohtu, vaid maakohtu kaudu lahendatav küsimus, sest vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 17 lg 1 saab vastustajaks olla kohaliku omavalitsuse üksus, aga mitte vallavanem isiklikult. Muinsuskaitseameti ja tsiviilasjas lahendi teinud kohtuniku kolmanda isikuna menetlusse kaasamine ei oleks vastavalt HKMS § 20 lg1 samuti põhjendatud. Arvestades eeltoodut ja kas siis kaebeõiguse puudumist või eesmärgi saavutamise võimatust praeguses menetlusjärgus, on ka valla vastu esitatav kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu ning selle eraldi menetlemine ei oleks kaebaja huvides ega põhjendatud.
  4. Kokkuvõttes tuleb asuda seisukohale, et antud juhul ilmnevad mitmed kaebuse tagastamise alused, sealhulgas HKMS § 121 lg 1 p 1 ning sama paragrahvi teise lõike punktid 1 ja 2, mida kohus on eelnevalt kajastanud ja mis tähendab seda, et kaebus tuleb halduskohtu pädevuse-, kaebuse perspektiivituse-, kaebeõiguse puudumise ning eesmärgi saavutamise võimatuse tõttu tagastada. Arvestades asjaolu, et põhiliselt oli kaebus ajendatud Tori Vallavalitsuse 11.09.2018 kirjast nr 1-5/2704, siis on eelkõige tegemist siiski halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 punktides 1 ja 2 sätestatuga. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohalduks eelkõige tsiviilkohtu pädevusse kuuluvate nõuete osas, kuid antud juhul kohus taoliste kaebuse muutmisele suunatud nõuete lisandumist ei aktsepteerinud. Esialgses kaebuses tõstatud kolmandate isikute võimaliku kaasamise küsimus on kaebuse tagastamisega hõlmatud ning seda ei ole vaja enam eraldi lahendada. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.