Obsah (7)

§ 175§ 193§ 1933§ 2§ 173§ 176§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 3. märts 2026, Tartu Tsiviilasi P.C kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number 2-21-7291 Menetlustoiming

) redaktsiooni, mis kehtis

1. aasta
2. juunini.
3. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175

lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

§ 193³ lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1.

juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates

1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne
2. juulit 2022 (12.11.2021) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi
3. juulist 2022 rohkem kui kolm aastat, tuleb

§ 1933

lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine. 7.

§ 2

teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub

§ 175lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

9.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on terve kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud puuduva töövõimega ja terviseprobleemidest tulenevalt ei ole töövõimeline. Kohus leiab, et tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole võlgnik rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 10.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on esitanud kohtule kõik aruanded õigeaegselt ning võlgnik on olnud usaldusisikule kättesaadav. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu. 11.

§ 173lg 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud erinevad toetused – töövõimetoetus, peretoetus, puuetega inimeste sotsiaaltoetus, toimetulekutoetus, kohaliku omavalitsuse ühekordsed sotsiaaltoetused ja lähedaste rahaline abi. Võlgnikul sissetulek mõistlikult tulutoovast tegevusest puudub. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele täitemenetluse seadustiku järgi ei ole saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Kuna võlgniku sissetulek on olnud väiksem, siis lähtudes täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 2 sätestatud kuni 20% määrast, on võlgnik loovutanud menetluse kestel 1044,20 eurot, sh 369,77 eurot on jäetud usaldusisiku tasu katteks ja võlausaldajatele on tehtud väljamakseid 674,43 eurot. Võlgnikul vara puudub, ta elab sotsiaalkorteris. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust. 3/5

1. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on vabatahtlike eraldiste tegemisega kohustustest vabastamise menetluses üles näidanud tahet oma kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi, rahuldades võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvel. 14.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi kolme ja poole aasta jooksul täitnud, tasudes mittearestitava sissetuleku arvel 10,87% nõuetest. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et P.C tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 15.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 16.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud P.C pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus P.C pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

1. Kuna kohus lõpetab P.C kohustustest vabastamise menetluse, tuleb D.M vabastada FIMS § 55 lg 1 p 1 alusel usaldusisiku kohustustest P.C kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine
2. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos 4/5 taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (
3. aastal 88,60 eurot).
4. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 4 tundi järgmiselt:
5. aastal 20 minutit tunnitasuga 82 eurot ning
6. aastal 3 tundi 40 minutit tunnitasuga 88,60 eurot, kokku 352,16 eurot. Usaldusisiku töö ja sellele kulunud aja arvestusest nähtub, et usaldusisiku toimingutele, mille eest usaldusisik tasu taotleb, on kulunud 3 tundi 30 minutit, sh
7. aastal 20 minutit ning
8. aastal 3 tundi 10 minutit. Usaldusisiku enda poolt esitatud arvestuse järgi loeb kohus usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud põhjendatud ajakuluks 3 tundi 30 minutit mitte 4 tundi.
9. FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub tasu välja maksta büroole, st määrata koos käibemaksuga.

1. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada osaliselt ning usaldusisik D.M-i tasuks määrata
2. aastal 27,33 eurot ning
3. aastal 280,57 eurot, kokku 307,90 eurot. Kohus selgitab, et usaldusisiku poolt tehtud toimingutelt on käive tekkinud osaliselt käibemaksuseaduse § 11 lg 4 kohaselt enne 01.07.2025, mistõttu kohaldatakse tasule osaliselt kuni 30.06.2025 kehtinud käibemaksumäära 22%. Usaldusisiku ülesannete täitmine
4. aastal on jätkunud ka pärast 01.07.2025, mistõttu kohaldatakse
5. aastal tehtud toimingute eest usaldusisikule määratud tasule käibemaksumäära 24%. Seega usaldusisiku ülesannete täitmise eest 3 tunni 30 minuti ulatuses määrata tasuks 307,90 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 73,35 eurot, kokku 381,25 eurot järgnevalt:
6. aastal aeg 20 min x tunnitasu 82 eurot, käibemaksuta 27,33 eurot, lisandub km 22% = 33,34 eurot;
7. aastal aeg 3 tundi 10 minutit x tunnitasu 88,60 eurot, käibemaksuta 280,57 eurot, millele lisandub km 24% = 347,91 eurot.
8. Tasu 29,27 eurot (s.o 10% võlgniku loovutusest) tuleb hüvitada võlgnik P.C poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel.
9. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Võttes arvesse võlgniku tervislikku seisundit ja temal sissetulekute piisavas ulatuses puudumist, leiab kohus, et usaldusisikule tasu hüvitamiseks summas 351,98 eurot, tuleb P.C-le anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5/5